Brenguļi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Brenguli)
Brenguļi

Elanikke 158 (2021)[1]

Koordinaadid 57° 33′ N, 25° 33′ E
Brenguļi (Läti)
Brenguļi

Brenguļi on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Brenguļi valla halduskeskus. Küla asub Abulsi jõe kaldal, merepinnast 53 meetri kõrgusel. Brenguļi asub piirkonna keskusest Mūrmuižast 14 ja Riiast 116 kilomeetri kaugusel. Valga–Riia raudteeliinil asub küla lähistel Brenguļi raudteejaam.

Asula tekkis Jaunbrenguļi (Neu-Wrangelshof) ja Vecbrenguļi (Alt-Wrangelshof) mõisakomplekside juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla Beverīna piirkonda.

Lisaks vallamajale asuvad seal rahvamaja, kohalik põhikool, raamatukogu[2] ja postkontor. Brenguļis on pruulikoda, kus valmistatakse õlut.

Külla jäävad Brenguļi[3] ja Brenguļu centrsi bussipeatus.[4]

Seal kasvavad Siberi lehised (esimese ümbermõõt 3,01 ja kõrgusega 35 meetrit, teise ümbermõõt 3,02 ning kõrgus 31 meetrit) ja Jaunbrenguļi mõisa tamm ümbermüüduga 4,1 ning kõrgusega 24 meetrit on looduskaitse all.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Brenguļit on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1424, mil toonane Liivi ordu maameister Bernhard von der Borch läänistas sealsed maad Wrangellidele. Aastal 1788 jagas Katariina II Brenguļi mõisa kaheks. Jaunbrenguļi mõis (Neu-Wrangelshof) läks Osten-Sackenite valdusse, Vecbrenguļist (Alt-Wrangelshof) sai aga riigimõis. Aastal 1817 omandasid esimese mõisa Transehed. Aastal 1920, mil viidi läbi agraarreform, kuulus see ornitoloog Nikolai Heinrich von Transehele.

Mõlema mõisasüdame juurde tekkisid asulad (Vecbrenguļi ja Jaunbrenguļi), mis olid eraldi külad veel aastal 1940.[6] Aastal 1924 rajati Abulsi jõele hüdroelektrijaam. Nõukogude ajal sai Brenguļist külanõukogu ja kolhoosi Abuls keskasula.[7]

2016. aastal oli külas 162 elanikku, 2021. aastal 158.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vietvārdu datubāze
  2. https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu
  3. Autotransporta direcija
  4. Autotransporta direcija
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Latvijas ceļu karte. Mērogs 1:200 000. Šoseju un zemesceļu departaments. 1940. Rīga
  7. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.