Mine sisu juurde

Biotsentrism

Allikas: Vikipeedia

Biotsentrism (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja κέντρον 'kese, keskpunkt') poliitilises ja ökoloogilises mõttes on eetiline seisukoht, mille kohaselt on kõigel elusal iseväärtus.[1] See vastandub antropotsentrismile, mis keskendub inimese väärtusele.[2] Lähedane mõiste biotsentrismile on zootsentrism, mille puhul omistatakse iseväärtus loomadele. Biotsentrismi pooldajad kaitsevad sageli elurikkust[3], loomaõigusi ja keskkonda. Terminit on kasutanud ka vasakpoolse biotsentrismi pooldajad. Vasakpoolne biotsentrism põimib süvaökoloogiat industrialismi- ja kapitalismivastaste seisukohtadega (David Orton jt).[4]

Määratlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Termin "biotsentrism" hõlmab kogu sellist keskkonnaeetikat, mis "näeb moraali objektina mitte üksnes inimest, vaid kõike elusat".[5] Biotsentrismi järgi ei ole loodus olemas mitte lihtsalt selle jaoks, et inimene saaks seda kasutada või tarbida, vaid inimene on lihtsalt üks liik paljudest.[6] Ja kuna me oleme osa ökosüsteemist, mõjutavad kõik elusüsteeme kahjustavad teod halvasti meid kõiki,[6][7] olenemata sellest, kas me toetame biotsentristlikku maailmavaadet või mitte. Biotsentristid usuvad, et kõigil liikidel on iseväärtus ja inimene ei ole moraalses või eetilises mõttes teistest liikidest ülem. Biotsentrilise ilmavaate neli sammast:

  1. Inimene ja kõik teised liigid on Maa kogukonna liikmed.
  2. Kõik liigid on osa vastastikku sõltuvast süsteemist.
  3. Kõik elusorganismid tegutsevad omaenese hüvanguks neile omasel viisil.
  4. Inimesed ei ole teistest elusolenditest loomupäraselt paremad.[8]

Suhe loomade ja keskkonnaga

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi biotsentrism ja ökotsentrism sarnanevad omavahel mitmes mõttes, on need siiski kaks erinevat eetilist lähenemist. Biotsentrism on "omamoodi individualistlik eetika",[5] kuna see rõhutab üksikute elusolendite väärtust, õigusi ja ellujäämist. Ökotsentrism see-eest läheneb terviklikumalt, nähes prioriteedina pigem liike ja ökosüsteeme kui neid moodustavaid üksikolendeid.[5]

Ajalugu ja kujunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Biotsentristlik eetika erineb klassikalisest ja traditsioonilisest eetikast. Selle asemel et keskenduda rangetele moraalireeglitele nagu klassikaline eetika, keskendub see hoiakutele ja loomusele. Vastandina traditsioonilisele eetikale ei ole see hierarhiline ja eelistab loodust sellest eraldatud inimkonnale.[9] Biotsentrismi üks alusepanijaid oli Ludwig Klages. Biotsentristlik eetika hõlmab Albert Schweitzeri "aukartust elu ees", Peter Singeri loomade vabastamise eetikat ja Paul Taylori biotsentristlikku egalitaarsust.[5]

Albert Schweitzeri põhimõte "aukartus elu ees" on tänapäeva biotsentristliku eetika eelkäija.[5] Vastandina traditsioonilisele eetikale eitab "aukartus elu ees" mistahes vahetegemist "kõrgete ja madalate" või "väärtuslike ja vähem väärtuslike" eluvormide vahel, loobudes sellisest liigitamisest kui meelevaldsest ja subjektiivsest.[5] Tavapärane eetika tegeleb eranditult inimolenditega – see tähendab, et moraal on rakendatav ainult inimese suhtes –, samal ajal kui Schweitzeri eetiline filosoofia toob sisse "sügavuse, energia ja toime, mis erineb eetikast, mis tegeleb ainult inimesega".[5] "Aukartus elu ees" oli "uus eetika, sest see ei ole ainult eetika avardamine, vaid ka selle loomuse muutus".[5] Samamoodi väidab Peter Singer, et loomad väärivad sama palju tähelepanu kui inimesed.[10][11] Ta põhjendab lühidalt kokku võttes järgmiselt:

