Börsiindeks

Allikas: Vikipeedia
Dow Jones Industrial Average, Nasdaq Composite ja S&P 500 tasemed aastail 1975–2007

Börsiindeks on indeks, mille abil mõõdetakse väärtpaberituru või selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust.[1] Börsiindeksi ülesanne on iseloomustada kogu väärtpaberiturgu tervikuna läbi indeksis esindatud väärtpaberite, sellepärast kasutatakse börsiindeksit väärtpaberituru muutuste jälgimiseks ja konkreetse investeeringu tulususe võrdluseks turu keskmise tootlusega.[2]

Börsiindeksisse ei ole võimalik investeerida, sest see on abstraktne matemaatiline näitaja. Investoritel on võimalik investeerida ainult indeksit järgivatesse investeerimisfondidesse või börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse.[3]

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Börsiindeksite liigitamiseks on mitu võimalust. Üks võimalus on liigitada indeksid regioonide järgi. Globaalsed börsiindeksid sisaldavad väärtpaberite väärtusi mitmetest erinevatest regioonidest, näiteks S&P Global 1200 ja The Global Dow.[4]

Regionaalsed börsiindeksid koosnevad ühe konkreetse regiooni väärtpaberitest. Regionaalsed börsiindeksid võivad olla koostatud vastavalt väärtpaberiturgude geograafilisele asukohale, näiteks S&P Asia 50, S&P Latin America 40 ja OMX Baltic Benchmark. Samuti võivad nad olla koostatud vastavalt majanduslikule arengufaasile, näiteks S&P Developed BMI ja S&P Emerging BMI.[5]

Riiklikud (ingl national) börsiindeksid sisaldavad ainult ühe riigi väärtpabereid ja kajastavad selle riigi väärtpaberituru sooritust, mis omakorda näitab selle riigi majanduse üldist seisu. Kõige tuntumad riiklikud börsiindeksid on USA S&P 500, Nikkei 225 Jaapanis ja FTSE 100 Suurbritannias.[6] Tallinna börsil noteeritud ettevõtete sooritust jälgib börsiindeks OMX Tallinn.[7]

Vähem tuntud on riiklik börsiindeks The Wilshire 5000, mida nimetatakse ka täielikuks börsiindeksiks (ingl total stock market index). Börsiindeksi The Wilshire 5000 nimekirjas on peaaegu kõik avalikult kaubeldavad ettevõtted USA-s igast majandusharust, kuid seda indeksit võetakse USA turu käekäigu võrdluse aluseks harvemini kui indeksit S&P 500.[2]

Börsiindekseid kasutatakse erinevate majandusharude ettevõtete soorituse jälgimiseks. Näited sellistest indeksitest on Dow Jones Transportation Average, mis jälgib Ameerika Ühendriikide transpordisektorit, ja NASDAQ Biotechnology indeks, mis koosneb USA biotehnoloogia ja ravimifirmade väärtpaberitest.[8] Teatud börsiindeksid on koostatud vastavalt ettevõtete turuväärtusele, näiteks S&P Developed LargeCap.[9]

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Börsiindeksid jagunevad sõltuvalt indeksi arvutamismeetodist kaheks põhiliseks tüübiks: hinnaga kaalutud ja turuväärtusel põhinevad indeksid.

Hinnaga kaalutud indeks[muuda | muuda lähteteksti]

Hinnaga kaalutud (price-weighted) indeksit mõjutavad ettevõtted kõrgemate väärtpaberite hindadega, millel on suurem kaal indeksis. Ettevõtte suurus ei mõjuta indeksi taset, mistõttu hinnaga kaalutud indeksid ei pruugi anda terviklikku pilti väärtpaberituru seisust. Kõige tuntum hinnaga kaalutud indeks on Dow Jones Industrial Average, kus jagajaks on Dow jagaja (ingl The Dow Divisor).[10]

,

kus Pi – aktsia hind.

Jagajat korrigeeritakse mõlema tüübi indeksi puhul vastavalt vajadusele selleks, et tagada indeksi võrreldavust ajas pärast korporatiivsündmusi ja väärtpaberite lisamist indeksisse ning eemaldamist indeksist.[10]

Turuväärtusel põhinev indeks[muuda | muuda lähteteksti]

Turuväärtusel põhinevad indeksid moodustavad enamuse olemasolevatest börsiindeksitest. Turuväärtusel põhinevat indeksit mõjutavad ettevõtted kõrgemate turuväärtustega. Turuväärtusel põhinevaist on kõige tuntum indeks S&P 500. Baasperioodil, 1941.–1943. aastail, on S&P 500 indeksi baastaseme väärtus 10, sellest tulenevalt korrigeeritakse jagajat.[10]

,

kus Pi – aktsia hind,

Qi – aktsiate kogus.

