Arutelu:Seim (Läti)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kas seda lehekülge ei tasuks ümber nimetada "Seim"iks, sest nii tundub olevat nii Poola, Leedu kui ka Läti parlamentide nimetus eesti keeles.

Võib-olla. Kuidas on EE 15. köites? Aga eri riikide parlamentidest tuleb igal juhul rääkida eri pealkirjadega artiklites. Andres 9. august 2007, kell 12:28 (UTC)

Ma võtsin välja praegu 2010. aasta koosseisu, sest see oli juba kolm aastat aegunud. 2011.a tulemusi ei hakkaks ma 5 päeva enne valimisi enam siia sisse panema, pangem siis parem juba uus koosseis. Vanad koosseisud on valimiste artiklites niigi olemas. -- Toomas (arutelu) 29. september 2014, kell 23:25 (EEST)

Saeima?[muuda lähteteksti]

Kust nimi "Saeima" võetud on ja miks seda "Seimile" eelistada tuleks? Eestikeelsed allikad kasutavad reeglina siiski nime "Seim". Vikipeedia:Artikli pealkiri: "Pealkirja valiku aluseks on teema nimetamisviis(id) eestikeelsetes usaldusväärsetes allikates". --Minnekon (arutelu) 8. juuli 2019, kell 23:02 (EEST)

Lauris.V: näiteks Välisministeerium ja ERR kasutavad nimekuju Seim. Lisaks on tegemist üldlevinud nimekujuga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. juuli 2019, kell 00:57 (EEST)

Saeima on Läti parlamendi nimi, seim on ekslik üldnimetus, mille päritolu pole mulle päris selge, aga paistab tõenäoliselt olevat vene laen (vt vene vasteid - latõškii sejm). Täpsemalt seletades - Seimas ja Sejm on samast tüvest pärit nimed, leedulased ja poolakad nimetavad vastamisi teise riigi parlamente ka sedaviisi (lenkų Seimas, litewski Sejm). Saeima on keeleuuenduses loodud nimi, mis ei ole tüve poolest seotud kahe teise nimega, vaid ilmselt välise sarnasuse pealt võrdsustatud teiste nimedega. Olen seda küsimust arutanud EKI-ga ja jõuti lahenduseni, mis kajastub uusimas ÕS-is - seim ei viita Läti parlamendile. Välisministeerium ja ERR ei maksaks ses osas võtta lähtekohaks, ma oletan, et need valikud on teadmatusest tingitud. Pealegi ei tegele nad keeleküsimustega ja võivadki kasutada vorme, mis pole alati täpseimad (rääkimata sellest, et ERR kirjutab läti nimesid läbivalt vigaselt veebis). Mis puutub sellesse, et üldlevinud - paljud keelevormid on üldlevinud ja üldlevinud olnud, kui nüüd on inimesi, kes on arutanud seda küsimust veidi põhjalikumalt ja jõudnud parema vormini, miks ei peaks veebientsüklopeedias seda kasutama? Pealegi on olemas ümbersuunamisfunktsioon inimeste jaoks, kes ei tea, kuidas neid asju täpsemalt nimetatakse. Lauris.V (arutelu) 9. juuli 2019, kell 12:00 (EEST)

