Arutelu:Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Protesteerin. --Epp 20. mai 2016, kell 00:38 (EEST)[vasta]

Ma ju ei kustutanud, vaid panin kustutamismärkuse. Ootame ära, mis teised arvavad.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:40 (EEST)[vasta]
See artikkel on sellisel kujul palju mõttetum kui mõned Estopedisti nupukesed.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:41 (EEST)[vasta]
Pole nõus eelnenud väitega. See artikkel ei tekita kellelegi tüli ja keegi võib seda edaspidi täiendada. Link autori nimele annab autori kaudu aluse otsustada raamatu väärtuse üle. Ssgreporter (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:53 (EEST)[vasta]
Vikipeedia ei ole tõesti raamatukogukataloog.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 01:12 (EEST)[vasta]
Täpsusta, mille poolest teeb see artikkel Vikipeedia raamatukogukataloogiks. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:58 (EEST)[vasta]
Siin ei ole rohkem sisu kui bibliograafiakirjes. Entsüklopeediaartikkel peab olema rohkem kui bibliograafiakirje. Adeliine 22. mai 2016, kell 21:08 (EEST)[vasta]
Jah, nõus, aga me arutame teema artikliväärilisust, mitte artiklit.

Kordan ka siin üle, et mina pole mitte kunagi öelnud, et artikkel ei tohi lühike olla. Ja nende mainitud "nupukeste" puhul on ikka muud probleemid olnud (ja mina pole ka neid kunagi nupukesteks nimetanud). Kui lühidusest lähtuda, saab pooltele artiklitele kustutusmärkuse panna. --Epp 20. mai 2016, kell 01:07 (EEST)[vasta]

Vabanda, kui ma seda Sulle asjatult inkrimineerisin. Ma tõesti ei kontrollinud enne kirjutamist üle.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 01:12 (EEST)[vasta]

Kui sellele raamatule on Vikipeedias üheksa korda viidatud, siis võiks ehk artikkel olla. Siin võiks olla kirjas, milliseid kohti raamat käsitleb. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 11:07 (EEST)[vasta]

Minu arvates ei ole see argument piisavalt tugev, et Vikipeedias seda allikana kasutatakse. Kuna Vikipeediasse saab kirjutada kes iganes ja Vikipeedia on pooleli, siis ei saa olla kindel, et artiklites kasutatud allikad on objektiivselt autoriteetsed, usaldusväärsed ja tähtsad ning vastaval teemal kõikide saadaolevate hulgas parimate seas. Adeliine 20. mai 2016, kell 14:34 (EEST)[vasta]
Ideaaljuhul saaks artikkel aidata allika headust hinnata. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 15:07 (EEST)[vasta]
Igatahes see, et raamatut kasutatatakse, näitab, et raamatu vastu on huvi. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 15:10 (EEST)[vasta]

Muide, see on minu meelest küll tõsi, et CD puhul ei tõstatata küsimust, kas see väärib artiklit. Ma ei mäleta ühtki sellist juhtu. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 15:31 (EEST)[vasta]

Sellest ajast, kui mina vikis olen olnud, ei meenu ühtki juhtu. Ja ma justkui oleks kõiki arutelusid lugenud. --Epp 21. mai 2016, kell 00:15 (EEST)[vasta]

Tõesti, siselingid või ka Vikipeedias allikana kasutamiste arv iseenesest ei saa ju tähelepanuväärsuse kohta midagi näidata. Eriti siis, kui kui keegi paneb mõnd raamatut või teatmikku Vikipeediasse ümber sõna haaval või pisut paremal juhul lausehaaval, mida siin ühtelugu ette tuleb.

Huvitundmisest oli hiljuti juttu Madagaskari küla juures. Iga asja vastu võib keegi huvi tunda. Puudub igasugune mõte sellist asja esile tuua, kui jutt on tähelepanuväärsusest. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 17:43 (EEST)[vasta]

