Baeri muuseum

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Baeri muuseum

Baeri muuseum on 1976. aastal Tartus aadressil Veski 4 avatud muuseum, kus on eksponeeritud Karl Ernst von Baeri elu ja teadustööga seotud materjale. Baer elas selles majas oma elu lõpuaastail. Baeri muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile, kellele ta läks üle Zooloogia ja Botaanika Instituudi liitumisel selle ülikooliga.

Majas on elanud vahemikus 1864–1867 [1] ka Tartu ülikooli kunstimuuseumi juhataja ning esteetika ja kunstiajaloo professor Ludwig Schwabe.[2]

Baeri muuseum loodi Eerik Kumari initsiatiivil. Baeri-uurija Pavlovski, kes 1965. aastal külastas Tartut, avaldas imestust, et Baeri kodulinn on olnud nii passiivne suure teadlase pärandi osas ja et isegi tema elumaja pole veel muuseumiks muudetud.[3]

Samas majas asub ajakirja Eesti Loodus toimetus.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Maja ehitamisel asus see Tartu ülikooli krundil ja oli oma piirkonnas üks esimesi, üle tee algasid juba Tähtvere mõisa põllumaad. Oma kõrgema asukoha tõttu avanes rõdult avar vaade Tartu toomkiriku varemetele.[4]

Hoone ees on mõisatelt laenatud motiivina ringikujuline ettesõidutee [5], mille mõlemasse äärde jäid kõrvalhooned: ühel pool ait, tõllakuur ja hobusetall, teisel pool puukuur.[6]

Hoone projekti säilinud ei ole, kuid arhitektiks peetakse Karl Rathausi.[1] Baeri maja valmis 1861. aastal [1] ja on üks väheseid säilinud hilisklassitsistlikke ühekorruselisi puitelamuid.[5] Hoone on ühekorruseline, suure ärklikorteriga, lisaks on hoonel trempelkorrus ja rõdu.

Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga, fassaad on lihtne, sümmeetrilise ülesehitusega, keskrisaliidiga, mille viilu kaunistab hammaslõige. Sarnane hammaslõikega viil on hoone tagumisel küljel ja jookseb ka räästa all. Trempelkorrusel [7] on oma kaheruuduline aknariba. Paraadukse ees on nelja astmega trepp. Algul olnud kuuest pilastrist [5] on tänaseks alles neli (puudu on kõige portaalipoolsemad). Hoone nurki katvalt tahveldisega nurgaliseenid on omased uusrenessansile.[7] Varasemad kaheksaruudulised aknad on tänaseks vahetatud kuueruuduliste vastu, mida ilmestavad efektsed puitraamid. Ärkliakent on hiljem pikendatud allapoole viilupinda ning muudetud samuti kuueruuduliseks (algselt neljaruuduline). Akendevahelised rombilustused ja ristkülikumotiivid on tänaseks eemaldatud nagu ka portaali kohal olnud valgmik.[6]

Aiapoolel on neljale sambale toetuv katusealune, mille rinnatis moodustab lahtise rõdu.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Maja, kus aastail 1867-1876 elas Karl Ernst von Baer kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. Raid, Niina. K. E. v. Baeri elukeskkond Tartus a. 1867–1876. – Teine elu: kultuurimälestiste restaureerimisest. Tallinn : Kunst, 1979, lk 69.
  3. ""Suur vene teadlane" Tartu "Burdenko tänavalt"". 01.02.1972. Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja. Kasutatud 13.08.2018.
  4. Raid, Niina. K. E. v. Baeri elukeskkond Tartus a. 1867–1876. – Teine elu: kultuurimälestiste restaureerimisest. Tallinn : Kunst, 1979, lk 69-70.
  5. 5,0 5,1 5,2 Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn : Valgus, 1999, lk 66.
  6. 6,0 6,1 6,2 Raid, Niina. K. E. v. Baeri elukeskkond Tartus a. 1867–1876. – Teine elu: kultuurimälestiste restaureerimisest. Tallinn : Kunst, 1979, lk 70.
  7. 7,0 7,1 Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend. Tartu : Rahvusarhiiv, 2006, lk 105.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]