Veebientsüklopeedia ei peaks uut vormi kasutama sellepärast, et siinne reegel on kasutada just nimelt üldlevinud nime, milleks on "Seim". Vikipeedia ülesanne on peegeldada üldist keelekasutust, mitte võtta endale keeleuuendaja rolli. Kui "Saeima"-vorm võetakse tulevikus ajakirjanduses ja muudes allikates põhinimena kasutusele, alles siis on õige hetk ka siin vastav muudatus sisse viia. --Minnekon (arutelu) 9. juuli 2019, kell 12:24 (EEST)
Kas oskate viidata, kus on Vikipeedia reeglites kirjas, et tuleb peegeldada üldist keelekasutust? Mulle näib, et artikli pealkirja juhend ei lükka ümber seda muudatust või isegi toetab seda, sest "Eelistada tuleb õigekeelsussõnaraamatus eelistatud või siis laiemalt kasutatavat kirjapilti." Täpsemalt räägitaksegi juhtudest, kus üldlevinud kuju on vastuolus ÕS-iga, ja viidatud, et üldlevinud kuju tuleb ümber suunata ÕS-i variandile. Lauris.V (arutelu) 9. juuli 2019, kell 13:10 (EEST)
Jah, nii on, aga ma ei näe ÕS-is "Saeima" variandi eelistamist. Võib-olla jäi mul kahe silma vahele kuidagi, kas sa saad täpse lingi siia jätta? --Minnekon (arutelu) 9. juuli 2019, kell 13:29 (EEST)
2018 ÕS annab sõna 'seim' tähenduseks "Poola, Leedu parlament" (https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=seim&F=M), varasemalt, nt 2013. aasta ÕS-is, hõlmas tähendus ka Läti parlamenti (http://www.eki.ee/dict/qs2013/index.cgi?Q=seim&F=M). 'Seim' on siin üldnimetus, st ta viitab Leedu ja Poola parlamendile (täpsemalt Poola alamkojale), samas kui antud parlamentidel on ka nimed (Seimas ja Sejm). Kuna üldnimetus ei viita ÕS-i järgi Läti parlamendile, tuleb nime kasutada, nagu teiste parlamentide puhul, mille jaoks omakeelne nimi (Eduskund - Eduskunta, Liidupäev - Bundestag jne) või kitsam üldnimetus (seim, raada jne) puudub, nt Storting, Folketing, Alþingi. Võõrnimesid ÕS ei kajasta, sest nende kirjutamisel lähtutakse lähtekeele nimekujust. Lauris.V (arutelu) 9. juuli 2019, kell 14:35 (EEST)
Wikipedia:Article_titles#Use commonly recognizable names - selle kohta lugeda saab siit. Rangelt öeldes on tegu kyll inglise vikiga, aga sama põhimõtet rakendame yldjuhul siingi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. juuli 2019, kell 18:20 (EEST)
Nagu ennist resümees öeldud, ÕS-is antud sõnaseletused pole ammendavad. Seal pole kõigi sõnade kõiki tähendusi eraldi välja toodud, paljud sõnad on ära toodud ühegi sõnaseletuseta, rääkimata olemasolevatest sõnadest, mida ÕS-is pole. Nii et Läti mainimata jätmisest iseenesest pole põhjust välja lugeda, et sõna on selles tähenduses vale või ebasoovitatav. Kui sõnaseletus on viimases ÕS-i trükis lühenend, siis see võib olla ka lihtsalt selleks, et tähenduse küsimus lahtise(ma)ks jätta. Mõne sõna või tähenduse kohta on seal küll eraldi välja toodud, et see on ebasoovitatav, aga antud juhul nii ei ole.
Sõnad ja nende tähendused on lõppude lõpuks tinglikud, sõnad võivad olla laenatud mitme keele vahendusel ning midagi eriskummalist pole ka selles, kui teatud asjade kohta kasutatakse ühes keeles ühtainust sõna ja teises keeles mitut sõna. Kui me kasutame sõna "seim", siis sellepärast, et see läheb kokku tegeliku keelekasutusega ning teadaolevalt ei ole see ka vastuolus keelekorraldajate avaldatud soovitustega. Pikne 9. juuli 2019, kell 15:16 (EEST)
Olen ka nõus sellega, et kuna keelekorraldajad ei ole otsesõnu nimetanud seimi ebasoovitatavaks ja see on eesti keeles üldkasutatav, siis eelistada seda. Ma ei ole kuulnud, et keegi ütleks Saeima, mismoodi seda üldse hääldatakse? Adeliine 9. juuli 2019, kell 15:42 (EEST)
Esitan siis asja täpsustamiseks küsimuse EKI-le. Lauris.V (arutelu) 9. juuli 2019, kell 16:20 (EEST)

Minu meelest meil pole sellist reeglit olnud, et eelistada tuleb laiemalt kasutusel olevat nimekuju või terminit. Andres (arutelu) 9. juuli 2019, kell 23:50 (EEST)

