Puusaliigese düsplaasia koertel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Puusadüsplaasia labradoril[1]

Düsplaasia on puusaliigese vaegareng, mille tõsisema vormi puhul põhjustab lonkamist ja liigeste põletikku. Puusaliigese düsplaasia on pärilik[2], geenidega[3] edasi kantav haigus, mis on mõjutatud ka keskkonnateguritest. See on üpris sage mitmetel koeratõugudel, eriti suuremate tõugudel.

Normaalne puusaliiges

Liigeste puhul räägitakse düsplaasiast siis, kui nende ehitus ei vasta sellele, mida anatoomiliselt normaalseks peetakse[4]. Kasvamise ajal peavad reieluupea ja puusanapp kasvama võrdsetel kiirustel, puusadüsplaasia juhul see võrdne kasvamine ei toimu. Tulemuseks on liigesete lõtvus, osteoartriit ja taandarendav liigesehaigus, mis on keha üritus stabiliseerida lõtvu puusaliigeseid[5].

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalne puusaliiges[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalse puusaliigese anatoomias on reieluu ühenduses vaagnaga puusaliigeste abil. Pallikujuline reieluupea mahub täpselt puusanappu (pesa vaagnaluus), kondised pinnad reieluupeal on kaetud kõhrega. Kui luud annavad piisava tugevuse, et kanda keharaskust, siis kõhred tagavad liikuvuse. Tavapärase puusaliigese töötamist võivad mõjutada haigused, nagu puusadüsplaasia, trauma ja saadud haigused, näiteks osteoartriit ja reumatiline artriit.

Düsplaasiaga puusaliiges[muuda | muuda lähteteksti]

Düsplaasiaga puusaliigese puhul pallikujuline reieluupea ei ole korralikult pesastunud vaagnaluus. Selleasemel, et reieluupea on täpselt pesas sees, on pea kas lõdvalt või osaliselt sees. Teiseks on reieluupea mitte tasane ja ümmargune vaid moondunud, põhjustades liikumisel liigese ja kõhre kulumist. Keha selle võitlemiseks parandab liigest, kasvatades uusi kõhresid aga kuna see on suhteliselt aeglane protsess, siis liigest hakkab mõjutama degradatsioon. Selle tõttu tekib liigesesse põletik, kõhre kahjustused, paistetus ja valu. Sellest tekib tsükliline protsess: mida rohkem saavad liigesed kahjustada, seda rohkem kahju teeb ta ümbritsevatele kudedele ja luudele.

Liigese vaegareng võib ajaga hullemaks minna või jääda samale tasemele. Puusa konditsioon annab ainukesena märku, kas tekib valu ning kas mõjutab koera elukvaliteeti.

Põhjused ja tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Puusadüsplaasiat võib põhjustada reieluupea mis ei mahu korralikult vaagnapessa või vaegarenenud lihased vaagna ümbruses. Puusadüsplaasiale on kõige vastuvõtlikumad just suured tõud, see tuleneb nendele omasest suurest keharaskusest, kuigi ka väiksemad tõud võivad selle all kannatada.

Labrador düsplaasiaga

Düsplaasiaga kaasneb koertel suur valu liikumisel, selle vähendamiseks üritab loom võimalikult vähe kannatuse all olevat puusa liigutada. Sellest võib aru saada kui koer liigub ebaloomikult, kaks jalga korraga või kangelt.

Düsplaasia põhjuseks peetakse ka pärilikkust, kuid uued teadmised selgitavad ka keskkonnalist mõju. Keskonnaliste mõju alla lähevad ülekaalulisus, vigastus kutsikaeas, sidemete rebend noores eas või korduv liigutus areneval liigesel(näiteks igapäevane jooksmine kutsikaga).

Kõige tihedamad puusadüsplaasia all kannatavad tõud on newfoundlandi koerad, saksa lambakoerad, erinevad retriiverid, rotveilerid ja mastifid. Võib esineda ka väiksematel tõugudel nagu spanjelid ja mopsid[6].

