August Kukk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

August Kukk (24. aprill 1908 Kirbla, Läänemaa5. aprill 1988 Tallinn) oli eesti maadleja, 15-kordne Eesti meister[1].

Iseseisvas Eestis esindas Kukk Tallinna Sporti, Eesti NSV-s Tallinna Spartakit.[2]

1931 ja 1932[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlemal aastal tuli Kukk Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus.[3]

1931 tuli Kukk Eesti meistriks vabamaadluse kergekeskkaalus.[4]

1934[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.[4]

18. ja 19. märtsil toimus Helsingis Teine Turaani turniir. August Kukk osales Eesti koondises kergekeskkaalus. Soome kogus maksimaalsed 21 punkti, võites kõigis kaaludes. Eesti kogus 12 ja Ungari peaaegu minimaalsed 9 punkti.[5]

1935[muuda | muuda lähteteksti]

Raskejõustiku mängudel tuli Kukk Osvald Laane järel ja Edgar Puusepa ees teiseks.[6]

1936[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk oli üks väheseid Eesti maadlejaid, kes korralikumalt vabamaadlust harrastas. Sellepärast arvati ta Eesti koondisesse Berliinis toimunud 1936. aasta suveolümpiamängudele. Ta osales seal kergekeskkaalus, kuid ei õigustanud lootusi. Avaringis sai ta suure punktikaotuse Šveitsi maadlejalt Willy Angstilt ja teises ringis väikese punktikaotuse Ungari maadlejalt Kalman Sovarilt ning sellega võistlus talle lõppeski. Kuid olümpiamängud ise olid Eesti maadlejaile edukad: nii Kristjan Palusalu kui Ago Neo võitsid kaks medalit.[7]

1939[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[8]

1943[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]

1945[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]

Nõukogude Liidu meeskondlikke meistrivõistlusi ei korraldatud liiduvabariikide, vaid linnade koondiste vahel. Esimeses ringis loositi Tallinna koondisele vastu Riia koondis, keda Tallinnas Tondi maneežis võideti 6:1. Kukk kaotas ainsana keskkaalus A. Āboliņšile, kes edaspidi tuli NSV Liidu meistriks. Seejärel sõideti Sverdlovskisse, keda seal samuti 6:1 võideti. Tallinn pääses 4 parema hulka finaalturniirile, aga sinna Kukke koondisse ei pandud. Tallinn jäi napilt Moskva järel teiseks.[10]

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses tuli Kukk neljandaks.[11]

1946[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]

1947[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses oli Kukk 7. Eesti sportlastest võitsid Juhan Looaru kärbeskaalus ja Johannes Kotkas raskekaalus, kusjuures kokku saadi 5 medalit.[12]

1948[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses oli Kukk 9. Eesti sportlastest võitis Looaru teist korda järjest, Kotkas sai hõbemedali.[13]

1949 ja 1950[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]

1951 ja 1952[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[14]

1958[muuda | muuda lähteteksti]

Kukk sai vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 326
  2. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 320–324
  3. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 321
  4. 4,0 4,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 320
  5. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 135-136
  6. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 136
  7. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 138
  8. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 169, 323
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 322
  10. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 197-198
  11. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 200
  12. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 203
  13. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 206
  14. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 324
  15. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 306

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]