Minu meelest oleme kogu aeg sellest lähtunud. Ja miks ei peakski? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. juuli 2019, kell 01:13 (EEST)
Kõigepealt tuleb leida korrektne ja eelistatav nimekuju või termin. Alles siis, kui nende kriteeriumide järgi kindlat eelistust pole, võib vaadata, milline nimekuju või termin on levinum. Nii meil on olnud. Inglise keeleruumis ei ole nii keskseid autoriteete, sellepärast nad kasutavad rohkem statistikat. Andres (arutelu) 10. juuli 2019, kell 12:40 (EEST)
Praegune vaidlus lähtuski minu arust eeldusest, et ÕS-ile antud juhul toetuda ei saa ja selles kontekstis tuleb otsida kõige laiemalt kasutatavat nimekuju. Kuid ma isiklikult tõepoolest ei pea põhjendatuks ÕS-i ja teiste EKI väljaannete ülima autoriteedina võtmist. Aga kuna Vikipeedias olevat taolisele kokkuleppele jõutud, eks ma hetkel lepin siis sellega. --Minnekon (arutelu) 10. juuli 2019, kell 14:03 (EEST)
Huvitaval kombel oli nüüd mul tahtmine siia kirjutada, et pigem tuleks see artikkel teisaldada peakirja Saeima alla. Lugedes siin juttu populaarsusest siis kipun muideks arvama, et eesti keeles on see tänapäeval vähemalt uudistes ja poliitilistes kommentaarides ka kasutatum, aga kasutati seda ju ka eelmise vabariigi ajal.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. august 2019, kell 21:50 (EEST)
Millistes uudistes ja kommentaarides? ERRi, Postimehe ja Delfi otsingut kasutades tuleb uudiseid Saeimadega käputäis, Seimidega aga massiliselt. --Minnekon (arutelu) 24. august 2019, kell 03:49 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Postimees, ERR, Delfi jne edasi ei ole tõsiselt võetavad ajalooallikad („olu“looallikad pigem), kui pidada Vikisid usaldusväärsemaks (no ehk on 38 üksusest mõnegi loomise taga ka mõni Nobeli laureaat vms), siis oleks Saeima õigem; kuigi Encyclopaedia Britannica pole autoriteet(?), seal samuti Saeima.[1]
PS! Kui siinse artikli pealkirjas oleks Saeima (kuidas seda hääldatakse), siis oleks siinne artikkel ka Google'i otsingus esireas (vt ka VSL);
Ja miks siis nt Eduskund, aga mitte Soome Ülemõukogu?°—° Pietadè 24. august 2019, kell 08:35 (EEST)


  1. "Latvia/History" (inglise keeles). Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 24. juulil 2019. "The multiplicity of parties in the Saeima (22 in 1922 and 24 in 1931) made it impossible to form a permanent government; nevertheless, Latvia experienced a period of economic growth. One of the most significant achievements was the passage of an agrarian reform bill, which granted land to about 145,000 peasants. Still, democracy had not been instilled in Latvia, and in May 1934 Ulmanis, prime minister for the fourth time since 1918, dissolved the Saeima and all political parties and established authoritarian rule. On April 11, 1936, on the expiration of the second term of office of Pres. Alberts Kviesis, Ulmanis declared himself president." 
Me lähtume keeleküsimustes keelekorraldajate autoriteedist sellepärast, et muidu tekkiksid viljatud vaidlused asjade üle, kus õigsus sõltub kokkuleppest, ja ka selleks, et meile ei saaks ette heita keelelist ebakorrektsust. Andres (arutelu) 24. august 2019, kell 15:09 (EEST)

Miks mulle tundub, et sõna 'priekšsēdētājs' on eesti keeles pigem siiski 'president' või siis 'eesistuja' ja kipub vähem olema 'spiiker' või 'esimees'.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. august 2019, kell 22:02 (EEST)

Miks? --Minnekon (arutelu) 24. august 2019, kell 03:49 (EEST)
priekšsēdētājs on läti-eesti sõnaraamatu järgi 'esimees' või 'eesistuja', aga parlamendi puhul võib tõlkida ka spiikriks. Aga "spiiker" on selles kontekstis siiski kõnekeelne, korrektsem oleks öelda "esimees".
Ahsooust mõjutab nähtavasti sõna etümoloogia. Andres (arutelu) 24. august 2019, kell 15:15 (EEST)