Austraalia lambakoer

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Austraalia lambakoer
Australianshepherd01.jpg
FCI standard nr 342
Rühm 1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 1: lambakoerad
Standard nr 342   05.06.2009 (en et)
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid
Kohalik nimi Australian Shepherd
Hüüdnimed Aussie
Töökatsed ei
Kasutus karjatalu ja rantšo lambakoer
Tunnused
Turja kõrgus 51–58 cm (isane)
46–53 cm (emane)[1]
Kaal 18–23 kg (isane)
14–20 kg (emane)
Pesakond 5–10 kutsikat
Eluiga 13–15 aastat
Koer (Canis lupus familiaris)
Punane Austraalia lambakoer

Austraalia lambakoer, kõnekeeles aussie (inglise keeles Australian Shepherd), on Ameerika Ühendriikidest pärit koeratõug.

Austraalia lambakoer on keskmist kasvu pikakarvaline koer, kellel on keskmise tugevusega luustik, tasakaalustatud kehaehitus ja varieeruva värvusega karvkate. Austraalia lambakoerad on väga tähelepanelikud, intelligentsed, elavad ja nõtked.[2] Tänapäeval kasutatakse austraalia lambakoera peale karjatamise sportkoerana, peamised tegevusalad on agility ja frisbee.

Eesti Kennelliidu avaldatud standardis on koera käitumise/iseloomu kohta kirjas: "Austraalia lambakoer on tugeva karja- ja valvamisvaistuga arukas töökoer. Ta on truu kaaslane ning võimeline töötama kogu päeva."[3]

2018. aastal oli austraalia lambakoer American Kennel Clubi andmete järgi populaarsuselt 15. kohal.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia lambakoer on Ameerikas aretatud tõug, kes jõudis USA-sse Püreneedest Baski piirkonnast pärit karjustega, et lambaid karjatada. Nimeosa "austraalia" tulenebki lammastelt, keda karjatati Austraalias ja kes imporditi Ameerikasse just sealt.[5] Tõuaretuses oli väga tähtis, et säiliksid Austraalia lambakoera vastupidavus, arukus, tugev karjavaist, mitmekülgsus ja silmatorkav välimus.[2]

Austraalia lambakoera kasutati eelkõige rantšodes, pärast II maailmasõda kogus see tõug eriti populaarsust tänu vesternidele.[6] Esimesed austraalia lambakoerad registreeriti Ameerika kenneliklubis (AKC) 1991. aastal.

Välimus ja iseloom[muuda | muuda lähteteksti]

Suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia lambakoer on keskmist kasvu tõug. Isased koerad kaaluvad 18–23 kg ja nende turjakõrgus jääb vahemikku 51–58 cm. Emaste keskmine kaal on 14–20 kg ja turjakõrgus 46–53 cm.[2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia lambakoera värvusenäiteid

Austraalia lambakoera värvusi:

  • must (black tri)
  • punane (red)
  • marmormustriga sinine (blue merle)
  • marmormustriga punane (red merle)

Kõikidel värvustel võivad olla lisaks valged ja/või pruunid märgised. Valge värvus ei tohi pea piirkonnas domineerida ning mõlema silma ümbrused peavad olema tumedad. Marmormustriga koerte karv muutub vanusega järjest tumedamaks.[2] Austraalia lambakoerte silmad on sinised või pruunid, neil võib olla ka üks silm ühte ja teine teist värvi. Võib esineda isegi sellist kooslust, et ühes silmas on nii pruuni kui ka sinist värvi.

Austraalia lambakoer võib sündida nudisabaga, poolnudisabaga või pika sabaga.

Iseloom[muuda | muuda lähteteksti]

See tõug on väga energiline ning vajab pidevat tööd ja tähelepanu. Nad naudivad omanikuga koos töötamist, olgu selleks siis karjatamine, trikkide õppimine, agility või lihtsalt mängimine. Austraalia lambakoerad on intelligentsed ja õpivad kiiresti. Seepärast peaks austraalia lambakoer saama piisavalt tööd ja harjutusi, et ta ei hakkaks ise tegevusi ja mänge välja mõtlema. Austraalia lambakoerad kaitsevad oma karja ehk pereliikmeid ning nad on oma omanikesse kiindunud. Nad on väga head perekoerad.[6][7]

Tervis[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt on austraalia lambakoer terve tõug, kuid ka neil esineb terviseprobleeme. Kõige levinumad on puusaliigese düsplaasia, epilepsia, eri silmahaigused ja tundlikkus ravimite suhtes.[8]

Puusaliigese düsplaasia[muuda | muuda lähteteksti]

Puusaliigese düsplaasia on pärilik liigeste haigus, mille teket mõjutavad geenid, toitumine ja ümbritsev keskkond. Haiguse tunnused on näiteks õõtsuv või taaruv kõnnak, raskused lamamisest püsti saada, vastumeelsus liikuda. Peamiselt mõjutab düsplaasia teket eelsoodumus, kuid väga suur mõju on ka kutsikate kiirel kasvul. Samuti võib haigust põhjustada valgu, kaltsiumi, C-vitamiini ületarbimine. Düsplaasiat ravitakse meditsiiniliselt või kirurgiliselt.[9]

Epilepsia[muuda | muuda lähteteksti]

Epilepsia viitab ebanormaalsele ajutegevusele. Haigushoog võib haarata kogu looma keha või ainult mingi piirkonna ja see kestab paarikümnest sekundist mõne minutini. Mõnel loomal võib krambihoog tekkida järsku, mõni on enne haigushoogu rahutu ja ärev. Epilepsiahoo ajal võib esineda süljevool, agressiivsus, segadus, veider häälitsemine. Ravi eesmärk on krambihood lõpetada, kuid paraku õnnestub see vaid vähestel juhtudel. Enamasti saab vaid sümptomeid leevendada, nii et hooge tekib vähem ja need on lihtsamad.[10][11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "AUSTRALIAN SHEPHERD" (inglise keeles). FCI. Vaadatud 04.09.2017. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 EKL. "Austraalia lambakoer". 10. jaanuar 2013. Vaadatud 07.11.2020.
  3. "Austraalia lambakoer". Eesti Kennelliit. Vaadatud 06.09.2017. 
  4. "Most Popular Dog Breeds – Full Ranking List". 28. märts 2019. Vaadatud 07.11.2020.
  5. "Austraalia lambakoer". Purina. Vaadatud 08.11.2020.
  6. 6,0 6,1 "Australian Shepherd (Aussie): Dog Breed Profile". 20. veebruar 2020. Vaadatud 06.11.2020.
  7. "Is an Aussie Right for You?". The Australian Shepherd Club of America. Vaadatud 08.11.2020.
  8. "Australian Shepherd". Vetstreet. Vaadatud 07.11.2020.
  9. PETCOACH EDITORIAL. "Hip Dysplasia in Dogs". Vaadatud 07.11.2020.
  10. "Tõu Tutvustus". Peak River Australian Shepherds. Vaadatud 08.11.2020.
  11. Weissl J., Hülsmeyer V., Brauer C., Tipold A., Koskinen L. L., Kyöstilä K., Lohi H., Sauter‐Louis C., Wolf M. & A. Fischer. "Disease Progression and Treatment Response of Idiopathic Epilepsy in Australian Shepherd Dogs". Journal of Veterinary Internal Medicine, 19. detsember 2011. Vaadatud 07.11.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]