Asja käik
"Asja käik" oli Hubert Jakobsi avalik kiri 1979. aastast, milles ta avalikustas oma suhted KGB-ga ja seosed tema toimetatud omakirjastuslike väljaannetega ("Kuller", "Tõlet" ja "Poolpäevaleht").
Hubert Jakobsi kiri levis omakirjastuslikul teel.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1968-1973 ilmus Eestis mitmeid omakirjastuslikke almanahhe (Hees, Marm, Kamikadze, Vigilia jt) ilma et nende puhul oleks tekkinud erilisi probleeme võimudega.
1972. aasta sügisel aga hakati Tartu Riikliku Ülikooli rektori Arnold Koobi algatusel uurima luulealmanahhi "Jumala Tuul. Kamikadze". Selle toimetaja, bioloogia osakonna üliõpilane Jaanus Paal, heideti ülikoolist välja. Veidi hiljem pidi ülikoolist lahkuma ka "Vigilia" toimetaja Tõnn Sarv.
1974. aasta detsembris arreteeriti Eesti Demokraatliku Liikumise eestvedajad ning järgmisel aastal saadeti nad vangilaagrisse. Selle protsessi käigus korraldas KGB ülekuulamisi ka Tõnn Sarvele, Peep Gorinovile jt omakirjastuslike väljaannetega seotud inimestele.
Selleks ajaks oli kirjanduslike almanahhide omakirjastuslik väljaandmine Eestis praktiliselt soikunud.
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Oma avalikus kirjas "Asja käik" (dateeritud august/september 1979) kirjeldab Hubert Jakobs kõigepealt, kuidas ta Peeter Ilusa jt soovituste ja nõuannete põhjal andis 1975. aastal välja kaks numbrit almanahhi "Kuller". Selle moto oli "Ut aliquid fieri videatur" (nähtagu, et midagi tehakse).
Sama aasta sügisel võeti Hubert Jakobs sõjaväkke ja saadeti aega teenima Kasahstani. Koos ühe teise eestlasega planeeriti sealt põgenemist, kuid see plaan luhtus. Jakobsi kaaslane mõisteti süüdi, Jakobsiga aga hakkas tegelema KGB.
Pärast sõjaväeteenistusest vabanemist jätkusid Jakobsi kontaktid KGB töötajatega. Nende teadmisel andis ta 1978. aastal välja almanahhi "Tõlet", kuid selle teisest ja kolmandast numbrist ning "Poolpäevalehe" seitsmest numbrist ei olevat KGB olnud teadlik.
1979. aasta märtsis nõuti Jakobsilt Tartu KGB-s seletuskirja, milles ta tunnistas omaenda ja mitmete teiste inimeste seotust "Poolpäevalehega". Veidi hiljem saatis Jakobs Tartu KGB ülemale kirjaliku avalduse, milles ta ütles lahti oma seletuskirjast ning palus lõpetada repressioonid "Poolpäevalehega" seotud inimeste vastu.
Järellugu[muuda | muuda lähteteksti]
KGB ja teised institutsioonid korraldasid alates 1979. aasta veebruarist korduvaid ülekuulamisi, sundtoomisi, hoiatusi, koosolekuid ja vestlusi paljudele: Doris Kareva, Hubert Jakobs, Arvo Pesti, Jaan Isotamm, Aado Lintrop, Leonhard Lapin, Ott Arder, Matti Milius, Viktor Niitsoo.
Hubert Jakobs tagandati Tartu Noorte Autorite Koondise juhatuse esimehe kohalt.
Tartu Riiklikust Ülikoolist eksmatrikuleeriti või sunniti lahkuma Hubert Jakobs, Arvo Pesti ja Doris Kareva.
Hiljem toimus Hubert Jakobsi elukohas läbiotsimine.