Ma ei ole üldse nõus. Vikipeediat kirjutatakse lugejate jaoks just sellepärast, et asjade vastu tuntakse huvi. Vikipeedia eesmärk on süstematiseerida ja esitada eri allikatesse hajutatud entsüklopeediline info. See ei ole kirjutajate mäng, kus kõige olulisemad on reeglid. Inimesi, kes millegi vastu huvi tunnevad, ei ole tarvis alavääristada. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:13 (EEST)[vasta]
Ja ma ei saa aru, kuidas siia puutub see, kuidas on allikat kasutatud. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 08:59 (EEST)[vasta]
Kuidas ma alavääristan? Ma ei arva kuidagi halvasti inimestest, kes tunnevad huvi asjade vastu, mida entsüklopeedias eraldi artiklst leia, aga leiab mõne muu artikli raames või siis mõnest asjakohasemast väljaandest. Lihtsalt, kui määrav oleks ainuüksi kellegi huvi, siis me ei räägiks tähelepanuväärsusest. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 18:33 (EEST)[vasta]
Nõus, ja tahan veel lisada seda, et huvi võib olla argument küll, aga see peab olema tõestatud huvi ehk väljenduma kajastustes, mis sobivad allikaks. Adeliine 22. mai 2016, kell 21:08 (EEST)[vasta]
Mh, ma ei ole sellega nõus. Kui see on teatmeteos, mida kasutatakse Vikipeedia tegemisel, siis see näitab huvi. Näitab, et sellest raamatust on kasu. Peale selle, me ju ise tunneme ka selle raamatu vastu huvi. Me saame aru, et see pole rämpsteos (kuigi võib-olla on). Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 08:59 (EEST)[vasta]
Tähelepanuväärsusest räägitakse mitmes mõttes. Esiteks, mittetähelepanuväärseks nimetatakse sellist asja, millest oleks täiesti normaalne artikkel teha, aga usaldatavate allikate puudumise või nappuse tõttu ei saa tagada artikli piisavat kvaliteeti. Teiseks nimetatakse mittetähelepanuväärseks sellist asja, millest ei peeta sobivaks artiklit kirjutada (või ka teises artiklis kirjutada), sest see info ei sobi entsüklopeediasse, ükskõik kui usaldatav see ka poleks. Kui Sa ütled, et huvitundmine ei loe, siis saab jutt olla ainult teisest tähendusest, kas pole? Nii et tähelepanuväärsusest saab esimeses mõttes ikka rääkida. Minu meelest tuleb nende kahe asja vahel vahet teha. Mulle tundub, et Sa paned need ühte patta ning ütled, et kui info on puudulik, siis inimeste huvi asja entsüklopeediast leida ei ole õigustatud. Kui on selge, et info on entsüklopeediale sobilik, siis ei ole minu arvates tarvis pikalt vaielda, kas mõni asi peaks olema eraldi artiklis. Siin ei ole küll mingit objektiivset kriteeriumi peale selle, et eraldi artiklis peab olema öelda midagi, mida saab teises artiklis ütlemata jätta. Eraldi artikli kasuks räägib see, et inimene, kes otsib infot konkreetselt ühe asja kohta, saab selle ühest kohast kätte. Minu meelest on see nii, ja artikli lühidus ei loe. Ma tean, et on olemas teine arvamus. Aga kui artikli lühidus loeb, miks siis tavalistes entsüklopeediates on olemas üherealised artiklid?
Minu meelest sel konkreetsel juhul ei ole vajadust eraldi artiklit teha (mina ei teeks, vaid jätaksin autori artiklisse), aga ei ole ka põhjust seda ära keelata. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:58 (EEST)[vasta]
Aga sellisel juhul peab selles artiklis olema rohkem sisu, sest praegu ei ole siin midagi sellist, mida autori artiklist üldse saaks välja jätta. Minu ettepanek oli lisada teemade (külade) loetelu. Aga ka see võib jääda autori artiklisse. Mõlemat moodi oleks võimalik teha. Arvata on, et autori artikkel oleks nii või teisiti lühike, nii et infot raamatu kohta poleks raske leida. Seega, kummalgi juhul ei oleks minu meelest midagi katki. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 19:02 (EEST)[vasta]
Mida õigupoolest tähendab "info on entsüklopeediale sobilik"? Meil on siin tohutu hulk asju, mida varem pole entsüklopeediakõlbulikuks peetud. --Epp 22. mai 2016, kell 19:06 (EEST)[vasta]
Mina igatahes olen tihti neid allikana kasutatud raamatuid nähes mõelnud, et võiks olla link artiklile. Kuidas saab selline asi kellelegi ette jääda, veelgi enam, rohkem ette jääda kui suvalised täiesti ebakvaliteetsed artiklid, sellest ei saa aru. --Epp 22. mai 2016, kell 19:06 (EEST)[vasta]
