Boris Parm
Boris Parm VR II/3 (hilisem nimi Raiu Mullari; 5. november 1891 Lehtse, Järvamaa – 23. september 1979 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (ohvitseri asetäitja).
Boris Parm teenis Vabadussõjas Kalevlaste Malevas. Ta oli Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse liige ja Võitluse esimene toimetaja. Pärast vallandamist Eesti Maapangast, 19. jaanuaril 1931, läks ta kaikaga riigivanem Konstantin Pätsi vastuvõtule, et lunastataks Vabadussõja ajal antud lubadused. Riigivanem teatas, et kõiki lubadusi on võimatu täita, ja palus Parmul lahkuda. Samal päeval saatis Parm oma Vabadusristi Vabariigi Valitsusele tagasi.
Pärast seda hakati vapse kaikameesteks nimetama.
1932. aastal pandi Parmu ajalooline kaigas koos teiste temale kuuluvate esemetega võla katteks aresti alla. Kaigas jäeti Parmu käsutusse, kuid ta oli kohustatud seda oksjonipäevani alles hoidma.[1]
13. septembril karistas Tallinna 10. jaoskonna rahukohtunik 50-kroonise trahvi või 10-päevase arestiga Riigikogu liiget Eduard Pesurit, kes oli nimetanud Boris Parmu provokaatoriks. Kohtus väitis Pesur, et ta on riigi peremees, millele Parm vastas, et riigi peremees on rahvas, mitte Riigikogu liige, kellele rahvas maksab palka.[2]
1934. aastal võõrdus Parm vabadussõjalaste rahvaliikumisest, kuna see kaldus kõrvale sellest vaimust ja üldsuunast, millises on peetud kõik muistsed Eesti vabadusvõitlused ja ka viimane vabadussõda 1918–1920. "Peaks aga "vabadussõjalaste rahvaliikumine" saama Eestis oma kätte absoluutse võimu, siis on küll põhjust karta, et meil võib korduda seesama kannatuste, ihuliste ja hingeliste piinade Kolgata tee, nagu see juba tuttavaks saanud möödunud 700-aastases ajajärgus.[3]
Boris Parm oli taarausuline ja astus välja Tallinna Jaani kogudusest, "et läbi lõigata viimane vormiline side selle orjaaegse usutunnistusega".[4] Ta purustas Kadrioru lossi ette istutatud võõramaised lilled, mis ei olnud temale kui eesti isamaalasele ja rahvuslasele vastuvõetavad.[5]
13. septembril 1932 üritas riigivanema jutule pääseda töötu Vabadussõja veteran kapten Karl Massakas, kelle politsei välja viis.[6]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Raiu Mullari tütar oli kujur Juta Eskel, poeg oli matemaatik Rünno Mullari (1931–1968), pojapoeg Tanel Mullari on füüsik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Parmu kaigas pandi aresti alla. Vaba Maa, 28. august 1932, nr 202, lk 3.
- ↑ B. Parmu protsess Ed. Pesuriga. Rahvaleht, Vaba Maa, 14. september 1932, nr 216, lk 6.
- ↑ Miks kaikamees pole enam vabs? Rahvaleht, 1. märts 1934, nr 25, lk 4.
- ↑ Eesti esimene pagan. Rahvaleht, 6. august 1931, nr 91, lk 4.
- ↑ Mis mees see Parm on? Rahvaleht, 18. juuni 1932, nr 71, lk 5.
- ↑ Kära riigivanema ukse taga. Rahvaleht, 15. september 1932, nr 109,lk. 1.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaikamees riigivanema kabinetis. Rahvaleht, 21. jaanuar 1932, nr 9, lk 1
- Kaikamees mürtsutab! Rahvaleht, 16. juuni 1932, nr 70, lk 1
- Kaikamees Parm sai tööbörsil peksa. Vaba Maa, 21. oktoober 1932, nr 248, lk 3.