Vestern

Vestern on kunsti üks žanre. Vesterni tegevus toimub tavaliselt 19. sajandi teisel poolel Metsikus Läänes.

Vestern, mis on põhimõtteliselt maailma esimene filmižanr, on üsna lihtne žanr ning jäänud siiamaani üheks kõige puhtamaks filmižanriks, ehk varieeruvust ei ole nii palju kui teistes žanrites. Vesternit võiks kirjeldada nelja märksõnaga: kauboi, kaabu, hobune ja relv.

Enamiku vesternite tegevus toimub Ameerika Ühendriikide Metsikus Läänes 19. sajandi teisel poolel. Tegelasteks on kangelaslikud kauboid, kes peavad tihti võitlusi üksteise vastu või "kurjade" indiaanlaste vastu. Tavaliselt on üheks tegelaseks ka šerif. Eriti vanematest vesternitest on näha, et kujutatakse just võitjate ajalugu: indiaanlased on vaid kurjad jõud, kes on Metsikus Läänes vaid selleks, et ausaid kauboisid tappa. Hiljem küll see mingil määral muutub. Samuti õhkub vesternitest idealiseeritust: kauboid on õilsad kangelased, kellel on alatasa huvitavad seiklused. Tegelik kauboide elu aga oli üsna morn: enamik olid vaesed ning said töötada vaid hooajaliselt, millest oli ennast raske ära elatada. Samuti on vesternite üheks märksõnaks frontier ('ääremaa'). Palju tegevustikust toimus enamasti ääremaal, kuhu keskvõim ei ulatunud ehk kauboid pidid ise hakkama saama.

1950. aastatest tänapäevani

Nagu mainitud, siis indiaanlased ei jäänud vaid kurjaks jõuks kogu vesterni filmižanri ajaloos. Alates Delmer Vavese 1950. aasta filmist "Broken Arrow" on alanud indiaanlaste kuju revideerimine. Indiaanlased võisid teha ka sisukamaid rolle. Muutusid ka kangelased ise: esiplaanile tõusid antikangelased, kes ei pidanud enam kangelase moodi olema õilsad ja vooruslikud. Vesternid ei olnud enam ka nii idealiseeritud.

Samuti muutusid vesternid keerukamaks, näiteks Fred Zinnemanni 1952. aasta "High Noon" paistab pealtnäha olevat tavaline lihtne vestern, kuid on tegelikult allegooria McCarthy ajastu paranoiadest, kus nähti igal pool kommuniste. Samuti laienes vesterni žanr ka väljapoole Ameerika Ühendriike. Näiteks üks parimaid vesterneid, 1954. aasta "Seitse samuraid" on tegelikult Jaapanis valminud, režissööriks Akira Kurosawa. Samuti tekkis vesternist eastern ehk punavestern. Sellesse žanri kuulusid Ameerikast väljaspool tehtud filmid, mis mõtestasid ümber ameerika vesterni ideoloogiat. Näiteks Vytautas Žalakevičiuse 1965. aasta filmis „Keegi ei tahtnud surra“ on indiaanlasteks hoopis metsavennad.

Vesternid on andnud filmitegijatele võimaluse lahata Ameerika Ühendriikide ajaloo keerukaid probleeme. Pärast esimest maailmasõda ja enne teist rääkisid paljud vesternid kangelastest, kes võitlesid ausalt metsikute vaenlaste vastu. 1930. aastatel, majanduskriisi ajal, langes kapitalismi soosing ning ka filmides süüdistati peategelast-kauboid kui kriminaali, kuni selgus, et tegelikult oli kauboi kangelane nagu ikka. 1950., 1960. ja 1970. aastatel suurendas USA oma mõjuvõimu, sekkudes teiste riikide poliitikasse ning pidades vastuolulisi sõdu teiste riikide pinnal. Ka filmikangelane muutus süngemaks ja keerukamaks. Vietnami sõja protestimise kõrghetkel olid kauboid sama tihti nii kangelased kui ka antikangelased.