Näiteks ei avaldata ka selles entsüklopeedias telefoninumbreid ja meiliaadresse ning rongide väljumisaegu. Ja see on ka tõsi, et me ei tee iga trükise kohta artiklit, mille sisu on bibliograafiline kirje. Juhul, kui muud ei öelda, siis me paneme selle kirjena autori alla või teema alla. Teatmeraamatu puhul on oluline märkida, mille kohta ja mis laadi infot see sisaldab. See oleks küll osalt originaaluurimus :)
Ma olen täitsa nõus, et see artikkel ei jää ette. Siiski peaks siin olema rohkem sisu, ja sisu on ka võimalik lisada.
Sellest ma saan küll aru, miks ta rohkem ette jääb. Sest küsimärgi all ei ole artikli sisu, vaid selle vajalikkus. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 19:18 (EEST)[vasta]
Sellest mina ei saa aru. Kui me lähtume sellest, mis kahju või kasu lugeja saab, siis kui ta ka kasu ei saa, ei saa ta sellest igatahes ka mingit kahju, erinevalt artiklist, mis on täis eksitavat infot. Ka Vikipeedia mainet ei kahjusta see kuidagi. --Epp 22. mai 2016, kell 19:37 (EEST)[vasta]
Ma pean silmas seda, et ei tohiks tekkida niisugust olukorda, et on siselink artiklile, ja sealt ei saa midagi teada peale selle, mis linkivas artiklis on juba kirjas, kusjuures seda olukorda ei saa parandada. Niisugusel juhul võiks öelda, et see artikkel ei ole vajalik ning on mingis mõttes kahjulik. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 20:19 (EEST)[vasta]
Jah, sellisel juhul küll. Kui ei saagi rohkemat kirjutada. Muidu on meil ka artikleid inimestest, kus pole peale sünnikuupäevade midagi rohkemat kui loendis. --Epp 22. mai 2016, kell 20:23 (EEST)[vasta]
Mida siia artiklisse saab juurde kirjutada? Adeliine 22. mai 2016, kell 21:08 (EEST)[vasta]
Sina võib-olla räägid tähelepanuväärsusest neis kahes tähenduses, aga Vikipeedias ja selle keeleversioonides tähendab tähelepanuväärsus seda, kas antud teema väärib eraldi artiklit. Kui puuduvad usaldatavad allikad, siis on probleem viidatavuses, mitte tähelepanuväärsuses. Kuna tegu on praktilise küsimusega, siis mina räägin tähelepanuväärsusest ainult tavatähenduses. Seos asjadega, mis ei kuulu entsüklopeediasse või ei vääri siin mainimist on selline, et üks osa sellistest asjadest on ühtlasi mittetähelepanuväärsed.
Sa küll esitad asja nii, nagu sellest poleks varem korduvalt juttu olnud, aga ka argumendid selle poolt, miks mittetähelepanuväärsetest asjadest ei peaks olema eraldi artiklit, on täiesti objektiivsed. Kuna kõik siin on ilmselt hiljutisi arutelusid lugenud, siis ma ei hakka neid kordama.
Need asju, millest tavaentsüklopeedias on üherealine artikkel, on ju tähelepanuväärseks peetud harilikult ka siin (või inglise vikis), lihtsalt artikkel võib olla pikem.
Nojah, ma saan aru, et kui siin öelda, et võiks olla link, siis tuntakse asja vastu huvi, aga sellisel juhul ei teadvustata, et entsüklopeediates ei kirjutata ja ei pea kirjutama kõikidest asjadest eraldi artiklites. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 19:58 (EEST)[vasta]
Palun vabandust, ma ei jaksa praegu rohkem arutada. Arutlus läheb minu jaoks liiga keeruliseks ka.
Minu mõttekäik oli niisugune. Tavalises entsüklopeedias on mõned artiklid lühikesed, ja suurema mahuga entsüklopeedias on nende kohta pikemad artiklid, ja mõne teise asja kohta, millest tavalises entsüklopeedias artiklit pole, on siin lühemad artiklid. Kõik artiklid ei pea olema pikad, mõni võib lühike ka olla. Tavalises entsüklopeedias on ka nii, ei püüta lühikestest artiklitest lahti saada.
See ei ole nii tähtis ega põhimõtteline küsimus, kas kirjutada asjast eraldi artiklis või mõne teise artikli raamides. Ainult et kui lugeja peab hakkama info leidmiseks otsingut kasutama, siis me ei tule talle piisavalt vastu. Kui on ümbersuunamine ja koht, kuhu jõutakse, ei ole ebaülevaatlikult pikk, siis pole ka midagi katki. Aga see, et eraldi artiklid löövad Vikipeedia kvaliteeti hirmsat moodi alla, pole mulle arusaadav. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 08:59 (EEST)[vasta]

