Buddy Holly

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusikust; Weezeri laulu kohta vaata artiklit Buddy Holly (laul)

Charles Hardin Holley
Buddy Holly cropped.JPG
Sünninimi Charles Hardin Holley
Tuntud kui Buddy Holly
Sündinud 7. september 1936
Lubbock, Texas
Surnud 3. veebruar 1959 (22-aastaselt)
Clear Lake, Iowa
Stiilid rock'n'roll · pop · kantri
Tegev 1952–1959
Plaadifirma Decca · Coral
Seotud esitajad The Crickets

Buddy Holly (pärisnimega Charles Hardin Holley; 7. september 1936 Lubbock, Texase osariik – 3. veebruar 1959 Clear Lake, Iowa) oli USA rock'n'roll'i laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta oli 1950. aastate keskel üks keskseid rock'n'roll '​i esindajaid. Buddy oli tema hüüdnimi ja Holly ühe plaadietiketi trükiviga, mille staar omaks võttis.

Sarnaselt Kurt Cobainiga sai ka Holly oma õppetunnid mudaliiga ansamblites, nautis kosmilist edu ning temagi puhul jäi suurimate hittide ja surma vahele vaevalt kolm aastat. Kuid ta muutis alatiseks muusika palet.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Buddy Holly sündis 7. septembril 1936 Texase osariigis Lubbockis Lawrence Holley ja Ella Holley noorima, neljanda lapsena. Tema esivanemate seas olid peamiselt inglased ja kõmrid, kuid ka mõni mitmendat põlve ameeriklane. Holleyde perekond oli muusikalembene. Vanemad innustasid oma lapsi muusikaga tegelema. Kolm venda õppisid üheskoos kitarri mängima, õde laulis emaga duetti, pühapäeviti laulsid Holleyd kirikus. Holly esines esimest korda koos oma vendadega viieaastaselt. Buddy õppis küll nii viiulit kui ka klaverit mängima, kuid jäi siiski vaid kitarrile truuks.

Holly mängis keskkoolis kantrimuusika ansamblites.[1] Koos teise noore muusiku Bob Montgomeryga musitseerisid nad Buddy And Bob nime all, esineti koolikokkutulekutel ja kohalikes raadiojaamades. Montgomery keskendus peamiselt kantrile, Holly tõmbasid kiiremad meloodiad. Pärast seda, kui ta nägi 1955. aastal Elvis Presleyt esinemas, hakkas Holly esitama rock'n'roll '​i. Hiljem samal aastal ostis ta elektrikitarri Fender Stratocaster. Peagi liitus Holly ja Montgomery ansambliga bassimängija Larry Welborni, hiljem ka trummar Jerry Allison. 14. oktoobril 1955 esinesid nad Fair Park auditooriumis koos Bill Haley And The Cometsi, Jimmy Rogersi ja Hank Snowga, kus Buddy endast korraldajale hea mulje jättis, mistõttu sai ta lepingu Decca Recordsiga. Kaaslased jäid aga lepingust ilma. Holly läbimurre saabus peagi.[2]

Holly elektrikitarr Stratocaster

Lubbockisse naastes pani ta kokku oma bändi The Crickets. Leping sõlmiti ka Coral Recordsiga. 1957. aastal alustasid Holly ja The Crickets koostööd produtsendi Norman Pettyga New Mexico osariigis Clovises asuvas stuudios. Samal aastal avaldasid nad hittlaulud "That'll Be the Day" ja "Oh, Boy!". 1957. aasta novembris avaldas Holly The Cricketsiga stuudioalbumi "The "Chirping" Crickets", mis jõudis Suurbritannia albumite edetabelis viiendale kohale. Edukateks osutusid ka Holly soololaulud "Peggy Sue" ja "Everyday".

1958. aasta jaanuaris esineti kahel korral "The Ed Sullivan Show'l". Lisaks käidu tuuril Austraalias ja Inglismaal. 1958. aasta augustis abiellus Holly Puerto Rico päritolu María Elena Santiagoga.[1] Sama aasta novembris tekkisid aga Holly ja The Cricketsi vahel lahkarvamused, mille tulemusena nende koostöö lõppes.

1959. aasta alguses pani Holly kokku uue taustaansambli, kuhu kuulusid Waylon Jennings (basskitarr), Tommy Allsup (kitarr) ja Carl Bunch (trummid). Nad alustasid Kesk-Läänes kontserttuuri "Winter Dance Party". Pärast Iowa osariigis Clear Lake'is esinemist otsustas Holly sõita järgmisesse esinemiskohta Moorheadi Minnesota osariigis lennukiga. Varsti pärast õhkutõusu kukkus lennuk alla. 3. veebruaril toimunud õnnetuses hukkusid peale Holly veel muusikud Ritchie Valens ja The Big Bopper. Algselt oleksid pidanud Ritchie, The Big Bopperi ja Buddy asemel lennukis olema Allsup, Jennings ja Bunch, kuid nemad sõitsid siiski bussiga. 3. veebruar 1959 sai tuntuks "päevana, mil muusika suri" (The Day the Music Died).

Buddy Holly hauakivi

Holly maeti tema kodulinna Lubbocki. Tema lesestunud naine oli sel ajal lapseootel. Üleelamiste tagajärjel tabas Mariat järgmisel päeval raseduse katkemine ja ta kaotas lapse.[3]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal esilinastus Holly eluloofilm "The Buddy Holly Story". 1980. aastal avati Lubbockis Hollyt kujutav pronkskuju. Kuju on keskpunktiks Lubbocki kuulsuste alleele, mis tunnustab Lubbocki muusikalisse ajalukku panustajaid. Lubbockis asub ka 1999. aastal avatud Buddy Holly muuseum. 2011. aastal sai ta Hollywoodi kuulsuste alleele omanimelise tähe.[4]

Ta oli üks esimestest, kes võeti 1986. aastal Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. Ajakiri Rolling Stone on ta valinud saja kõigi aegade parima artisti seas 13. kohale.[5]

Holly mõjutas paljusid hilisemaid muusikuid ja ansambleid, sealhulgas The Beatlesi ja Eric Claptoni. Näiteks on saanud Beatlesi ('põrnikad') hüüdnime inspireerituna Holly taustaansambli The Crickets ('ritsikad') nimest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jasinski, Laurie E. (2012). Handbook of Texas Music. Texas A&M University Press. ISBN 0-876112-97-1.
  2. Buddy Holly. Encyclopædia Britannica
  3. "Päev, mil muusika suri: lennutragöödia tappis kolm rock’n’roll’i superstaari". Õhtuleht. 5. veebruar 2016
  4. "Buddy Holly's officially a Hollywood star". CNN.com. 8. september 2011
  5. "100 Greatest Artists". Rolling Stone.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]