Bukranionornament

Bukranionfriis vanikutega, 2.-3. sajand eKr. Burgase arheoloogiamuuseum

Bukranion (vanakreeka keeles βουκράνιον, boukránion 'veisekolju', sõnadest βοῦς 'veis' + κρανίον 'kolju', ladina keeles bucranium, mitmus bucrania), ka bukranion^[2]^[3] on ornamendimotiiv, mis kujutab veise koljut kaunistatuna lintidega ja vanikutega sarvede ümber. Motiivi päritolu arvatakse tulnud ehitud ohvriloomast, kelle kolju pidulikult eksponeeriti – komme, mis tõenäoliselt pärineb juba neoliitikumist, nagu vihjavad Çatal Hüyüki asulast leitud kipsist või kaunistatud veisekoljud^[4]^[5]. Vana-Kreeka klassikalises arhitektuuris oli bukranion sage üksikmotiivina metoopidel, alates hellenismiperioodist esines friisidel ka bukranion vaheldumisi girlandidega (bukranion-girlandfriis). Lisaks kolbakujutisele ilmus hilisemasse kunsti ka normaalset veise pead kujutav motiiv.

Bukranion oli triglüüf-metoopfriisi elemendina iseloomulik dooria orderile, aga Rooma kunstis seda traditsiooni enam ei järgitud. 1. sajandist pärit freskol Boscoreales (nüüd Metropolitani Kunstimuuseumis) on kujutatud avatud silmadega veisepead vaheldumisi paelte otsas rippuvate maagiaesemetega (cistae mysticae) vanikuid toetavatel tugedel^[6]. Tivoli Vesta templis toetub bukranionfriis korintose sammastele.

Keskaja arhitektuuris leidub väga üksikuid sarnaseid motiive, näiteks romaani kaarfriisil Königslutteri toomkiriku apsiidil ja veel mõnedes romaani kirikutes Saksamaal^[7]. Hilisemast gooti arhitektuuriperioodist näiteid pole.

Renessanssarhitektuuris avastati bukranioni motiiv uuesti, Andrea Palladio kirjeldab seda oma "Neljas raamatus arhitektuurist"^[8]. Nagu antiigiski, kasutati seda nii üksikmotiivina kui ka friisina, näiteks Palazzo Chiericati esimest korrust raamival friisil. Saksamaal ilmus ta renessansshoonetele 16. sajandi keskpaigas^[9]. 16. sajandi lõpust pärineva Braunschweigi gildihoone arkaadi kohal vahelduvad triglüüfidega bukranionimotiivid, maskaroonid ja raamistatud teemantkvaadrimotiivid.

Hilisemas arhitektuuris on bukranionornament olemas nii klassitsismis, nagu friis Dante hauamonumendil (Sepolcro di Dante) Ravennas, kui ka historitsistlikes neostiilides.

Eesti arhitektuuris leidub bukranionimotiiv varaklassitsistliku Roosna-Alliku mõisa saali nurkmiste ümarniššide stukkdekooris^[10].

Pildid

Veisepeadega bukranionfriis Efesose muuseumis Türgis
Kolpade ja girlandidega friis Cecilia Metella mausoleumil Via Appial, 1. sajand eKr
Friisi fragment Tivoli Vesta templil 1. sajand
Sambafragment rooma altarilt, 1. sajand
Bukranionfriis Heidelbergi lossi Ottheinrichsbau (alustatud 1556) fassaadil
Braunschweigi gildihoone, 1588–1592
Maalitud friis bukranionimotiiviga Český Krumlovi lossihoovis
Bukranionimotiiv historitsistlikul hoonel - Boscolo Hotel, Budapest