Võrdse kaaluga indeks[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdse kaaluga (ingl equal-weighted) indeks põhineb samamoodi turuväärtusel, kuid igal aktsial on börsiindeksis fikseeritud võrdne kaal. Näide sellist tüüpi indeksist on S&P 500 Equal Weighted indeks (EWI). Indeksisse kuuluvad samad ettevõtted, mis kuuluvad ka S&P 500 indeksisse, aga iga ettevõtte kaal on võrdne 0,2 protsendiga indeksist. S&P 500 EWI aktsiate koosseisu korrigeeritakse kord kvartalis.[11]

Tänapäeval põhineb enamik börsiindekseid vabalt kaubeldavate aktsiate osakaaluga korrigeeritud (ingl free-float adjusted) turuväärtusel. Vabalt kaubeldavad aktsiad on aktsiad, millega saab vabalt kaubelda turul. Vabalt kaubeldavate aktsiate arv leitakse, lahutades kogu ettevõtte aktsiate kogusest aktsiad, mis on valitsuse, insider’ite ja edendajate omandis.[12]

Balti börsiindeksid[muuda | muuda lähteteksti]

Balti börsiindeksiteks on kaubeldav indeks OMX Baltic 10 Tradeable, võrdlusindeks OMX Baltic Benchmark, üldindeks OMX Baltic All-Share ja sektoriindeksid. Mõningatel indeksitel on mitu versiooni, mille järgi indeksid jagunevad tulusus- ja hinnaindeksiteks ning osakaalupiiranguga indeksiteks. Indeksitesse ei kuulu ettevõtted, kus üks omanik kontrollib 90% või rohkem aktsiatest.[13]

Tulususindeksis (gross index, GI) reinvesteeritakse dividendimaksed kõigisse aktsiatesse, mis on indeksi koosseisus vastavalt aktsiate osakaaludele. Hinnaindeksis (price index, PI) ei reinvesteerita dividendimakseid ja indeksi tase sõltub ainult aktsiate hindadest. Osakaalupiiranguga indeksis on iga aktsia osakaal piiratud. Kui aktsia osakaal ületab piirangu, siis osakaalu korrigeeritakse.[13]

Kaubeldav indeks OMX Baltic 10 Tradeable (OMXB10) on tulususindeks, kuhu kuuluvad kümme kõige aktiivsemalt kaubeldud aktsiat, millele on seatud 15-protsendiline osakaalupiirang. OMXB10 koosseisu korrigeeritakse igal aastal 1. jaanuaril ja 1. juulil.[7]

Balti võrdlusindeksit OMX Baltic Benchmark (OMXBB) arvutakse tulusus- ja hinnaindeksina nii osakaalupiiranguga kui ka osakaalupiiranguta. Võrdlusindeksi peamine eesmärk on „pakkuda turuosalistele kuluefektiivse jäljendamise võimalust“, sellepärast kasutavad investorid võrdlusindeksit oma investeeringute tulususe võrdluseks. OMXBB sisaldab suurimad ja enim kaubeldud aktsiad Baltikumis. Indeksi koosseisu korrigeeritakse 1. jaanuaril ja 1. juulil ning arvutatakse 60-sekundilise intervalliga.[7]

Üldindeksil OMX Baltic All-Share (OMXB) on tulusus- ja hinnaindeksi versioonid, mille koosseisu kuuluvad kõik Balti börside ettevõtted Põhi- ja Lisanimekirjast.[7]

OMX Balti sektoriindeksid (OMX Baltic Sector Indexes) on tulusus- ja hinnaindeksid, mis näitavad muutusi erinevates majandusharudes ning mida arvutatakse kord päevas pärast börside sulgemist.[7]

OMX Tallinn (OMXT), OMX Riga (OMXR) ja OMX Vilnius (OMXV) on vastavalt Tallinna, Riia ja Vilniuse börsi üldindeksid, mille koosseisu kuuluvad kõik vastavate riikide börsidel noteeritud ettevõtted. Tegemist on tulususindeksitega, mida arvutatakse reaalajas.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Index Investing: What Is An Index?. Investopedia. 15. mai 2017.
  2. 2,0 2,1 Market Index. Investopedia. 15. mai 2017.
  3. Index Investing: Index Funds. Investopedia. 15. mai 2017.
  4. Global Equity. S&P Dow Jones Indices. 15. mai 2017.
  5. Global. S&P Dow Jones Indices. 15. mai 2017.
  6. Index Investing: Other Indexes. Investopedia. 15. mai 2017.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 Indeksite kirjeldused. Nasdaq Baltic. 15. mai 2017.
  8. Stock Market Sector Indices. Nasdaq. 15. mai 2017.
  9. S&P Developed LargeCap. S&P Dow Jones Indices. 15. mai 2017.
  10. 10,0 10,1 10,2 Index Mathematics Methodology. S&P Dow Jones Indices, p. 5, 10. 15. mai 2017.
  11. S&P 500 Equal Weight Index. S&P Dow Jones Indices. 15. mai 2017.
  12. Free-Float Methodology. Investopedia. 15. mai 2017.
  13. 13,0 13,1 Nasdaq Balti indeksiperekond. Nasdaq Baltic. 15. mai 2017.