Biešankovičy

Biešankovičy
valgevene	Бешанковічы * / Biešankovičy *transkriptsioon: Bešankovitšõ
vene	Бешенковичи (Bešenkovitši)
	Biešankovičy lipp
	Elanikke: 7300 (2010)
	Koordinaadid: 55° 2′ N, 29° 27′ E

Biešankovičy (transkribeerituna Bešankovitšõ) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Biešankovičy rajooni halduskeskus. Poola keeles Bieszenkowicze. Asub Daugava jõe lõunakaldal.

Asulas on kultuurimaja ja raamatukogu. Tegutsevad laste muusikakool ja spordikool. Antakse välja ajalehte Зара. Alevis on kergetööstus ja toiduainetetööstus, toodetakse ehitusmaterjale. Alev on tõenäoliselt saanud nime sõnast бешань ehk suur jõelooge.

Biešankovičys tegutseb koduloomuuseum. Asula on traditsiooniliste savitoodete ehk "Biešankovičy keraamika" valmistamise keskuseks. Vaatamisväärsusteks on alevis õigeusu kirik aastast 1870 ja Chreptowiczite mõis.

Ajalugu

Esimest korda mainitud kas aastal 1447 või 1460. Asula kuulus Drutski-Sakolinskitele, Jazerskitele ja Orša marssalile Andravonžile. Aastast 1630 sattus Biešankovičy Kazimierz Leon Sapieha valdusse ja aastal 1634 muutis kuningas Władysław IV Waza asula aleviks. Aastal 1650 ehitas Sapieha linna katoliku kiriku. Sajandi lõpus said asula omanikeks Ogińskid, alevisse hakati ehitama kivimaju. Suur Põhjasõda tõi alevisse Vene väed, kohalikus kloostris ööbis Peeter I. XVIII sajandil sai Biešankovičyst 6000 elanikuga linn. Linn oli seebivalmistamise ja keraamikatööstuse keskus, seal peeti ka laatasid, mis olid Valgevene aladel ühed rahvarohkemad. Aastal 1770 rajas Michał Kazimierz Ogiński linna juurde lossi ja eksootiliste taimedega pargi. Aastal 1772, Poola esimesel jagamisel, sattus linna Daugava jõe põhjakaldal asunud 600 majaga osa Vene riigi koosseisu ja sellest ajast peale asub Biešankovičy ainult jõe lõunakaldal. Kui Ignacy Ogiński suri, läks linn üle Chreptowiczite suguvõsale. Aastal 1793 liideti Venemaaga Polal teisel jagamisel ka ülejäänud Biešankovičy ja linnast sai taas alev. Enamik rahvastikust tegeles nüüd põllumajandusega.

Aastal 1812 peatus alevis Napoleon I. Sellest ajast pärines aastani 2010 alevi üheks vaatamisväärsuseks olnud Napoleoni tamm. Aastal 1821 peatus alevis aga Aleksander I. Aastal 1881 hakkas Daugava jõel Uła ja Viciebski vahel regulaarselt käima praam, mis peatus ka Biešankovičys. Esimene maailmasõda muutis Biešankovičy rindelinnaks. Aastast 1924 on see Valgevene NSV koosseisus. Teises maailmasõjas kaotas linnas ja selle ümbruskonnas elu 10 276 inimest, nende seas 2900 juuti. Aastal 1987 tähistas Biešankovičys oma sünnipäeva Monica Lewinsky.