Arutelu:Vana-Liivimaa

Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles 16. sajandil, kui loodi keiserlik kammerkohus ning Liivi ordumeister sai riigivürstiks ja formaalselt ka kõrgeimaks valitsejaks Liivimaal.

Kas selle lause lõpp vastab tõele? See tähendaks ju piiskoppide mediatiseerimist?

ilma viiteta väited pole tõsiselt võetavad--Bioneer1 (arutelu) 20. august 2013, kell 11:04 (EEST)

Kaart artiklile ja artikli (sh võõr-Vikipeediate artikli) kallutatus

Kas ei ole tõesti saksakeelset kaarti? Isegi saksa wikipedias ei ole. Masendav. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) 2007. aasta.

Muide, sama kaart [Rakovor (!!!)] liitub ka en:Battle of Rakovor. Lugege venelaste haisvat enesekiitust, kuidas nad juba 13. sajandil tsuhnaasid vabastasid. Keegi, kelle sõna inglise vikipeedias maksab, võiks artiklile hoiatuse juurde panna, et lihtsameelsed seda ei usuks.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) 2007. aasta.

Parem, kui Sa ise seal parandaksid, või kui ei, siis palun loetle punkthaaval, ja kui võimalik, koos allikatega, mis seal valesti on. Ma ise ei tunne asja, aga kui Sa seda teed, siis ma võiksin sekkuda. Andres 24. september 2007, kell 13:14 (UTC)

Peaksin allikatega töötama, mis võtab aega. Eesti keeles on olemas Liivimaa vanema riimkroonika tõlge. On mulle teadaolevaid baltisakslaste 19. sajandi töid (läbi käinud kaasaegsest Vene tsensuurist, nii et venevastasuses neid süüdistada ei saaks). See artikkel on kirjutatud venelaste lähtekohast (Eestis toimunud sündmuste kohta ole peaks see ju kohustuslik olema?). Kui lahing peetakse Eestis, kuidas saab seda siis nimetada saksa ja taani agressiooni tõrjumiseks? Baltisakslased nimetavad seda Maholmi (Viru-Nigula) lahinguks (Schlacht bei Maholm?). Miks kasutada inglise keeles Eesti kohanimede kohta russisme? Mõned detailid, mälu järgi, nagu koobastesse varjunud eestlaste tapmine (vist neid veega välja ajades), Tartu piiskopi Alexandri surm lahingus, lahingu kohale ehitatud Maarja kabel Viru-Nigulas.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) 2007. aasta.

Narva: Jaanuaris 1268 tuli mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe, läksid Narvast mööda Rakvere alla ja sattusid oletatavasti Olgina koobastesse väe eest varjunud inimestele. Venelased juhtisid koopasse jõe veed. Kes välja tuli, see tapeti, ülejäänud uppusid. 18. veebruaril toimus Kihola jõel verine lahing venelaste sama väe ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstas tagasiteel Virumaad.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) 2007. aasta.

Vaatasin veel seda kaarti. Kuressaaret (Arensburg) ei olnud 1260. aasta paiku kindlasti veel olemas (kui jääda kirjalike andmete juurde), Pärnusid (Pernau) oli kaks: Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) 2007. aasta.

Kindlasti oleks parem kui Sa ise sekkuksid. Sel juhul tuleks alla kirjutada ning kasutada kasutajanime, muide läheb suhtlemine segaseks. Ma kirjutasin sinna ühe märkuse, aga kui ma pean iga asja Sinult üle küsima, pole sel mõtet. Ainuke autoriteet on argumendid, nii et kirjuta julgelt nimng tee vajalikud parandused-täiendused ning varusta need võimaluse korral allikaviidetega. Andres 24. september 2007, kell 14:27 (UTC)

Või kirjuta kõigepealt siia artikkel võimaluse korral koos viidetega, siis saavad ka teised sellele tugineda. Andres 24. september 2007, kell 14:30 (UTC)

Tänan, kunagi, kui aega saan, võtan ette. Aga see on raskem ja aeganõudvam, kui repliike teha.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) 2007. aasta.