  1. Ainuke moraalselt oluline kriteerium, mis hõlmab kõiki inimesi ja jätab kõik mitteinimesed kõrvale, on kuulumine liiki homo sapiens.
  2. On täiesti meelevaldne pidada kuulumist liiki homo sapiens moraalselt oluliseks kriteeriumiks.
  3. Muudest võimalikest kriteeriumidest äratab usaldust ainult võime tunda kannatusi ja naudingut.
  4. Kui peame võimet tunda kannatusi ja naudingut moraalselt oluliseks kriteeriumiks, toob see kaasa selle, et lähtume teiste tundlike olendite puhul samast moraalipõhimõttest (s.o "võrdõiguslikkuse põhiprintsiibist") kui inimeste puhul.
  5. Sellepärast peaksime pöörama loomadele sama palju tähelepanu kui inimestele.[10]

Biotsentrismi seostatakse kõige rohkem Paul Taylori tööga, eriti tema raamatuga "Respect for Nature: A Theory of Environmental Ethics" ("Austus looduse vastu: keskkonnaeetika teooria") (1986).[12] Taylor väidab, et biotsentrism on "austav hoiak looduse suhtes", mille puhul püütakse elada nii, et austatakse kõigi elusolendite heaolu ja iseväärtust.[1] Taylor ütleb, et[12][13]

  1. inimesed on elukogukonna liikmed koos kõigi teiste liikidega ja nendega võrdsetel tingimustel;
  2. see kogukond kujutab endast kõigi oma liikmete vastastikku sõltuvat süsteemi, mille liikmed on omavahel seotud nii füüsiliselt kui ka liikidevaheliste suhete mõttes;
  3. iga organism on "teleoloogiline elukese", mis tähendab, et igal organismil on eesmärk ja põhjus olemasoluks ja see eesmärk on sisemiselt "hea" ja "väärtuslik";
  4. inimene ei ole teistest liikidest loomupäraselt ülem.

Ajaloolane Donald Worster leiab, et tänapäeva biotsentristliku filosoofia, mis on tema järgi osa inimese ja looduse vahelise sugulustunde taastamisest, juured ulatuvad ajas tagasi viktoriaanliku ajastu Briti intelligentsi vastureaktsioonini kristliku, looduse üle valitsemise eetika suhtes.[14] Ta on osutanud Charles Darwinile kui olulisele ökoloogilise mõtte biotsentrilise vaate eestkõnelejale ja tsiteerib Darwini tööd "Notebook on Transmutation of Species" ("Märkmed liikide transmutatsiooni kohta")(1837):[15]

Kui laseme ettekujutusel vabalt lennata, siis loomad, meie vennad valus, haigustes, surmas, kannatustes ja näljas, meie orjad kõige vaevarikkamates töödes, meie kaaslased meelelahutuses – võivad jagada meiega ka põlvnemist, meil võivad olla ühised esivanemad – me võime kõik olla seotud.

1859. aastal avaldas Charles Darwin raamatu "Liikide tekkimine". See teos andis tõuke biotsentristlike vaadete kujunemisele, tutvustades evolutsiooni ja "võttes inimeselt tema üleloomuliku päritolu ja asetades ta loodusseaduste raamistikku".[16]

Aldo Leopoldi tööd on samuti seostatud biotsentrismiga.[17] Essees "Maa eetika" ("The Land Ethic"), mis ilmus raamatus "Sand County Almanac" (1949) toob ta välja, et kuigi ajaloos on naisi ja orje koheldud kui omandit, on nüüd kõigile inimestele antud õigused ja vabadused.[11][18] Leopold märgib, et tänapäeval peetakse maad endiselt omandiks nagu kunagi inimesi. Ta kinnitab, et eetikat tuleb laiendada maale kui "evolutsioonilisele võimalusele ja ökoloogilisele vajalikkusele".[19] Ta väidab, et kuigi inimese instinktid õhutavad teda teistega võistlema, julgustab tema eetika teda teistega koostööd tegema.[19] Ta leiab, et "maa eetika lihtsalt avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes – maa".[19] See hoiak julgustab inimesi maaga pigem koostööd tegema kui võistlema.

