Christchurchi mošeetulistamine
| Christchurchi mošeetulistamine | |
| |
| Al Noori mošee (2016) | |
| Riik | Uus-Meremaa |
|---|---|
| Koht | Christchurch |
| Koordinaadid | 43° 31′ 58″ S, 172° 36′ 42″ E |
| Kuupäev | 15. märts 2019 |
| Kellaaeg | 13.40 (kohalik aeg) |
| Sihtmärk | mošees palvetavad muslimid |
| Liik | massimõrv, terrorirünnak |
| Relv(ad) | poolautomaatsed tulirelvad |
| Hukkunuid | 51 |
| Vigastatuid | ~50 |
| Vastutaja(d) | Brenton Tarrant |
Christchurchi mošeetulistamine toimus Uus-Meremaal Christchurchis 15. märtsil 2019 kell 13.40 kohaliku aja järgi.
Rünnak toimus reedese palvuse ajal, kui 28-aastane austraallane Brenton Tarrant end relvastas, mošeesse kõndis ja juba uksel esimese inimese tappis. Mees oli varustatud mitme relvaga, millest enamus jäid autosse, kuhu ta mitmel korral naasis. Pärast mošeesse sisenemist hakkas ta valimatult tulistama ning kontrollis mõne aja pärast, kas keegi on ellu jäänud, ja hakkas uuesti tulistama. Kui mees mošeest väljus, tulistas ta tänaval ka üht naist, istus autosse ja sõitis minema, samal ajal kõike otsepildis jäädvustades. Otseülekanne veebis kestis 17 minutit.[1]
Vahetult enne rünnakut postitas Tarrant internetti 74-leheküljelise manifesti, kus selgitas enda rünnaku tagamaid.[2] Christchurchi mošeetulistamist peetakse Uus-Meremaa üheks kõige süngemaks päevaks.[3]
Rünnaku sihtmärgid
[muuda | muuda lähteteksti]Christchurch on linn Uus-Meremaa Lõunasaarel, mille elanike arv oli 2018. aasta seisuga 404 600.[4][5] Linnale panid tõenäoliselt nime anglikaani kiriku liikmed, kuid nime päritolu kohta on mitu vastuolulist seletust.[6] Maoori keeles on linna nimi Ōtautahi.[7]
Esimesena ründas Brenton Tarrant Al Noori mošeed.[8] See on sunniitide mošee, mis asutati Christchurchi linnas 1977. aastal, maja ehitati 1985. aastal.[9] Teisena ründas kurjategija Linwoodi mošeed.[8] Kahe mošee vaheline kaugus on ligikaudu 5 kilomeetrit.[10] Linwoodi islamikeskus asutati 2017. aastal, keskus avas uksed aasta hiljem. See on teine mošee ja islamikeskus selles piirkonnas.[11]
Ründaja
[muuda | muuda lähteteksti]Christchurchi linnas 15. märtsil 2019 toimunud mošeetulistamised pani toime tollal 28-aastane Austraalia kodanik Brenton Tarrant. Tulistamisel kasutas ta kaht poolautomaatset vintpüssi, millest üks oli kohandatud salvega, et see mahutaks rohkem padruneid kui tavaliselt.[12] Lisaks leiti tema autost veel kolm tulirelva.
Tarrant sõnas, et algul plaanis ta rünnata Dunedini linna Al Huda mošeed. Arvatakse, et tema jaoks muutusid kinnisideeks terrorirünnakud, mis leidsid Euroopas aset 2016. ja 2017. aastal. Ta ründas esimesena Al Noori mošeed ja hiljem Linwoodi mošeed.[8]
Rünnaku ajal ei elanud Tarrant Christchurchi linnas, vaid Dunedini linnas, kahe linna vahemaa on 362 kilomeetrit.[13] Tal puudus kriminaalne taust nii Uus-Meremaal kui ka Austraalias.
Uus-Meremaa peaminister kinnitas, et ründajal oli relvaluba ja ta omas viit tulirelva.[14]
Tarrant töötas varem seinatennise- ja tervisekeskuses.[15] Ta käis laskeklubis ja harjutas seal laskmist sama relvaga, millega ta tulistamised läbi viis.
Ta polnud kunagi maininud midagi oma suhtumisest muslimite vastu. 2018. aasta lõpus külastas Tarrant Bulgaariat, Rumeeniat ja Ungarit. Politsei uurib, kas nende riikide külastamine on seotud rünnakutega.