mitmetes vikides on teemat arutatud, nt enwiki en:Wikipedia:Notability (books) (vt seal ka iw-sid)--Estopedist1 (arutelu) 20. mai 2016, kell 18:36 (EEST)[vasta]

Virve Orava kolme raamatu kohta on ilmunud ühine arvustus: [1] (vale eesnimega). Nii et midagi ikka on. Andres (arutelu) 21. mai 2016, kell 00:23 (EEST)[vasta]
Inglise viki kriteeriumite järgi sellest ei piisa: arvustus pole just sellest raamatust ja see oleks ainus käsitlus. Need kriteeriumid tunduvad üldjoontes mõistlikud. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 17:43 (EEST)[vasta]
Seda, mitut arvustust nõuda ja kas arvustus peab olema ühe raamatu kohta (ei ole öeldud nii, et kogu arvustus peab rääkima ühest raamatust), ei saa minu meelest reeglitega täpselt ette kirjutada. Formaalsed reeglid on mõeldud ikka selleks puhuks, kui asja pole võimalik sisuliselt otsustada. Siin on mõeldud minu meelest ikkagi seda, et mingist marginaalsest väljaandest, mida keegi ei loe ja mis on mõeldud ainult enese tähtsaks tegemiseks, pole mõtet kirjutada. Ja ka inglise vikis on öeldud, et reeglid pole absoluutsed ja võidakse rakendada ka teisi kriteeriume, tuginedes tervele mõistusele. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:08 (EEST)[vasta]
Muidugi ei ole kriteeriumid absoluutsed. Küllap harvadel juhtudel juhtudel võib esineda mingi kaalukas asjaolu, mille tõttu ollakse nõus pidama asja tähelepanuväärseks ka siis, kui kriteeriumid on täitmata. Aga kuidas sa loed välja sellist asja, et kriteeriumid on ainult neile raamatutele, mida arvatavalt keegi ei loe ja kus artikkel on vaid enese tähtsaks tegemiseks? See tähendaks oluliselt madalamat lävendit ja siis ju ei saaks olla kriteeriumid sellised nagu nad on. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 18:33 (EEST)[vasta]
Minu meelest see ongi asja mõte. Kui raamat on ise välja antud või midagi selle lähedast ning pakub huvi ainult autori sõpradele, siis raamat ei ole tähelepanuväärne. Samuti kui raamat ei pälvi ühtegi arvustust, tähendab see üldjuhul, et raamatul pole erilist tähtsust. Sellisest raamatust tavaliselt ka artiklit ei tehta, ja kui tehakse, siis tuleb konkreetselt vaadata, kas sel raamatul võiks ikkagi olla mingi tähtsus. Praegusel juhul on siiski selge, et raamatut mainitakse Vikipeedias sellepärast, et sel on mingi väärtus, ja artikkel ei ole tehtud selleks, et enda või sõbra üllitist promoda. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 19:10 (EEST)[vasta]
Viidatud kriteeriumite järgi peaks küll olema nii, et eraldi artikleid ei tehta raamatutest, mis pakuvad huvi ainult autori sõpradele, aga mitte ainult. Nende kriteeriumite järgi on nii, et raamat võib olla kui tahes kasulik (s.o siis mõne Vikipeedia kirjutaja meelest subjektiivselt väärtuslik), aga kui raamat ikkagi avalikult märkimisväärselt tähelepanu pälvinud pole, siis ei tarvitse seda tähelepanuväärseks pidada. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 19:58 (EEST)[vasta]
Selleks ongi terve mõistus ja erandid. Muidugi ei saa keegi üksinda neid asju otsustada. Mina pean silmas seda, et kui on ilmne, et artikli teeb raamatu autori suhtes erapooletu inimene, sest ta peab raamatut väärtuslikuks, ja on ka selge, milles see väärtus seisneb (vaieldav saab olla ainult see, kui suur see väärtus on), siis pole minu arvates põhjust sellist artiklit keelata. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 20:12 (EEST)[vasta]