Nimest

Kas Liivimaa konföderatsioon on sama mis Vana-Liivimaa?--Bioneer1 (arutelu) 20. august 2013, kell 11:06 (EEST)

Ei ole. Liivimaa konföderatsiooniks on nimetatud maapäevade-aegset Liivimaad. See seondub nn Valga konföderatsiooni sõlmimisega 1435. aastal, mis kestis 6 aastat. Millegipärast on aga juba baltisakslaste ajast see nimetus laiendatud ka hilisemale ajale, minu arust üpris põhjendamata (kuna Vana-Liivimaast mingisugust riiki või riikide liitu tegelikult ei saanud) ning seetõttu arvan, et tegemist üpris kahtlase mõistega.

Küll aga on Eesti ajalookirjutuses Vana-Liivimaa rööpnimena ja isegi selle asemel kasutatud mõistet "keskaegne Liivimaa". Athanasius Soter (arutelu) 20. august 2013, kell 12:37 (EEST)

Kahtlane huwiki artikkel

huwiki's on selline iw-deta artikkel: hu:Ős-Livónia. Tõlkes oleks nagu Ürg-Liivimaa, ent Vana-Liivimaast on neil eraldi artikkel hu:Ó-Livónia--Bioneer1 (arutelu) 24. juuli 2014, kell 16:51 (EEST)

---

Kui suur oli Vana-Liivimaa hinnanguline rahvaarv 16. sajandi keskpaiku? Kas seda kusagilt ei leiaks? Velirand (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 14:47 (EET)

---

Välja võetud: ''* [[Liivi ordu]] (lat. Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, saksa keeles: Brüder der Ritterschaft Christi von Livland) valdused, * [[Riia peapiiskopkond]] (lat. Archiepiscopatus Rigensis, saksa keeles: Erzbisdom Riga ) ning 3 [[piiskopkond] [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]]  (lat. Episcopatus Curoniensis , saksa keeles: Bistum Kurland ), [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] (lat. Ecclesia Osiliensis , saksa keeles: Bistum Ösel-Wiek ) ja [[Tartu piiskopkond|Tartu]] (lat. Ecclesia Tarbatensis , saksa keeles: Bistum Dorpat )''

Minu arust ei ole mõtet siin hakata välja tooma härruste erikeelseid nimekujusid. Need jäägu ikka nende põhiartiklitesse. Ja Liivimaa ordu puul on igal juhul vajalik rõhutada, et tegemist oli Saksa Ordu haruga. Athanasius Soter (arutelu) 21. märts 2017, kell 00:28 (EET)

Vana-Liivimaa intervikis

Sisu poolest vastab inglise vikis (ja mujal) meie Vana-Liivimaale artiklile Terra Mariana. Peaks vist Maarjamaa sealt lahti linkima. --Vihelik (arutelu) 4. jaanuar 2018, kell 03:43 (EET)

Lvwikis Līvu zemes

lvwikis on keelelinkideta artikkel lv:Līvu zemes. Mis mõistega võiks olla tegemist?--Estopedist1 (arutelu) 31. juuli 2018, kell 09:57 (EEST)

"liivi maad", mõeldakse liivlaste asualasid ja räägitakse etnilistest liivlastest, või siis yldisemalt läänemeresoome keelte kõnelejatest praeguse Läti aladel. artikkel keskendub 11.–14. sajandile ja sealt eeskätt Balti ristisõja ajale (ma veidi kahtlen, kuidas seda eestlaste muistse vabadusvõitluse aega ja sellele eelnenud paari kymnendit praeguse Läti territooriumil siis õieti nimetama peaks). -- Ohpuu (arutelu) 31. juuli 2018, kell 10:05 (EEST)