Tarrant tunnistas, et on fašist. Ta võrdles end Nelson Mandelaga ja ütles, et ootab oma tegude eest Nobeli auhinda.[8]
Manifest
[muuda | muuda lähteteksti]Brenton Tarrant postitas vahetult enne rünnakut 74-leheküljelise immigrandi- ja muslimivastase manifesti "The Great Replacement" ehk "Suur asendamine", milles ta tõi välja, et tema inspiratsiooniallikaks oli Anders Breiviki toime pandud massimõrv. Mõlemad mehed postitasid oma manifestid online-versioonis, kus käsitleti sarnaseid teemasid.[16] Tarranti 16 500-sõnaline manifest sisaldas paremäärmuslikku ideoloogiat, kuid ründaja väitis, et ei ole ise ühegi rühmitusega seotud. Samuti väljendus manifestis, et ta ei kavatsenud oma tegusid kahetseda. Rünnaku kavandamine algas manifesti järgi juba kaks aastat varem ning asukoht valiti kolm kuud enne juhtunut.[1]
Esimesed 10 lehekülge käsitlevad küsimusi, millele ta ise vastab. Näiteks tõi ta seal välja, et ta on tavaline "valge" mees ning tema põhjus tapmiseks on näidata sissetungijatele, et "meie maa ei saa kunagi olema nende oma". Samuti oli manifestis välja toodud, miks ta just Uus-Meremaa ja Christchurchi sihtmärgiks valis ning ta tunnustas iseenda julgust astumaks vaprat sammu.[2]
Lisaks internetis avaldamisele saatis Christchurchi mošeetulistaja oma manifesti 30 inimese meiliaadressile üheksa minutit enne terrorirünnakut, kaasa arvatud ka Uus-Meremaa peaministrile Jacinda Ardernile. Paraku ei selgunud meilis rünnaku kohta konkreetseid üksikasju, näiteks asukoht või kellaaeg.[17]
Ukraina veebifoorumis müüdi tõlgitud dokumenti paberkandjal, mis šokeeris Uus-Meremaa valitsust.[18] Ründaja manifest keelustati ning blokeeriti teed selle lugemiseks. Veebilehtede valdajatel, kellel oli ligipääs dokumendile, paluti hävitada selle koopiad ja eemaldada veebis hüperlingid neile. Vastasel juhul võis isikut, kes levitab manifesti, karistada 10–14-aastase vangistusega.[19]
Rünnak ja video
[muuda | muuda lähteteksti]Ründaja Brenton Tarrant kandis Facebooki kaudu 17-minutilises videos üle Al Noori mošee tulistamist.[20] Video algas Al Noori mošee lähedalt ning näitas, kuidas ründaja jõuab mošee ette ja pargib auto ära. Kaamera oli kinnitatud ründaja pea külge ja see näitas, kuidas ta kõndis mošeesse ja tulistas seal valimatult nii mehi, naisi kui ka lapsi..[10]
Hiljem levis video YouTube'i ja teistele veebilehtedele. Nii Facebook kui ka YouTube võtsid endale kohustuse eemaldada kogu materjal ja muu rünnakuid toetav sisu oma keskkonnast, kuid nad ei suutnud ära hoida videote levikut. CNN-i andmete kohaselt ei suutnud Facebooki süsteemid hoiatada ettevõtet videost ning NBC andmete kohaselt oli YouTube jõuetu video leviku vastu.
Lisaks kritiseeriti paljude organisatsioonide tegevust, kuna need avaldasid tulistaja manifesti ja postitasid rünnaku otseülekandest monteeritud osi.[20]
Tagajärg ja ohvrid
[muuda | muuda lähteteksti]Mošeetulistamises hukkus 51 ja vigastada sai umbkaudu 50 inimest. Noorim ohver oli kolmeaastane Mucaad Ibrahim, vanim aga 71-aastane Hati Mohammed Daoud Nabi. Mitmed surid oma perekonda ja lähedasi kaitstes.[21] Mõnigi neist oli sündinud Uus-Meremaal, teised olid aga aastakümneid tagasi migreerunud Afganistanist, Bangladeshist, Indoneesiast, Pakistanist, Indiast ja Egiptusest, et leida paremat elu ja põgeneda konfliktide eest koduriigis.[22]
Brenton Tarrantile esitati süüdistus 51 inimese mõrvas, 40 mõrvakatses ja terrorismis, kuid ründaja ei tunnistanud ennast üheski kuriteos süüdi. Kohtuprotsessi käigus hoiti Tarrantit Aucklandi Paremoremo vanglas, mis kuulub Uus-Meremaa kõige rangema korraga vanglate hulka.[23]
Christchurchi terrorirünnaku ohvrite toetuseks korraldati kampaania, mille kaudu koguti ohvriabiks üle 6 miljoni dollari, mis oli oodatust tunduvalt rohkem.[24]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Laugen, Lauri. "Uus-Meremaal avasid paremäärmuslased tule mošeedes, surma sai 49 inimest". Delfi. Vaadatud 11.09.2019.