Biotsentrism ja õigus

[muuda | muuda lähteteksti]

Biotsentrismi paradigmat ja selle pakutavaid väärtusi on hakatud kasutama ka seadustes. Maine'i, Pennsylvania, New Hampshire'i ja Virginia osariigis Ameerika Ühendriikides on vastu võetud seadused, mis kaitsevad looduse õigusi.[20] Nende seaduste eesmärk on ära hoida looduse seisukorra halvenemist. Eeskätt kaitsevad need loodust ettevõtete eest, kes võivad tahta ekspluateerida loodusvarasid ja maad või kasutada keskkonda prügimäena oma toksilistele jäätmetele.[20]

Ecuador on esimene riik, mille põhiseadus sisaldab looduse õigusi[21] (vt Ecuadori 2008. aasta põhiseadust). Artikkel 71 ütleb, et loodusel "on võõrandamatu õigus olla austatud tema olemasolu, eluringi, struktuuri, toimimise ja evolutsiooniliste protsesside hoidmise ja taasloomise eest".[22]

Kriitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Biotsentrismi on mitmel põhjusel kritiseeritud. Osa kriitikat tuleneb murest, et biotsentrism on anti-humanistlik paradigma ega kõhkle ohverdamast inimese heaolu suurema hüve nimel.[21] Samuti on biotsentrismi arvustatud individualismi pärast, kuna see rõhutab liiga palju üksiku elu tähtsust, hüljates suuremate kogumite, näiteks ökosüsteemi tähtsuse.[23]

