CITES
CITESi ehk Washingtoni (1973) konventsioon (akronüüm ingliskeelsest nimetusest Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora – 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.
Eesti ühines CITESiga 1992. aastal. 2023. aastaks on selle konventsiooniga ühinenud enamik maailma riike - 184.[1]
Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Kliimaministeeriumi looduskaitse osakond. Teadusüksuseks on Eestis CITESi teaduskomitee, mida juhib Tiit Maran, liikmed on Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus ja Uudo Timm. Lisaks komiteele toimivad CITESi teadusüksustena Eestis veel Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum ja Eesti Loodusmuuseum.[1]
CITESi lisad[muuda | muuda lähteteksti]
Konventsiooni lisades on välja toodud kolm kategooriat:
I kategooria – otseses väljasuremisohus liigid, kelle eksisteerimist ülemaailmne kaubandus otseselt või kaudselt (nahk, luud) mõjutab.
Ühtekokku kuulub I kategooriasse umbes 800 liiki, Eestis merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur ja euroopa saarmas.
II kategooria – liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada.
II kategooriass kuulub umbes 32 500 liiki, Eestis näiteks hunt, must-toonekurg, sookurg, apteegikaan ja orhideed.
III kategooria – liigid, millega kauplemise kvoodid sätestab konkreetne riik ise.
III kategooriasse kuulub umbes 170 liiki, Eestis pole sellesse kategooriasse kantud ühtki liiki.