- ↑ 2,0 2,1 Coaston, Jane (18. märts 2019). "The New Zealand shooter's manifesto shows how white nationalist rhetoric spreads". Vox. Vaadatud 11.09.2019.
- ↑ "PM on mosque shooting: 'One of New Zealand's darkest days'". Newstalk ZB. 15. märts 2019. Vaadatud 12.09.2019.
- ↑ "Subnational population estimates (UA, AU), by age and sex, at 30 June 1996, 2001, 2006-18 (2017 boundaries)". Stats NZ. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ "Christchurch, Uus-Meremaa". Google Maps. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ "HOW CHRISTCHURCH GOT ITS NAME — A CONTROVERTED SUBJECT". Victoria University of Wellington. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ "Ōtautahi – Christchurch". Christchurch City Libraries. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Ward, Victoria (20. märts 2019). "Brenton Tarrant: The 'ordinary white man' turned mass murderer". The Telegraph. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ Kolig, Erich (2010). "New Zealand's Muslims and multiculturalism". Google Books. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ 10,0 10,1 Bailey, Dominic; Brown, David; Qurashi, Salim; Loizou Debie; Rodgers, Lucy; Shah, Prina (18. märts 2019). "Christchurch shootings: How the attacks unfolded". BBC News. Vaadatud 23.09.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Sharma, Gaurav (8. märts 2018). "CHRISTCHURCH GETS ITS SECOND MOSQUE". The Indian Weekender. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.03.2019. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ "Christchurch attack: Brenton Tarrant pleads not guilty to all charges". BBC News. 14. juuni 2019. Vaadatud 12.09.2019.
- ↑ "Who is Christchurch mosque shooting accused? Brenton Tarrant member of Bruce Rifle Club in Milton". New Zealand Media and Entertainment. 16. märts 2019. Vaadatud 21.09.2019.
- ↑ Laugen, Lauri (17. märts 2019). "Uus-Meremaa mošeetulistaja tegutses ilmselt üksi". Delfi.ee. Vaadatud 12.09.2019.
- ↑ Regan, Helen; Sidhu, Sandi (17. märts 2019). "Brenton Tarrant: From gym trainer to murder suspect". CNN. Vaadatud 13.09.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Gilsinan, Kathy (15. märts 2019). "How White-Supremacist Violence Echoes Other Forms of Terrorism". The Atlantic. Vaadatud 16.09.2019.
- ↑ Davey, Melissa (17. märts 2019). "Christchurch shooting: Ardern says 'manifesto' sent to office minutes before massacre". The Guardian. Vaadatud 18.09.2019.
- ↑ Connor, Richard (22. august 2019). "New Zealand PM slams book sales of Christchurch shooter's 'manifesto'". Deutsche Welle. Vaadatud 18.09.2019.
- ↑ Ma, Alexandra (25. märts 2019). "New Zealand made it illegal for anyone to download or share the Christchurch shooter's manifesto". Business Insider. Vaadatud 18.09.2019.
- ↑ 20,0 20,1 "New Zealand shootings: What we know so far". Maclean’s. 15. märts 2019. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ "Christchurch shootings: The people killed as they prayed". BBC News. 21. märts 2019. Vaadatud 22.09.2019.
- ↑ "New Zealand mosque attack: Who were the victims?". Aljazeera. 22. märts 2019. Vaadatud 22.09.2019.
- ↑ Laugen, Lauri (14. juuni 2019). "Christchurchi mošeetulistaja Brenton Tarrant ei tunnistanud end üheski kuriteos süüdi". Delfi.ee. Vaadatud 23.09.2019.
- ↑ "Christchurch unites in grief: What you need to know". Christchurch City Council. 23. märts 2019. Vaadatud 23.09.2019.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Christchurch terror attacks: What you need to know, start Friday 2.40pm update, A terror attack in Christchurch on Friday has left 50 people dead and dozens seriously injured.