Sina võib-olla seaksid tähelepanuväärsuse lävendi väga madalale, aga see ei tähenda seda, et teised, kes näiteks inglise vikis selle kõrgemale on seadnud, oleks seda teinud terve mõistuse vastaselt. Ma arvan, et see on vastupidi mõistuspärane, kui tahetakse, et on üldised ja võimalikult objektiivsed (kuigi muidugi kokkuleppelised) kriteeriumid, mille järgi tähelepanuväärsuse üle otsustada, selle asemel, et vaielda selle üle, mis on iga üksiku Vikipeedia tegija meelest väärtuslik.
Inimene võib olla erapooletu, aga see ei tähenda seda, et ta oskab hinnata, kui tähelepanuväärne mingi asi on, või õigemini seda, et Vikipeedia tegijana tema hinnangul tähtsust oleks. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 21:22 (EEST)[vasta]
Nähtavasti me räägime teineteisest mööda. Jutt oli sellest, et tervet mõistust saab rakendada erandite tegemiseks, Sina ütled, et mõistuspärane on teha reeglid, mitte teha erandeid. Probleem on ikkagi selles, et intuitsioonid lahknevad, mitte selles, kas reegleid rakendada.
Millel muul siis üldse tähtsust on kui Vikipeedia tegijate hinnangul. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 08:59 (EEST)[vasta]
Ma ei ole kindel, kas see on täpselt anonüümse kasutaja point, aga mina ütleks näiteks seda, et ka erandid (vähemalt nende võimalikkus) peaks siis olema reeglite juures (mingil viisil, paremini) kirjeldatud, sest muidu jääb mulje, et Andresel, Epul või kellel iganes on endal õigus igal hetkel otsustada, et ta nüüd teeb reeglile erandi, on tal siis terve mõistus või mitte (kuidas seda muide tõestada saab?). Ma tahan öelda seda, et võib jääda arusaamatuks, miks tehakse erandeid ja kellel on nende üle otsustusõigus. Ma olen väga nõus, et Andres ja Epp on parimad kaastöölised, aga kohati jääb mulje, et ainult nemad teavad, kuidas on õige, kuskil seda kirjas ei ole, ja see käib vastu kogukonna liikmete võrdsuse põhimõttele (mitte midagi isiklikku, eks ole, on tegelikult üsna loomulik, et nii võib juhtuda). Kirjutamata reeglid tekitavad pahameelt nendes, kes ei ole aastaid iga päev ise kõike siin kogenud ja lugenud. Adeliine 23. mai 2016, kell 12:15 (EEST)[vasta]
Ma küll täpselt ei tea, mis need salajased reeglid on, aga minu meelest on meil üldse väga vähe rangeid reegleid ja parem ongi. Need asjad, millele mina olen tähelepanu juhtinud, on eelkõige justnagu täiesti enesestmõistetavad asjad, kõige sagedamini ehk see, et lingid peaksid õigesse kohta minema. Ja see, et me nimesid kirjutame KNABi järgi. Ja et mujalt kopeerida ei tohi. --Epp 23. mai 2016, kell 14:16 (EEST)[vasta]
Ma ei pea silmas seda, et kellegi mõistus on tervem kui kellelgi teisel.
Ma lugesin inglise viki raamatute tähelepanuväärsuse kriteeriumid läbi. Mul jäi sealt küll silma, et rõhutatakse, et reeglid ei ole absoluutsed ja üldjuhul tuleb otsustada terve mõistuse järgi (ma ei mõelnud ise seda välja). Kui on erandid juba ette määratud, siis nad on reeglite osa. Aga reeglites on öeldud, et tervet mõistust järgides tuleb ise otsustada, mitte ainult reegleid järgida, ning et ebatüüpilistel juhtudel (näiteks akadeemilised raamatud) ei saa üldistest reeglitest üldse lähtuda. Miks me peaksime siis teistmoodi tegema? Mina saan küll nii aru, et me peame need asjad omavahel läbi rääkima, püüdes oma intuitsioone kõrvutada ja kooskõlastada, mitte viitama reeglitele.