Sümptomid ja diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vähenenud aktiivsus
  • Vähenenud liikuvus
  • Raskused tõusmise, hüppamise, jooksmise ja treppidelt kõndimisega
  • Lonkamine
  • Tagajalad liiga koos
  • Liikumine tagajalad koos
  • Reielihaste atroofia
  • Valu
  • Kangus ülestõusmisel

Haiged koerad võivad sümptomeid näidata juba 7 kuuselt, kuid enamustel tuleb 1-2 aastaselt välja.

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Puusadüsplaasiat diagnoositakse vaagna röntgenuuringuga. On olemas mitu erinevat süsteemi düsplaasia astmete kategoriseerimiseks, kõige levinum on A, B, C, D, E astmed, kus terve on A, ja E on juba nii raske, et tuleks kaaluda eutanaasiat.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Täielikku ravi ei ole olemas, kuid on mitmeid erinevaid viise sümptomite leevendamiseks. Ravi põhieesmärk on looma elukvalititeedi tõstmine. Enamik koeri düsplaasiaga ei vaja operatsioone, kuna omanikud hoiavad raskemaid sümptomeid koduse trenniga tagasi, hoides loomi tugevevatena ja vajadusel kasutades valuvaigisteid. Raskematel juhtudel trenn ega ravimid ei aita, siis tuleb kaaluda kirurgiat. On olemas kahte tüüpi kirgurgiat, selline, mis kujundab puusaliigest ümber, et vähendada valu ja aidata liikuvust ning puusaoperatsioon, mis asendab terve puusa tehislikuga.

Mitte-kirurgilised meetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kaalu jälgimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaalu jälgimise eesmärk on ennetada koera ülekaalulisust, et vähendada raskust, mis mõjutab puusaliigeseid.

Trenn[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistlikes piirides trenn arendab lihaseid ja vähendab degradeerumist. Tihedamad jalutuskäigud düsplaasia esimestel astmetel aitavad lihasatroofia vastu puusadel ja reitel. Trenn tuleks koostada igale koerale individuaalselt, arvestades ta liikuvust ja valu. Ujumine on üks kõige efektiivsemaid trenne, see aitab arendada lihaseid ja liikuvust ilma, et ta avaldaks liigset stressi liigestele.

Ravimid[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimid võivad vähendada valu, ebamugavust ja paistetust.

Teised viisid[muuda | muuda lähteteksti]

Koerte massaaž võib leevendada ebamugavust ja vähendada lihaste kangust.

Koerte jaoks mõeldud erilised madratsid, pehmed põrandad ja trepid aitavad vähedanda edasisi kahjustusi.

Kirurgilised meetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kirurgilised meetmed üritavad muuta, parandada või täiesti välja vahetada puusaliigest.

  • Reieluupea ostektoomia
  • Kolmekordne osteotoomia
  • Puusaliigese asendamine
  • Kapsulaarne neurektoomia

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Hip dysplasia (canine)". en.wikipedia.com. Vaadatud 02.11.2020.
  2. E. R. Schachner, M. J. Lopez. "Diagnosis, prevention, and management of canine hip dysplasia: a review". https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/, Mai, 2015. Vaadatud 02.11.2020.
  3. L. Mikkola, S. Holopainen, T. P. Morikawa, A. K. Lappalainen, M. K. Hytönen, H. Lohi, A. Liivanainen. "Genetic dissection of canine hip dysplasia phenotypes and osteoarthritis reveals three novel loci". https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/, 27.12.2019. Vaadatud 02.11.2020.
  4. Annemari Oherd. "Liigeste düsplaasia". retriiverid.ee, 08.02.2014. Vaadatud 02.11.2020.
  5. Tammy Hunter, Ernest Ward. "Hip Dysplasia in Dogs". vcahospitals.com. Vaadatud 02.11.2020.
  6. AKC Staff. "Hip Dysplasia In Dogs". akc.org, 07.02.2020. Vaadatud 02.11.2020.