Arutelu:Transsoolisus

Allikas: Vikipeedia
Drawing-Gay flag.png See artikkel pakub huvi Vikiprojektile LGBT, mille eesmärgiks on täiustada LGBT temaatilisi artikleid.

olukord, kui inimese sooidentiteet ei ühti tema bioloogiliste sootunnustega

Sellist läbimõtlemata sõnastust ei maksa kasutada, kuigi tegu on tsitaadiga. Sõna "ühtima" on siin ilmselt valesti kasutatud (vrd EKSS). Tsitaadis artiklis Cis-soolisus on sõnastus parem. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 23:46 (EEST)
Kas tegemist ei ole mõiste esimese kasutusega: (millegagi) ühte v. kokku langema. Näitelause: "Kinnipeetu tundemärgid ühtisid tagaotsitava omadega." Minu arvates ei saa olla nii, et magistritöös kasutatud põhimõiste oleks läbimõtlemata. Eriti sellise teema puhul.--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 08:51 (EEST)
Ühtelangemine tähendab ju (ligikaudset) samasust või umbes nii. Näitelaused vastavad ka sellele tõlgendusele: kinnipeetul olid samad tundemärgid mis tagaotsitaval. Sooidentiteet ei saa ju olla sama mis sootunnused. Siin tuleb mingit teist sõna kasutada. Võiks öelda "ei vasta ... sootunnustele".
Mis mõttes ei saa olla läbi mõtlemata? Magistrandid on teaduses algajad ja magistritöid ei toimetata. Ja retsensentide kriitika töödes ei kajastu. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 17:23 (EEST)
Ühtimine ei toimu sõnade "mees" ja "naine" läbival kasutusel. Näiteks: Inimesel on mehe sooidentiteet, mis ei ühti tema bioloogilise naise sootunnustega. Sõnastust võib näha lühendusena: "olukord, kui mehe/naise sooidentiteet ei ühti tema naise/mehe bioloogiliste sootunnustega"--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 17:55 (EEST)
Ei, identiteet ja tunnused pole asjad, mis saaksid ühtida. Selle asemel võiks rääkida vastavuses olemisest või vastamisest või kooskõlas olemisest. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 18:52 (EEST)

Magistritöö ei ole ka üldse allikas, mis sobiks tsiteerimiseks. Isegi refereerimiseks pole see piisavalt usaldatav. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 23:52 (EEST)

Ma oleksin sinuga nõus, kui sa räägiksid bakalaureuse töödest. Magistritööd on minu arvates igati usaldusväärsed allikad. Antud kontekstis on inimene kasutanud üle 70 teemakohase materjali, lisaks loetud kirjandus, mis allikate alla ei ole pandud. Ta on selle teemaga tegelenud kaks aastat. See teeb minu hinnangul tema antud teemal eksperdiks Eestis. Eksperdi poolt sõnastatud tuummõiste on minu arvates kindlasti väärt tsiteerimist. Mõiste sõnastus ei saa lihtsalt olla juhuslik. Samuti on magistritöö minu hinnangul väärt refereerimist. Antud teema puhul on tegemist kõige teaduslikuma eestikeelse materjaliga, mida minul on õnnestunud leida.--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 09:00 (EEST)
Ta võib tõesti olla Eesti parim asjatundja, aga see ei välista, et ta pole piisavalt kvalifitseeritud, et lauset mõisteliselt õigesti sõnastada. Nähtavasti ta pole kontrollinud sõna "ühtima" tähendust. Kui see on Eesti parim, siis see lihtsalt on Eesti tase. Miks me peaksime toetuma Eesti parimale maailma parima asemel? Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 17:23 (EEST)

Transsooliste inimeste sooidentiteet, sooline väljendus või sooline käitumine erineb nendele määratud bioloogilisest soost.

Mis on sooline väljendus ja sooline käitumine? Kui need on terminid, tuleks need linkida. Oli juba juttu sellest, et jutt soo määramisest siin on imelik, siselink on vale ja oluline pole mitte see määramine, vaid bioloogiline sugu ise, mis ei sõltu määramisest. Sõna "erineb" on siin valesti kasutatud. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 23:52 (EEST)
Tegemist peaks olema mõistetega. Ma üritan leida nende täpsemat definitsiooni. Praegusel kujul tulid nad Eesti LGBT Ühingu sõnakasutuse soovitusest. Soo määramise kohta: tõepoolest ei saa bioloogilist sugu määrata. Parandasin selle ära.
Ma ei saa praegu aru, kuidas on sõna "erinema" valesti kasutatud. Kas ta ei lange sõna esimese kasutusega kokku: "teistsugune olema, erisugune olema". Näitelause: "Saaremaa kliima erineb Eesti mandriosa kliimast". Või kasutada "erinema" asemel midagi muud? "Kokku langema"?
Sooline väljendus või sooline käitumine ei saagi bioloogilisest soost mitte erineda, sest need on oma olemuselt eri asjad. Sobiv oleks öelda näiteks "ei vasta bioloogilisele soole". Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 17:28 (EEST)

Artikkel on raskesti loetav (raskesti arusaadav). Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:35 (EEST)


"olukord, kui inimese sooidentiteet ei ühti tema bioloogiliste sootunnustega".[1]

Võtsin selle välja kui ülearuse. Kogu sisu on esimeses lauses juba olemas, kusjuures üldisemalt. Andres (arutelu) 19. mai 2017, kell 16:12 (EEST)
Ok. Praegu on definitsioon väga hea.--Taavik27 (arutelu) 19. mai 2017, kell 19:01 (EEST)

Mis nüüd teha kohtadega, millel olid magistritöö viited? 1) See tähendab inimesi, "kelle sotsiaalse soo väljendusviis ei lange binaarsesse süsteemi. ja 2) Transseksuaalsus "viitab inimesele kelle sooidentiteet on erinev nende bioloogilisest soost ja kes soovivad läbi teha muutust mehest naiseks või naisest meheks." Otsida uued viited? Mitte tsiteerida? Magistritöö tagasi panna neisse kohtadesse?--Taavik27 (arutelu) 21. mai 2017, kell 15:48 (EEST)

Tsiteerida pole kindlasti tarvis. Esimese võib vabalt välja jätta, teisele aga tuleb leida teised viited. Muide, artiklis Transseksuaalsus on transseksuaalsus teisiti defineeritud (enam-vähem nagu siin transsoolisus). Andres (arutelu) 21. mai 2017, kell 16:26 (EEST)
Transseksuaalsusest: kasutatud on aegunud definitsiooni. Nüüd kasutatakse transsoolisust laiema katusemõsitena, transseksuaalsusest räägitakse meditsiinilises kontekstis. St. kui inimene soovib ette võtta protseduuri, et sugu vahetada. Vt. näiteks seda sama magistitööd: [1]. Või võrdle inglisekeelses Vikis mõistekasutust.
Võtsin tsitaadi välja.--Taavik27 (arutelu) 21. mai 2017, kell 19:32 (EEST)
Siis tuleb selle artikli ja artikli Transseksuaalsus sisu liita ning transseksuaalsuse alla panna teine sisu. Andres (arutelu) 21. mai 2017, kell 20:25 (EEST)
    • Luha, Kirsika. Eesti transsooliste naiste kogemused: soolise identiteedi avastamine, aksepteerimine ja üleminek soovitud soole. Magistritöö. (Juhendaja Helen Biin). Tartu: Tartu Ülikool, 2015. Lk 9.