Ma ei ole rääkinud sellest, et mina olen hea kaastööline, aga tundub küll, et mingid reeglid, mida me ei ole muide ka kehtestanud, on kõigest muust tähtsamad. Te süüdistate Eppu reeglite rikkumises ja ei võta tema juttu tõsiselt, võtate tal isu ära midagi teha, sest tõesti jääb mulje, nagu tema olekski see põhiline süüdlane, kes Vikipeedia kvaliteedi mitterahuldavaks muudab, ja sellest, mida tema teeb (ja milles ei pruugi mingit viga olla), tehakse suurem number kui ükskõik millistest kvaliteedivigadest. Mulle jääb ka mulje, et ei hoolita kopipeistist, ebausutavatest väidetest jne jne, mis Epp on esile toonud. Kvaliteedi parandamine nõuab lõputut väikest nokitsemist, ja tegelikult Te mõlemad teete ka seda, kui ma õigesti aru saan. Ma ei saa teile isiklikult ette heita, et Te ei tee seda. Viimaseid muudatusi tuleks ka rohkem mitmekesi järgida: praegu meil ei jätku inimesi, kes hoiaksid ära halvemaks tegemise. Ma olen sageli sunnitud piirduma märkusegam sest ma ei jõua ise teha. Ei ole ju mingit objektiivset, loomulikku põhjust, miks selliseid artikleid mingil juhul olla ei tohiks. Ei ole ju seda ohtu, et me nendest allikatest valesti kirjutame. Võib-olla küll, et oleks otstarbekam mõne artikli sisu kuskile liita, seda tulebki koos vaadata ja arutada. Püüdke aru saada, et Epp ega mina ei taha meelega Vikipeediat halvemaks teha ja selles, mis meie ütleme, võib olla ka mingi tõetera, mingi teine vaatenurk, mille peale te ei ole tulnud. Kui püüda oma intuitsiooni väljendada, või üldse uusi mõtteid, siis see on esialgu kohmakas, aga ärge eeldage, et kui on jutt on harjumuspäratu, siis see on tingimata jama. Kellelgi ei ole diskussioonis võimalik oma mõtteid suruda, ärge seda oodake, vaid püüdke lihtsalt mõista. Minu meelest argumendid taanduvad sellele, et teistes vikides on sellised reeglid ja me peame neist juhinduma. Tuleb välja esiteks, et ei ole, ja teiseks ei ole tarvis midagi üle võtta, kui ei ole veendumust, et nii on otstarbekas.
Pole ju juttu olnud kirjutamata reeglitest, vaid intuitsioonist. Teil tohib ka oma intuitsioon olla. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 13:10 (EEST)[vasta]
Mina pole öelnud, et Epp teeb jama, ja pole seda kindlasti ka mõelnud. Ja ma ei süüdista reeglite rikkumises, palun vabandust, kui see mulje on jäänud. Ma tahan lihtsalt arutada. Aga samamoodi ei pea arvama, nagu teised ei hooliks kopipeistist ja muudest kvaliteedivigadest. Hoolitakse, aga pole aega/oskusi kõike parandada. Ja ma ei väida, et teie vaatenurk on vale. Ma mõistan seda vaatenurka. Ma tahangi arutada ja asju selgeks rääkida, ja ka minu väljendus on kohmakas. Kui minu intuitsioon ütleb, et lühikesed vähese sisuga artiklid on kehvad, siis ma tahan leida viise, kuidas olukorda parandada. Siinne arutelu on üks võimalik lähenemine. See, et pikemates artiklites on ka probleeme, on hoopis teine küsimus, mis ei tohiks takistada siinse küsimuse arutelu. Ja siinne võib olla veidi vähem tähtsam küsimus, kuid kui soovitakse seda arutada (Vikipeedia parandamise eesmärgiga), siis miks mitte, eksole.

