Birži mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on rüütlimõisast; riigimõisa kohta vaata artiklit Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond).

Birži mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Birži mõis (saksa keeles Modohn, läti keeles Biržu muiža, ka Madonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Lazdona vallas Madonas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis tekkis Koknese ja Alūksne vahele 1461. aastal, mil Riia peapiiskop Silvester Stodewescher läänistas osa Cesvaine piiskopilinnuse maadest oma vasallidele. Rootsi ajal sai sellest riigimõis, mida nimetati nii Birži kui ka Madona mõisaks. Jelizaveta Petrovna andis mõisa Aleksandr Buturlinile, Katariina II aga serbia päritolu kindralmajor Maksim Zoritšile. XIX sajandi alguses läks mõis Wulfide suguvõsale; nende valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1920.[1]

Umbkaudu aastal 1900 tekkis mõisale kuulunud Leivēri kõrtsi ja Madona raudteejaama juurde asula, mis hiljem arenes Madona linnaks.

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa aidas asub üks Madona piirkonna muuseumi näitusesaale (aadressil Skolas 10a).[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]