Arutelu:Ludwig Wittgenstein

Ludwig Wittgenstein on esitatud hea artikli kandidaadiks.

See artikkel pakub huvi Vikiprojektile LGBT, mille eesmärgiks on täiustada LGBT temaatilisi artikleid.

mis me selle pildiga teeme, millele siin artiklis viidatakse, näha teda ei ole, aga kas siia laadida üles või ka see link kustutada? asi selles, et inglivikis on selle faili kasutamise õiguspärasus kahtluse all... - Ahsoous 20. oktoober 2005, kell 13.11 (UTC)

Legendaarne on Wittgensteini 10 minutit kestnud kohtumine Karl Popperiga, mille lõpus ta ähvardas viimast ahjuroobiga. Seda seika jutustatakse anekdoodina. (Viidates Occami habemenoale, räägitakse Wittgensteini ahjuroobist).

See seik võiks Wittgensteini eluloos muidugi kirjas olla, ja üldse võiks elulugu põhjalikum olla, kuid see lõik siin ei räägi asjast õieti midagi, ja öeldugi pole täpne. Jääb arusaamatuks, milles asi oli ja mida Wittgensteini ahjuroobi all mõeldakse. Seda episoodi on Vikipeedias kirjeldatud Karl Popperile pühendatud artiklis.

Teen ettepaneku lõik praegusel kujul välja jätta. Andres 20. märts 2006, kell 19.46 (UTC)

On üks raamat "Wittgensteini ahjuroop," mille kohaselt on kõigil seda episoodi näinutel oma ja erinev mälestus asjast. Ajalugu mäletab tõepoolest üksnes Popperi varianti.

Alguses oli mul mõte teha eraldi artikkel Wittgensteini ahjuroop. Ma ei tea, kuidas sa seda plaani ründad.--195.50.197.3 20. märts 2006, kell 20.07 (UTC)

See on minu meelest hea plaan, palun kirjuta (kui ma üldse ründan, siis artiklit ennast). Tõsi küll, selline pealkiri ei viita mitte tollele episoodile, vaid teatud väljendile ja mõttele, mis selle väljendi taga on. Mis pealkiri panna artiklile episoodist, seda ma ei oska soovitada. Kui artiklist Ludwig Wittgenstein tollele artiklile viidataks, siis oleks parem (ja muidugi ka artiklist Karl Popper võiks sinna viidata). Aga seal on öeldud, et kohtumise lõpus Wittgenstein ähvardas Popperit ahjuroobiga. Seda ma küll ei usu, isegi Popper ei väida seda. Andres 20. märts 2006, kell 20.19 (UTC)

Ahah, raamat. Siis võiks tolle pealkirja all rääkida tollest raamatust ja esitada selle sisukokkuvõte.

Tahtsin veel öelda, et ma hästi ei usu, et kohtumine ainult 10 minutit kestis. Andres 20. märts 2006, kell 20.22 (UTC)

Olen artikli imelise hääduse suhtes pisut skeptiline. Tõstsin välja näiteks lausejupi "(teistel andmetel tuli pealkirja peale", mis oli ilmselgelt poolik. Samuti jabura teate, et raamatu ladinakeelne pealkiri sai ingliskeelseks pealkirjaks. --Oop 15. september 2008, kell 14:35 (UTC)

Noh, elulugu on küllaltki põhjalik, ja seda kõpitseda muidugi võib. Selle poolest võiks ta hea artikkel olla. Aga filosoofia ja teoste osa on ilmselgelt alles algusjärgus. Nii et mina seda küll heaks artikliks ei soovitaks.

Seda laadi tähelepanekud tuleb panna hääletuslehele.

Mis puutub pealkirjasse, siis inglise keeles kasutatakse ladinakeelset pealkirja. Selle tõiga võib muidugi teisiti sõnastada, kuigi inglise keeles kasutatav pealkiri ongi minu arust ingliskeelne pealkiri. Nii palju kui mina aru saan, inglise keeles ei tehta vahet tavalistel laenudel ja toorlaenudel. Andres 15. september 2008, kell 15:14 (UTC)

Hitler kirjutab "Mein Kampfis" küll ühest juudi poisist, kuid tema õpingute ajal oli koolis 17 juudi poissi. Seega pole tõenäoline, et ta pidas silmas Wittgensteini.