Adeliine 23. mai 2016, kell 13:37 (EEST)[vasta]

Mina sain nii aru, et küsimus on artikliväärilisuses, mitte artikli sisus. Ma ei ole küll nõus, et lühikesi vähese sisuga artikleid ei tohiks olla, kuid nõustun sellega, et pole otatarbekas teha raamatuartiklit, kuhu pole peale ilmumisandmete muud kirjutada. Praegusel juhul see minu meelest nii ei ole. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 14:04 (EEST)[vasta]

Nüüd on see sama asja arutelu kolmes eri kohas. Osa asju võib-olla ei kehti kõige kolme kohta ühtviisi. Ülejäänud on Arutelu:1001 maali, mida elu jooksul peab nägema ja Arutelu:Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud. --Epp 22. mai 2016, kell 19:37 (EEST)[vasta]


Adeliine küsis kohas, mida ma ei leia, mida siia juurde saab kirjutada. Ma olen siin juba kaks korda öelnud, et siin võiks kirjutada, millistest kohtadest selles raamatus juttu on. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 08:59 (EEST)[vasta]

Võiks muidugi. Mina praegu ei jaksa. See artikkel on pooleli nagu paljud teisedki. --Epp 23. mai 2016, kell 14:10 (EEST)[vasta]
Noh, jaa, okei, vabalt. Aga ma tegelikult ootaks sellist infot, mille järgi saab tähelepanuväärsuse üle otsustada. Adeliine 23. mai 2016, kell 12:15 (EEST)[vasta]
See ju oleneb sellest, mida keegi kriteeriumiks peab. Meil on praegu kõigil ühepalju infot. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 13:10 (EEST)[vasta]

Ma ei taha selles arutelus osaleda, aga mul on oma seisukoht artikli kustutamise osas. Siin on juba üsna pikalt erinevaid seisukohti ja argumente esitatud (muidugi võivad asjast huvitatud arutelu jätkata). Nüüd oleks aeg hääletada. --Metsavend 23. mai 2016, kell 14:25 (EEST)

Kas me hakkame ka kõiki CD-sid läbi hääletama? Kas me saame üldse edaspidi Vikipeedias midagi muud teha kui hääletada artikleid, kus pole ühtki tõendit asja tähelepanuväärsuse kohta? Sellistest asjadest tuleb ju populaarsushääletus, see on üsna ilmne. Kui hääletusega otsustatakse CD-de kataloogikirjed säilitada ja raamatute omad kustutada, kas siis on paigas reegel, et eri asjade kohta kehtivad eri nõuded? Vandaalidel on ilmselt pidu, 3-4 päeva pole kellelgi aega olnud millegi muuga tegeleda. --Epp 23. mai 2016, kell 14:36 (EEST)[vasta]
Siin on asi korraga selles konkreetses artiklis ja ka üldse laiemalt. Konkreetse artikli üle ju hääletada võiks, aga see ei lahendaks midagi. Praegu loob see artikkel hea aluse aruteluks, las ta siis olla sel eesmärgil. Kustutada jõuab alati. Laiemat olukorda hakata hääletusega püüdma lahendada on veel vara. Adeliine 23. mai 2016, kell 14:37 (EEST)[vasta]
Oota, millest sa räägid? Seni kuni artiklil on kustutamismärkus küljes, pole kellelgi huvi ju artiklit täiendada, et isegi saaks isegi näidata, kas see raamat on tähelepanuväärne või mitte. Antud teose kohta mul arvamus puudub, kuna pole ise juhtunud raamatut nägema, aga muud millele siin on märkused külge topitud kipuvad olema pigem tähelepanuväärsed. Ja kuna siin seda ei täiendata jääbki arvamus kujunemata ehk siis kas ma pean hakkama hinnangu saamiseks raamatukogu külastama? Või äkki on parem destruktiivne tegevus lõpetata ja mallid eemaldada nii raamatutelt kui CD-lt ja siis asjaga sisuliselt edasi minna.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu23. mai 2016, kell 15:06 (EEST)[vasta]
Kustutage ära, ma juba ütlesin. CD-sid puudutava ignoreerimine sunnib arvama, et asi on niikuinii isiklik. Mina hääletama ega hääletusi korraldama ei hakka. --Epp 23. mai 2016, kell 14:42 (EEST)[vasta]
Epukene, öeldi ju juba, et ei ole isiklik. Sina lihtsalt sattusid teema ajendiks. Võtame nüüd rahulikult. Mul on tegelikult vaja palju muid asju teha, aga ma tahan seda asja arutada. Anname aega. Adeliine 23. mai 2016, kell 14:53 (EEST)[vasta]

Mina võin kustutamismärkusega artiklit ka täiendada. Aga ilma raamatuta midagi sisulist lisada ei saa. Saab ainult lisada retsensiooni kirje. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 16:15 (EEST)[vasta]