Põhjalikum kriitika keskendub biotsentrismi vastuoludele. Vastandudes antropotsentrismile, mille järgi on inimesel kõrgem staatus kui teistel liikidel,[24] võrdsustab biotsentrism inimese muu loodusega.[25] Oma essees "A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism" ("Antropotsentrismivastase biotsentrismi kriitika") leiab Richard Watson, et kui nii, siis "Inimeste teguviisid, inimeste kultuur ja tegemised, on sama loomulikud kui viisid, kuidas mistahes muud liiki loom käitub".[26] Ta jätkab, et kui inimene peab muutma oma käitumist, et hoiduda kahjustamast ja häirimast looduskeskkonda, siis see eraldab inimese teistest liikidest, omistades talle rohkem võimu.[26] See jälle viib meid tagasi antropotsentrismi algsete tõekspidamiste juurde. Watson väidab ka, et liikide väljasuremine on "looduse teguviis"[27] ja kui inimene õhutab nende enesehävitust, kasutades ära ülejäänud loodust, siis olgu nii. Sellepärast leiab ta, et tegelik põhjus, miks inimene peab vähendama oma destruktiivset käitumist teiste liikide suhtes, ei tulene mitte sellest, et me oleme võrdsed, vaid teiste liikide hävitamine viib meie eneste hävinguni.[28] Ka see vaade toob meid tagasi antropotsentristliku seisukoha juurde.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Derr, Patrick George; Edward M. McNamara (2003). Case studies in environmental ethics. Rowman & Littlefield. Lk 21. ISBN 978-0-7425-3137-6.
  2. ↑ "Biocentrism", Encyclopædia Britannica 2009 [1] (vaadatud 13. märtsil 2009)
  3. ↑ Robin Attfield, toim (2003). Environmental ethics: an overview for the twenty-first century. Wiley-Blackwell. Lk 17. ISBN 978-0-7456-2738-0.
  4. ↑ "Left Biocentrism Primer". 15.03.1998. Vaadatud 15.03.2009.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Yu, Lei, Mouchang, Yi (2009). "13. Biocentric Ethical Theories". Environment and Development – Vol. II (PDF). China. Lk 422. ISBN 978-1-84826-721-3.
  6. ↑ 6,0 6,1 Judi Bari (1995). "Revolutionary Ecology: Biocentrism & Deep Ecology". Alarm: A Journal of Revolutionary Ecology.
  7. ↑ Ingram, David; Jennifer Parks (2002). The complete idiot's guide to understanding ethics. Alpha Books. Lk 201. ISBN 978-0-02-864325-0.
  8. ↑ Johnson, Jayme. "Biocentric Ethics and the Inherent Value of Life" (PDF). umass.edu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2014. Vaadatud 10. november 2012.
  9. ↑ smillie, Mark. "Biocentric (Life-Centered) Ethics". Carroll.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. november 2012. Vaadatud 2. november 2012.
  10. ↑ 10,0 10,1 Vuletic, Mark. "Philosophy Notes: Singer, "All Animals Are Equal"". vuletic.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2014. Vaadatud 8. november 2012.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Keskkonnaeetika võtmetekste" Tartu Ülikooli eetikakeskus, Jakob von Uexkülli keskus 2008, lk 94
  12. ↑ 12,0 12,1 Curry, Patrick (2006). Ecological ethics: an introduction. Polity. Lk 60. ISBN 978-0-7456-2908-7.
  13. ↑ Taylor, Paul (1986). Respect for Nature: A Theory of Environmental Ethics. Princeton University Press. Lk 99. ISBN 978-0-691-02250-5.
  14. ↑ Worster, Donald (1994). Nature’s Economy: A History of Ecological Ideas (Studies in Environment and History). Cambridge University Press. ISBN 0-521-46834-5.
  15. ↑ Darwin, Charles. "Notebook B: Transmutation of species". Vaadatud 30. oktoober 2012.
  16. ↑ Horrow, Aviva. ""When Nature Holds the Mastery": The Development of Biocentric Thought in Industrial America". Vaadatud 30. oktoober 2012.
  17. ↑ Silva, Carlos (2011). "Biocentrism" in "Green Ethics and Philosophy: An A-to-Z Guide". Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Inc. Lk 56. ISBN 9781412996877.
  18. ↑ Leopold, Aldo (1949). Sand County Almanac. Random House Digital Inc. Lk 237.
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 Leopold, Aldo (1949). Sand County Almanac. Random House Digital Inc. Lk 239.
  20. ↑ 20,0 20,1 Merchant, Brian. "125 Cities Passed Laws Placing Rights of Citizens, Nature Ahead of Corporations". Vaadatud 29. oktoober 2012.
  21. ↑ 21,0 21,1 Schiffman & Robbins (2011). Green Issues and Debates: An A-to-Z Guide. SAGE Publications Inc. Lk 32. ISBN 9781412996945.
  22. ↑ NATIONAL ASSEMBLY LEGISLATIVE AND OVERSIGHT COMMITTEE. "CONSTITUTION OF THE REPUBLIC OF ECUADOR". Vaadatud 28. oktoober 2012.
  23. ↑ Silva, Carlos (2011). "Biocentrism" in "Green Ethics and Philosophy: An A-to-Z Guide". Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Inc. Lk 57. ISBN 9781412996877.
  24. ↑ Schiffman & Robbins (2011). Green Issues and Debates: An A-to-Z Guide. SAGE Publications Inc. Lk 30. ISBN 9781412996945.
  25. ↑ Silva, Carlos (2011). "Biocentrism" in "Green Ethics and Philosophy: An A-to-Z Guide". Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Inc. Lk 55. ISBN 9781412996877.
  26. ↑ 26,0 26,1 Watson, Richard (1983). "A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism". Environmental Ethics. 5 (3): 252.
  27. ↑ Watson, Richard (1983). "A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism". Environmental Ethics. 5 (3): 253.
  28. ↑ Watson, Richard (1983). "A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism". Environmental Ethics. 5 (3): 254.

See artikkel on tõlgitud ingliskeelse Vikipeedia artikli "Biocentrism" [2] põhjal (15.01.2012 ja 17.04.2014).

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Biotsentrism&oldid=6664946"