Puusaliigese düsplaasia koertel

Allikas: Vikipeedia
Puusadüsplaasia labradoril[1]

Düsplaasia on puusaliigese vaegareng, mille tõsisem vorm põhjustab lonkamist ja liigeste põletikku. Puusaliigese düsplaasia on pärilik,[2] geenidega[3] edasi kantav haigus, mis on mõjutatud ka keskkonnateguritest. See on üpris sage paljudel koeratõugudel, eriti suurematel.

Normaalne puusaliiges

Düsplaasia puhul ei vasta liigeste ehitus sellele, mida peetakse anatoomiliselt normaalseks.[4] Kasvamise ajal peavad reieluupea ja puusanapp kasvama võrdse kiirusega, puusadüsplaasia korral ei ole kasv ühtlane. Tagajärjeks on liigesete lõtvus, osteoartriit ja taandarendav liigesehaigus, mida põhjustab see, et keha üritab stabiliseerida lõtvu puusaliigeseid.[5]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalne puusaliiges[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalse puusaliigese anatoomias on reieluu ühenduses vaagnaga puusaliigeste abil. Pallikujuline reieluupea mahub täpselt puusanappu (pesa vaagnaluus), kondised pinnad reieluupeal on kaetud kõhrega. Kui luud annavad piisava tugevuse, et kanda keharaskust, siis kõhred tagavad liikuvuse. Tavapärase puusaliigese töötamist võivad mõjutada trauma ja haigused, nagu puusadüsplaasia, osteoartriit ja reumaatiline artriit.

Düsplaasiaga puusaliiges[muuda | muuda lähteteksti]

Düsplaasiaga puusaliigese puhul ei ole pallikujuline reieluupea vaagnaluus korralikult pesastunud. Reieluupea ei ole täpselt, vaid lõdvalt või osaliselt pesas sees. Teiseks ei ole reieluupea tasane ja ümmargune, vaid moondunud, põhjustades liikumisel liigese ja kõhre kulumist. Sellega võitlemiseks parandab keha liigest, kasvatades uusi kõhresid, aga kuna see on üsna aeglane protsess, hakkab liigest mõjutama degradatsioon. Selle tõttu tekivad liigesesse põletik, kõhrekahjustused, paistetus ja valu. Sellest tekib tsükliline protsess: mida rohkem saavad liigesed kahjustada, seda rohkem kahju teeb ta ümbritsevatele kudedele ja luudele.

Liigese vaegareng võib ajaga hullemaks minna või jääda samale tasemele. Puusa konditsioon annab ainukesena märku, kas tekib valu ning kas see mõjutab koera elukvaliteeti.

Põhjused ja tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Puusadüsplaasiat võib põhjustada reieluupea, mis ei mahu korralikult vaagnapessa, või vaegarenenud lihased vaagna ümbruses. Puusadüsplaasiale on kõige vastuvõtlikumad just suured tõud, sest nad on raskemad, aga ka väiksemad tõud võivad selle all kannatada.

Düsplaasiaga labrador

Düsplaasiaga kaasneb liikumisel suur valu, mille vähendamiseks üritab loom võimalikult vähe kannatuse all olevat puusa liigutada. Koer liigub siis ebaloomulikult, astub kahe jalaga korraga või kangelt.

Düsplaasia põhjuseks peetakse pärilikkust, kuid uute teadmiste järgi võib mõju olla ka keskkonnal. Keskkondliku mõju alla lähevad ülekaalulisus, vigastus kutsikaeas, sidemete rebend noores eas või korduv liigutus areneval liigesel (näiteks igapäevane jooksmine kutsikaga).