Ma jätaksin need laused välja, sest 1) Wittgenstein ei olnud juut, kuigi teda võidi pidada juudiks, 2) pole teada, kas 17 juudi poisi hulka on arvatud ka Wittgenstein, 3) kui pole selge, millest jutt, ei tõenda see midagi, ja on juba varem öeldud, et tõendid puuduvad, 4) ei saa öelda, et see pole tõenäoline, sest tõenäosus on siiski üsna mitu protsenti, kui Wittgenstein juudi poiste hulka arvata. Iseasi, kui oleks mingeidki kaalutlusi, mille põhjal saaks oletada, et Hitler rääkis Wuttgensteinist, või mingeid viiteidki, et asja on uuritud. Ka sel juhul tuleks see esitada pigem märkusena kui teksti sees. Andres 29. september 2010, kell 13:29 (EEST)[vasta]

Hitler pidas teda kindlasti juudiks. Sellest, kas Wittgenstein oli juut või mitte, tuleks artiklis rohkem kirjutada. --Metsavend 29. september 2010, kell 13:38 (EEST)

Kirjuta siis sellest, võib-olla see pole piisavalt selge.

Kust Sa tead, et Hitler teda juudiks pidas, kui pole üldse teada, kas Hitler teda tundis? Sa mõtled vist, et Hitleri kriteeriumide järgi vastas ta juudi mõistele?

Arvan endiselt, et sellisel kujul tuleks need laused välja võtta. Andres 29. september 2010, kell 15:02 (EEST)[vasta]

Varem oli siin, et Wittgenstein asus Cambridge'i õppima 1912, mis läks vastuollu järgneva tekstiga. Väide saabumise kohta on inglise vikipeediast, kus see on ka viidatud, aga viidatud allikast ma sellist väidet ei leidnud. Esimene kohtumine ja vestlus Russelliga toimus igatahes juba 18. oktoobril 1911. --Metsavend 29. september 2010, kell 13:38 (EEST)

See daatum võib vale olla küll, eriti kui viidet pole; kuigi on võimalik, et ta suhtles Russelliga juba enne, kui ta Cambridge'is õppima asus. Kasutasin inglise ja saksa vikil põhinevale tekstile lisanduste tegemisel Google Booksist loetavaid raamatuid, nii palju kui sain. Ja olemasoleva tekstiga tekkis mitu vastuolu, mida vist lõpuni lahendada ei õnnestunud. Et täpsemalt teada saada, tuleb vaadata näiteks Monki biograafiat.

Panin allikaviite lihtsalt selleks, et ärgitada allikat märkima, mitte et ma selles kuupäevas kahtleksin. Andres 29. september 2010, kell 15:02 (EEST)[vasta]

Tõsi on ka see, et talle ei meeldinud mugavus ja luksus. Tema elulaad oli äärmiselt lihtne ja vähenõudlik.

Aga õpingute puhuks eritellimusel mööbli teha laskmine, poniretk Islandil, maamaja ehitamine Norra ? --WikedKentaur (arutelu) 17. aprill 2016, kell 21:58 (EEST)[vasta]

Jah, seda peab uurima. Igatahes too maamaja Norras oli küll askeetlik, niipalju kui mina tean. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 22:27 (EEST)[vasta]

Võib-olla ka on tegu eri aegadega. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 22:29 (EEST)[vasta]

Seda vähenõudlikkust ning kohatist rõhutatud vähenõudlikkust saab omistada Esimese maailmasõja järgsele perioodile. Kus ta loobus pärandist jne --WikedKentaur (arutelu) 27. juuni 2016, kell 18:57 (EEST)[vasta]

Mida tähendab mõiste "aktiivne homoseksuaal"?--Taavik27 (arutelu) 5. detsember 2017, kell 23:02 (EET)[vasta]

Mulle ka ei meeldinud see lause. Mõeldud on ilmselt kedagi, kes erinevalt Thomas Mannist sõnadest tegudeni jõudis, aga eesti keeles nii ei väljenduta. Võtsin välja.Miacek (arutelu) 26. juuli 2018, kell 11:56 (EEST)[vasta]