Aado Lintrop

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aado Lintrop 2016. aastal seto kultuuri festivalil Radajal

Aado Lintrop (sündinud 9. juunil 1956) on eesti folklorist, usundiuurija ja kirjanik.

Ta lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes eesti ja soome-ugri filoloogia erialal 1995. aastal.[1] Samal aastal sai ta ka magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.[2] Doktorikraadi sai ta Tartu Ülikoolis 2000. aastal eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.[3]

Lintrop laulab Tartu setu meestelaulukooris Liinatśuraq.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Valik teaduslikke publikatsioone

  • Šamaaniraamat. Tartu: Ilmamaa, 1995.
  • Udmurdi usundi peamised tunnusjooned XIX ja XX sajandil Tartu 2000. Multimeediaväljaanne.
  • Udmurdi usund. Eesti Rahva Muuseumi sari 5, Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2003.
  • Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid Põhja-Euraasia rahvaste usundist. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2014.
  • Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2016.
  • Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. Mäetagused 1999, nr 10, lk 7–23.
  • "Ema haual" lego ja lauluna. Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu 2001, lk. 299–313.
  • Ennustamisega seotud motiivid regilauludes. Mäetagused 2004, nr 24, lk 119-132.
  • Uhkest laevast Petropavlovskist, revolutsiooni kuulutajast. Paar sammukest XXII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2005. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk. 49–65.
  • Vana traditsioon, noored esitajad Mäetagused 2007, nr 35, lk 7-26.
  • Udmurdi vetehaldjast ja püha mõiste kujunemisest permi rahvastel. Sator 6. Artikleid usundi- ja kombeloost. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2007, lk 116-133.
  • Great Oxen of Twilight: Storytelling and Riddlemaking at Calendar Solstices. Mythic Discourses: Studies in Uralic Traditions. Studia Fennica Folkloristica 20. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2012, pp 396–412.

Luuleraamatud

  • Asuja. Tallinn: Eesti Raamat, 1985.
  • Sõnaristi. Ilmamaa, 2000.
  • Annapurna. Ilmamaa 2010.
  • Õhtud sõidavad õue. Ilmamaa 2011.
  • Uksed ja inimesed. Ilmamaa 2012.
  • Orus ja mäel. Ilmamaa 2013.
  • Päev on ulakas plika. Ilmamaa 2016.
  • Söepõletaja. Luulet aastatest 1984 - 2018. Kamsuraamat 2018.

Esseed ja reisikirjad

  • Imeline koda. Ilmamaa 2014.
  • Tõusta mägede õlule. Luuletaja Himaalajas. Go kirjastus 2018.
  • Minagi olin Jaakobiteel. Ilmamaa 2020.


Tõlkeraamatud

  • Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Mansi rahvaluulet, Tartu: EKM Teaduskirjastus 2019.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2013. Vaadatud 22. juulil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2011. Vaadatud 22. juulil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. http://raud.ut.ee/~elasn/DR_FL_00.html[alaline kõdulink]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]