Augusts Kirhenšteins

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Augusts Kirhenšteins (18. september (vkj. 6. september) 1872 Mazsalaca3. november 1963 Riia) oli läti mikrobioloog ja Nõukogude Liidu ning Läti NSV riigitegelane.

Augusts Kirhenšteins lõpetas 1902. aastal Tartu veterinaariinstituudi, seejärel töötas veterinaarina Valmieras ja Limbažis. Ta osales 1905. aasta revolutsioonilistes sündmustes ja oli sunnitud emigreeruma Šveitsi. Esimesest maailmasõjast võttis Augusts Kirhenšteins osa Serbia armee koosseisus.

1917. aastal pöördus Kirhenšteins Lätisse tagasi, ta teenis Läti armees kaptenina. 1919. aastast oli ta Läti Ülikooli dotsent ja 1923. aastast professor.

Pärast Läti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt määrati Augusts Kirhenšteins 20. juunil 1940 Stalini emissari Andrei Võšinski mahitusel Läti uue marionetliku valitsuse peaministriks. Sellel ametikohal oli ta kuni 25. augustini 1940. Lisaks oli Augusts Kirhenšteins 21. juulist 1940 kuni 25. augustini 1940 Läti presidendi kohusetäitja.[1]

25. augustist 1940 kuni 11. aprillini 1952 oli Augusts Kirhenšteins Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.[2] Samaaegselt oli ta 1941–1952 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. Alates 1941. aastast oli ta Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige.

Alates 1949. aastast oli Kirhenšteins Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, 1949–1952 Keskkomitee büroo liige.[3]

19461962 oli ta Läti NSV Teaduste Akadeemia Mikrobioloogia Instituudi direktor ja 19511958 Läti NSV Teaduste Akadeemia asepresident.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Augusts Kirhenšteins self.gutenberg.org
  2. Soviet republics. Latvian S.S.R. rulers.org
  3. Rīga : enciklopēdija. Rīga, 1988, lk. 357
  4. Kirhenšteins Augusts letonika.lv