Aston Martin

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib autotootjast; automargi kohta vaata artiklit Aston Martin (automark).

Aston Martin Lagonda Limited
Fail:Aston Martin logo.png
Tüüp eraettevõte
Asutatud 1913
Asutajad Lionel Martin
Robert Bamford
Peakorter Gaydon, Suurbritannia
Võtmeisikud David Richards (nõukogu esimees)
Valdkonnad autotööstus
Tooted autod
Tunnuslause Power, Beauty, Soul ('Jõud, ilu, hing')
Aston Martin DB9 coupe

Aston Martin Lagonda Limited on inglise autotootja, mis toodab sportautosid. Nimi tuleneb ettevõtte ühe looja Lionel Martini ja mäkketõusuvõistluse Aston Hill Hillclimb nimest Buckinghamshire'is, kus Martin edukalt võistles.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aston Martini asutasid 1913 Lionel Martin ja Robert Bamford. Varem nad müüsid ja hooldasid ühe aasta jooksul väikse autotootja Singer autosid nime Bamford & Martin all Londonis. Esimene Aston Martini nime kandev sõiduk valmis nii, et Coventry-Simplexi mootor paigutati Isotta-Fraschini šassiile.

Ettevõte omandas tootmisruumid ja viis autode valmistamise sinna üle. Esimene auto uues kohas valmis märtsis 1915, kuid tootmine katkes pärast seda, sest Martin ja Bamford mobiliseeriti maailmasõtta. Kogu seadmestik müüdi Sopwithi lennunduskompaniile.

Pärast sõda algas tootmine uuesti. Ettevõttesse pani oma raha krahv Louis Zborowski, 1924. aastal 29-aastaselt hukkus. Aston Martini autod said ruttu tuntuks: nendega püstitati niihästi kiiruse kui kiirenduse maailmarekordeid. Need saavutati mudelitega 1915 ja 1916, mida toodeti kokku umbes 55 eksemplari, mis polnud suurem asi läbimüük. Aston Martin läks 1924. aastal pankrotti. Pankrotipesa ostis üles leedi Charnwood, kes pani uueks tegevdirektoriks oma poja. 1925 läks Aston Martin uuesti pankrotti. Ettevõtte varemetele rajati uus ettevõte Aston Martin Motors, mis tegutses edasi juba ilma Martini ja Bamfordita. Ettevõte sattus ülemaailmse majanduskriisi ajal jälle tõsistesse raskustesse, kuid seekord päästis Aston Martini rikas sponsor Prideaux Brune, kes ettevõtte ostis ja müüs selle järgmisel aastal Arthur Sutherlandile.

1947–1972 kuulus Aston Martin David Brownile, kelle juhtimisel sai ettevõte maailmas tuntuks. Muuhulgas osaleti 1959 ja 1960 Vormel 1 sarjas, kus ei saadud küll ühtki punkti (tuli kaks 6. kohta, aga punkte said tollal 5 esimest). Kõigest hoolimata oli ettevõte tihti rahalistes raskustes ja müüdi 1972 ettevõttele Company Developments, mida juhtis William Willson, ning 1975 Peter Sprague'ile USA-st ja George Mindenile Kanadast. Viimaste juhtimisel vähenes müük lõpuks 3 autoni nädalas üle kogu maailma. Ajavahemikul 19801981 ostsid Victor Gauntlett ja Tim Heartley kumbki poole ettevõtte aktsiaist ja päästsid nii ettevõtte likvideerimisest.

Aastail 1994–2007 oli Aston Martin osa Ford Motor Companyst. 2007. aasta märtsiks oli Ford hindanud ettevõtte väärtuseks 925 miljon dollarit. 12. märtsil 2007 ostis Aston Martini ühisettevõte, mille omanikeks oli Kuveidi investeerimisgrupid Investment Dar, Adeem Investment ja Inglise ettevõtja John Sinders. Ford jättis alles osaluse 77 miljoni dollari väärtuses.

2013. aastal sõlmis Aston Martin lepingu Daimleriga, millega Daimler omastas 5% osaluse ettevõttes, ning hakkab varustama uue põlvkonna Aston Martini autosid uute Mercedes-AMG mootorite ja elektrisüsteemidega. Esimeseks Mercedesega koostöös ehitatud autoks sai 2016. aastal DB11, mis kasutab Mercedese multimeedia- ja navigatsioonisüsteemi. 2017. aastal sai DB11 endale ka Mercedes-AMG GT S'i 4.0 V8 mootori. 2019. aastal välja tulev uus V8 Vantage saab samuti endale sellesama mootori.

Aston Martin on tuntud James Bondi autona – superagent sõitis filmides "Kuldsõrm", "Keravälk", "Kuldsilm", "007 ja igavene homne", "Casino Royale", "Skyfall" ja "Spectre" legendaarse Aston Martin DB5ga, "Tema Majesteedi Salateenistuses" kasutas ta DBS V8, "007 ohutsoonis" Vantage'it, "Surra veel üks päev" V12 Vanquishi, "Casino Royale" ja "Veidi lohutust" DBS V12 ning "Spectre'is" spetsiaalselt filmi jaoks ehitatud DB10.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]