Carl Axel Mothander

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Carl Axel Mothander

Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm29. aprill 1965 Stockholm) oli rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas sügiseni 1940 Eestis.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Axel Mothander sündis 1886. aastal Stockholmis. Tema vanemad olid raenõunik Axel Mothander ja Beda Lagerholm.[1] Lapsena tegi Carl koos vanematega reisi Eestisse. 1906. aastal alustas ta õpinguid Uppsala Ülikoolis õigusteaduse erialal.[2] 1918. aastal osales ta koos Rootsi vabatahtlikega valgete poolel Soome kodusõjas sanitaarkompanii juhina, sealhulgas ka Tampere ja Viiburi lahingutes.[3] Teenistuse lõpetas ta majori auastmes ja kasutas seda tiitlit elu lõpuni.

1919. aastal tuli Mothander Eestisse, et organseerida Rootsi vabatahtlike tegevust Vabadussõjas. Temast sai rootslaste väeosa ülem, kuid tekkisid konfliktid ja segadus raha jagamisel ning Mothander vabastati ametist.[4] Üheksa aastat hiljem, automatkal läbi Versailles’ lepinguga tekkinud riikide, vahepeatusega reisikaaslase Toompea-tuttavate pool, jättis talle sügava mulje Tallinna uhke siluett, kontrastiks pehkinud laudisega sadamakai ja korruptsioonist nakatunud tolliametnikud.[5] 1928. aastal asus Mothander elama Eestisse ja abiellus Tohisoo mõisniku Gotthard von Wrangelli (1838–1905) tütre Benita von Wrangelliga (1878–1967). Nende elukohaks sai maja Tallinnas Toompeal ja Tohisoo mõisasüda, kus tegeleti põllumajandusega.[6]

Mothander üritas olla vahendajaks eestlaste ja baltisakslaste vahel. Eesti Vabariigi loomisega olid baltisakslased ilma jäänud 700 aastat neile kuulunud võimust, privileegidest ja enamikust maast ning nende olukord oli keeruline.[7][8] Ta osales ka Eesti Punase Risti tegevuses ja võttis hiljem osa Punase Risti komisjoni tööst, mis uuris teise maailmasõja ajal Katõnis toiminud Poola ohvitseride massimõrva.[9]

Mothander lahkus koos naisega Eestist 1940. aastal, kui Punaarmee oli Eesti hõivanud ja piirid olid suletud. Tänu Mothanderi Rootsi kodakondsusele õnnestus neil üle noatera Eestist välja pääseda tingimusel, et jätavad maha kogu oma vara.[10] Saksa okupatsiooni ajal aitas ta Rootsi rahvusliikmete abistamiskomitee direktorina korraldada 7000 rannarootslase Rootsi evakueerimise.[11] Mothander elas elu lõpuni Stockholmis ja tegutses kirjaniku ning tõlkijana. Carl Mothander suri 1965. aastal.

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Mothanderi kirja pandud mälestused tema elust ja reisidest on huvitavad ning haruldased ajaloolised olustikukirjeldused. Näiteks oli ta tunnistajaks Punaarmee sissemarsile Eestisse 1940. aastal, seistes tee ääres koos kaitseliitlastega, kelle ülesandeks oli turvata kolonni võimalike rünnakute eest. Oma raamatus „Parunid, eestlased ja enamlased“ kirjeldab ta seda olukorda üksikasjalikult. Teise maailmasõja ajal reisis ta natside okupeeritud maades, lisaks Eestile näiteks Ukrainas, ja sõja lõpu agoonias vaevleval Natsi-Saksamaal ning kirjeldab neid olustikke oma raamatus „Rootsi kuninga valge laev. Riskantne mäng rannarootslaste pärast”.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Presidenten: en oblodig revolutionshistoria” Stockholm: Hökerberg, 1923[12]
  • „Kulinaarsed vested” Loomingu Raamatukogu nr. 40/2014, tõlkinud Anu Saluäär („Kulinariska kåserier” Stockholm: Thora Holm, 1931)[13]
  • „Parunid, eestlased ja enamlased” Ilmamaa 1997, tõlkinud Anu Saluäär (Baroner, bönder och bolsjeviker i Estland. Stockholm: Hökerberg, 1943)[14]
  • „Paroneista bolševikkeihin: Viron viimeaikaisia oloja ja tapahtumia” Jyväskylä: Gummerus, 1944[15]
  • „Rootsi kuninga valge laev. Riskantne mäng rannarootslaste pärast” Hea Lugu 2017, tõlkinud Anu Saluäär („Svenske kungens vita skepp: det äventyrliga spelet om estlandssvenskarna” Stockholm: Hökerberg, 1949)[16]

Carl Mothander on tõlkinud rootsi keelde A. H. Tammsaare „Kõrboja peremehe” (1938),[17] samuti „Tõe ja õiguse” I osa, kuid sellele ei leidunud kirjastajat.[18]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Carl Mothander „Parunid, eestlased ja enamlased” Ilmamaa 1997, tõlkinud Anu Saluäär
  • Carl Mothander „Rootsi kuninga valge laev. Riskantne mäng rannarootslaste pärast” Hea Lugu 2017, tõlkinud Anu Saluäär

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1] Geni
  2. [2] Svenskt författarlexikon/1. 1900-1940 A-Ö
  3. [3] Aapo Roselius „Isänmaallinen kevät: Vapaussotamyytin alkulähteillä”
  4. [4] Mart Kuldkepp „Eesti Vabadussõja vabatahtlike värbamine Rootsis”
  5. [5] Sander Liivak „Rootslase märkmed kadunud Eestist”, Postimees 14.07.97
  6. [6] Eesti mõisaportaal
  7. [7] Jean-Jacques Subrenat „Estonia: Identity and Independence“
  8. [8] Maarit Nõmm „Balti parunid, nende ajalugu, elu ja saatus“
  9. [9] Raamatukoi
  10. [10] Apollo
  11. [11] Toomas Hiio „Eesti Mälu: Carl Mothander „Rootsi kuninga valge laev”“ Eesti Päevaleht 21.01.11
  12. [12] LIBRIS
  13. [13] Lugemiselamused
  14. [14] Rahva Raamat
  15. [15] LIBRIS
  16. [16] Rahva Raamat
  17. [17] Estonian Literature Centre
  18. [18] Estniska Dagbladet, 16 august 1972