1970. aastatel oli Clint Eastwoodi karjääri õitseaeg. Ta mängis näiteks filmides "The Beguiled" (1970), "High Plains Drifter" (1972) ja "The Outlaw Josey Wales" (1976), viimases kahes filmis oli ta ka režissöör. Kuid 1970. aastate lõpuks tundus rahvas olevat tüdinenud vesternitest ning just siis algaski vesternite allakäik. Sellel on mitu põhjust: ilmselt üha linnastunum ühiskond ei olnud enam huvitatud filmidest, mis käsitlesid agraarühiskonda, ning rahvas võis lihtsalt ka väsinud olla filmižanrist, mis on kestnud juba peaaegu alates filmiajaloo algusest. (Esimeseks vesterniks peetakse 1903. aasta "Suurt rongiröövi" ("The Great Train Robbery"). Kuid samuti võis põhjuseks olla ka see, et noortele meeldisid rohkem žanrid nagu õudus- ja ulmefilm, mis tundusid noortele huvitavamad ja põnevamad kui vesternid.

1990. aastatel ja 21. sajandil oli perioode, kus vestern kogus jälle populaarsust, kuid sama populaarseks kui varem siiski ei saanud. Näiteks olid 1990. aastatel tuntud vesternid "Tantsib koos huntidega" (1990), kus peaosas Kevin Costner, "Armutu" (1992), kus peaosas Clint Eastwood, ja "Dead Man" (1995), kus peaosas on Johnny Depp. 21. sajandil on häid vesterneid teinud Coeni vennad: "Ei ole maad vanadele meestele" (2007), "Tõeline visadus" (2010) ja Quentin Tarantino: "Vabastatud Django" (2012), "Vihane kaheksa" (2015).

Vesterni roll ameerika kultuuris

Vesterni roll ameerika kultuuris on väga suur. Kuna tegemist on esimese filmižanriga, siis on see mingil määral kõiki järgnevaid ka mõjutanud. Eriti on vesternid mõjutanud action-filme, kus peategelaseks on kangelane, kes peab n-ö päästma päeva ning hävitama pahad tegelased. Näiteks kõige kuulsamat teadusulme žanri filmi "Tähesõjad" kutsutakse vahel kosmosevesterniks ning on ka teada, et George Lucas on väga suur Kurosawa fänn. Samuti on vesternil väga suur roll olnud kangelase karakteri kujundamises. Näiteks Frederick Jackson Turner on iseloomustanud frontier'i kui osa USA kujunemises: tulevikku vaatav optimism seotult vajadusega ise tegutseda, hakkajalikkus, omapoolne initsiatiiv, ameerika demokraatia. Just sellisena kujutatakse ka tänapäeva kangelast, kes on hakkaja, optimistlik ja iseseisev. Näiteks võib enamik tänapäeva superkangelasi niimoodi iseloomustada. Samuti on ka paljud eelmise sajandi kangelased sellised: näiteks üks kuulsamaid kangelasi üldse – Indiana Jones – on väga vesterni kangelase moodi. Ta kannab kaabut, otsib seiklusi, on iseseisev ja julge ning võitleb halbade tegelaste vastu (kelleks on tavaliselt natsid). Samuti võib teda vahel hobuse seljas näha, nagu õiget kauboid vesternis. Kuid sellist vesterni kangelase mõtteviisi saab ühendada ka Ameerika unelma ideega: on ju pikka aega enamik ameeriklasi üritanud filmikangelaste moodi oma unelmaid täide viia.

Filme

• "Suur rongirööv"
• "Love Me Tender"
• "Stay Away, Joe"
• "Flaming Star"
• "Charro!"
• "Deadwood '76"
• "Tõeline visadus"
• "3:10 Yumasse" (1957) ja "3:10 Yumasse" (2007)
• "Dollaritriloogia" ("Peotäis dollareid", 1964; "Mõne dollari pärast", 1965; "Hea, paha ja inetu", 1966)
• "Tantsib koos huntidega"
• "Unforgiven"
• "Dead Man"
• "Ei ole maad vanadele meestele"
• "Vabastatud Django"
• "Vihane kaheksa"

Kirjandus

• Buckmaster, Luke (10. veebruar 2016). "The lasting legacy of The Good, the Bad and the Ugly". BBC. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.