Kõige sagedamini puusadüsplaasia all kannatavad tõud on Newfoundlandi koerad, Saksa lambakoerad, retriiverid, rotveilerid ja mastifid. Haigus võib esineda ka väiksematel tõugudel, nagu spanjelid ja mopsid.[6]

Sümptomid ja diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vähenenud aktiivsus
  • Vähenenud liikuvus
  • Raskused tõusmisega, hüppamisega, jooksmisega ja treppidel kõndimisega
  • Lonkamine
  • Tagajalad liiga koos
  • Liikumine tagajalad koos
  • Reielihaste atroofia
  • Valu
  • Kangus ülestõusmisel

Haigetel koertel võivad sümptomid ilmneda juba 7-kuuselt, kuid enamikul lööb düsplaasia välja alles 1-2-aastaselt.

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Puusadüsplaasiat diagnoositakse vaagna röntgenuuringuga. On olemas mitu süsteemi düsplaasia astmete kategoriseerimiseks, kõige levinum on astmetega A, B, C, D, E, kus terve on A ja E on juba nii raske, et tuleks kaaluda eutanaasiat.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Täielikku ravi ei ole olemas, kuid on mitu viisi sümptomite leevendamiseks. Ravi põhieesmärk on parandada looma elukvaliteeti. Enamik koeri düsplaasiaga ei vaja operatsioone, sest omanikud hoiavad raskemaid sümptomeid koduse trenniga tagasi ja kasutavad vajaduse korral valuvaigisteid. Raskematel juhtudel, kui trenn ega ravimid ei aita, tuleb kaaluda kirurgiat. Kirurgilisi operatsioone on kaht liiki: operatsioon, kus kujundatakse puusaliiges ümber, et vähendada valu ja aidata kaasa liikuvusele, ning operatsioon, kus asendatakse terve puus tehislikuga.

Mittekirurgilised meetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kaalujälgimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaalujälgimise eesmärk on ennetada koera ülekaalulisust, et vähendada raskust, mis mõjutab puusaliigeseid.

Trenn[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistlikes piirides trenn arendab lihaseid ja vähendab degradeerumist. Tihedamad jalutuskäigud düsplaasia esimestel astmetel aitavad lihasatroofia vastu puusadel ja reitel. Trenn tuleks koostada igale koerale individuaalselt, arvestades ta liikuvust ja valu. Ujumine on üks kõige efektiivsemaid trenne, see aitab arendada lihaseid ja liikuvust, ilma et avaldaks liigset stressi liigestele.

Ravimid[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimid võivad vähendada valu, ebamugavust ja paistetust.

Teised viisid[muuda | muuda lähteteksti]

Koerte massaaž võib leevendada ebamugavust ja vähendada lihaste kangust.

Koerte jaoks mõeldud erilised madratsid, pehmed põrandad ja trepid aitavad vähendada edasisi kahjustusi.

Kirurgilised meetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kirurgiliste meetmetega üritatakse puusaliigest muuta, parandada või täiesti välja vahetada.

  • Reieluupea ostektoomia
  • Kolmekordne osteotoomia
  • Puusaliigese asendamine
  • Kapsulaarne neurektoomia

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Hip dysplasia (canine)". en.wikipedia.com. Vaadatud 02.11.2020.
  2. E. R. Schachner, M. J. Lopez (mai 2015). "Diagnosis, prevention, and management of canine hip dysplasia: a review". www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc. Vaadatud 02.11.2020.
  3. L. Mikkola, S. Holopainen, T. P. Morikawa, A. K. Lappalainen, M. K. Hytönen, H. Lohi, A. Liivanainen (27.12.2019). "Genetic dissection of canine hip dysplasia phenotypes and osteoarthritis reveals three novel loci". www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc. Vaadatud 02.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Annemari Oherd (08.02.2014). "Liigeste düsplaasia". retriiverid.ee. Vaadatud 02.11.2020.
  5. Tammy Hunter, Ernest Ward. "Hip Dysplasia in Dogs". vcahospitals.com. Vaadatud 02.11.2020.
  6. AKC Staff (07.02.2020). "Hip Dysplasia In Dogs". akc.org. Vaadatud 02.11.2020.