Eraettevõte

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eraettevõte on eraomandil põhinev ettevõte.[1] Eraettevõtteid juhitakse samal viisil nagu avalikke ettevõtteid, erinevus on selles, et omandiõigus on piiratud suhteliselt vähestele investoritele. Enamasti on eraettevõtete omanikeks asutajad, nende perekonnaliikmed või väike grupp inimesi.[2] Eraettevõtetel on maailmamajanduses suur tähtsus. Aastal 2008, 441 suurimat eraettevõtet Ameerika Ühendriikides teenisid tulu 1,8 miljardit dollarit ja andsid ajakirja Forbes andmetel 6,2 miljonile inimesele tööd.[3]

Eraomandis oleva ettevõtte eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Kontroll - Eraettevõtetel on suurem paindlikkus ilma aruandlusnõuete, aktsionäride ootuste ja avalik-õigusliku äriühingu tururõhkudeta, kuna nad saavad keskenduda pikemaajalisele kasvule, mitte kvartali tulule. Lisaks võivad eraettevõtete juhid juhtida oma ettevõtet ilma aktsionäride heakskiiduta.

Maksuvabastus aruandlus- ja investeerimissuhete nõuetest - Väärtpaberite ja börsikomisjoniga seotud regulatiivsed taotlused ja muud post-pakkumise kohustused, nagu aktsionäride arutelud, analüütikute analüüsid ja investorikonverentsid, mis on vajalikud föderaalsete väärtpaberiseaduste järgimiseks, võivad olla kulukad, aeganõudvad ja nende mõju ettevõtte tootlikkusele on raske ennustada.

Avaliku pakkumisega kaasnevate kulude katmine, mis on seotud avalikkuse käimasolevate regulatiivsete kuludega, võib paljudel eraettevõtetel olla kohustuslik läbi viia olulised ümberkorraldused. Samuti peavad nad koostama väga üksikasjaliku avalikustamise dokument potentsiaalsetele investoritele. Konkurentsivõimelise teabe avalikustamata jätmine - eraettevõtted ei ole kohustatud avaldama teavet oma tegevuse ja finantsväljavaadete kohta, sest nad ei ole kohustatud avaldama teavet, mis võib olla konkurentidele väärtuslik.

Aktsionäride aktiivsus - Finantsasutusel ei ole väga haruldane osta rohkem kui 5% avalikust ettevõttest. Olulise osaluse omandamisel võivad aktsionärid mõjutada ettevõtte müüki või olulist ümberkorraldamist. Eraettevõtted ei ole selle potentsiaalse riskiga ohustatud.[4]


Ettevõtete liigitus suuruse järgi Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Mikroettevõtja – osaühing, mille näitajad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.

Väikeettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Suurettevõtja – äriühing, mille näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.[5]

Ettevõtlusvormid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Avaliku ja eraettevõtte erinevused[muuda | muuda lähteteksti]

Avalik ettevõte

  • Avalik ettevõte saab müüa oma enda aktsiaid eraisikutele
  • Riigiettevõtete aktsiatega kaubeldakse börsil
  • Riigiettevõte peab kinni pidama paljudest regulatsioonidest ja aruandluse standarditest
  • Avalikult kaubeldava äriühingu peamiseks eeliseks on see, et ta võib turule tulles müüa rohkem aktsiaid
  • Avalikult kaubeldavad riigiettevõtted on suured
  • Avalikult kaubeldavad ettevõtete rahastamisallikad saab täita müües enda aktsiaid

Eraettevõte

  • Eraettevõtted saavad müüa aktsiaid privaatsele oma valitud investorile
  • Eraettevõtete aktsiaid omavad ja nendega kauplevad ainult mõned üksikud investorid
  • Kuni eraettevõtted ei ole jõudnud 10 miljoni ja rohkem kui 500 osanikuni, siis nad ei pea järgima mingeid regulatsioone
  • Peamiseks eeliseks on eraettevõtete aktsiatega kaubeldes see, et nad ei pea aru andma ja avalikustama infot aktsionäridele
  • Eraettevõtteid võib olla nii suuri kui väikseid
  • Eraettevõtete rahastamisallikad on mõned üksikud investorid ja riskikapitalistid[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]