Ma läksin ja võtsin selle raamatu raamatukogust. See on väike populaarteaduslik mustvalgete fotodega illustreeritud brošüür, mis sisaldab poole lehekülje jagu kasutatud kirjandust, millele aga tekstis vist ei viidata, nii palju kui ma lehitsedes märkasin. Küll viidatakse tekstis arhiiviallikatele. Vaivara kandi info osas kindlasti oluline allikas, aga ma ei näe endiselt põhjust, miks tast peaks eraldi artikkel olema.--Morel (arutelu) 23. mai 2016, kell 17:52 (EEST)[vasta]
Kas Sa paneksid selle autori artiklisse? Kas Sa oleksid nõus, kui Vikipeedias öeldaks, millistest kohtadest ja objektidest seal on juttu?
Kui seal on ka arhiiviandmeid kasutatud, siis see võib olla asendamatu allikas. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 19:16 (EEST)[vasta]
Ma olen kindel, et see on endise Vaivara kihelkonnaga ja selle administratiivsete järeltulijatega seotud artiklite puhul oluline allikas, aga ma ei kirjeldaks seda pikemalt autori artiklis.--Morel (arutelu) 23. mai 2016, kell 19:29 (EEST)[vasta]
Kirje ju peaks autori artiklis olema, arvustus ka.
Ma lisaksin ka loetelu kohtadest ja objektidest (näiteks Vaivara kirik), millest seal juttu on. See ei mahu kuskile? Aga see ongi ju põhiline huvipakkuv teave, ilma selleta artiklit teha poleks kindlasti mõtet. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 21:14 (EEST)[vasta]
Kas lõik "Raamatus on kasutatud varem ilmunud kirjandust ja arhiividokumente. Kasutatud kirjandus on välja toodud loeteluna, tekstisiseseid viiteid ei ole." ei ole originaaluurimus? :-) --Morel (arutelu) 27. mai 2016, kell 18:56 (EEST)[vasta]
Minu arvates on. Adeliine 27. mai 2016, kell 19:03 (EEST)[vasta]
Uurimuslikkus on siin minu meelest triviaalne, palju väiksem kui sisust kokkuvõtte tegemine, mis ju ometi on lubatud.
Panin selle sisse, sest see on näiteks Moreli jaoks oluline info. Andres (arutelu) 27. mai 2016, kell 19:12 (EEST)[vasta]

Ühes foorumis öeldakse, et Vaivara kiriku esimest kannatada saamist raamatus ei mainita. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 19:16 (EEST)[vasta]


Ma ei pea kohaseks raamatukoi.ee saidile viitamist, see on ikkagi lihtsalt üks äriettevõte, antikvariaat. --Morel (arutelu) 23. mai 2016, kell 19:30 (EEST)[vasta]

Minu meelest pole seda üldse tarvis viidata, sest kirje on ühtlasi viide.

Hääletust pole kokku võetud. Minu meelest jäi hääletus viiki, sest üks hääl anti pärast hääletuse lõppu.

Kui artiklit otsustatakse mitte alles jätta, siis minu arvates tuleks mitte kustutada, vaid sisu üle viia raamatu autori elulooartiklisse. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 15:14 (EEST)[vasta]

Kustutamismärkusest numbriga 88... kasutaja märkus:

Kustutamise üle otsustamiseks korraldati siin hääletus, hääled jagunesid 4:3 kustutamise poolt ja hääletus lõppes 6. juunil. Miks on see artikkel alles veel enam kui kuu aega hiljem???

Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:20 (EEST)[vasta]

Peale selle, ma arvan, et peale hääletuse tuleks arvestada ka siinses arutelus kirjutatut. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:20 (EEST)[vasta]

Mis mõttes, et nagu mingi kohalik Brexit või?--Morel (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:44 (EEST)[vasta]
Ma ei saa aru.
Epp avaldas arvamust siinses arutelus. Ta oli hääletuse korraldamise vastu (vaata ülaltpoolt põhjendusi) ja küllap sellepärast ka ei osalenud hääletamisel. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:51 (EEST)[vasta]
Hääletuse lõpptähtajaks oli häälte seis 3:3. Seega konsensus kustutamise osas puudub ja seega artikkel jääb alles. Mida siin veel arutada?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu11. juuli 2016, kell 17:04 (EEST)[vasta]