Birži mõis
|
See artikkel on rüütlimõisast; riigimõisa kohta vaata artiklit Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond). |
.jpg)
Birži mõis (saksa keeles Modohn, läti keeles Biržu muiža, ka Madonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Lazdona vallas Madonas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis tekkis Koknese ja Alūksne vahele 1461. aastal, mil Riia peapiiskop Silvester Stodewescher läänistas osa Cesvaine piiskopilinnuse maadest oma vasallidele. Rootsi ajal sai sellest riigimõis, mida nimetati nii Birži kui ka Madona mõisaks. Jelizaveta Petrovna andis mõisa Aleksandr Buturlinile, Katariina II aga serbia päritolu kindralmajor Maksim Zoritšile. XIX sajandi alguses läks mõis Wulfide suguvõsale; nende valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1920.[1]
Umbkaudu aastal 1900 tekkis mõisale kuulunud Leivēri kõrtsi ja Madona raudteejaama juurde asula, mis hiljem arenes Madona linnaks.
Varia[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa aidas asub üks Madona piirkonna muuseumi näitusesaale (aadressil Skolas 10a).[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Lazdona kirik
Mõisad: Lazdona kirikumõis | Birži mõis | Jaunlazdona mõis | Kujmuiža mõis | Lazdona mõis | Patkule mõis | Prauliena mõis | Sarkaņi mõis