Arutelu:Kuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mul on olnud niisugune arvamus, et Kuu peaks tähendama taevakeha ja maa peaks tähendama elementi, nii nagu seda varem on mõistetud ja astroloogias tänini mõistetakse. Sel juhul kannaks artikkel kalendrikuu kohta nime kuu (kalender) ja artikkel planeet Maa kohta nime Maa. Mis Sa sellest arvad, Naine (ja teised ka)? Praegu ei ole hilja need asjad ümber teha.

Arvan, et oleks hea, kui saaks planeetidest ja nende kaaslastest kirjutatud artiklite ülesehituse enam-vähem ühtlustada. Minu ettepanel on näha artiklist Merkuur.

Artiklile ei ole vaja alla kirjutada, sest "artikli ajaloost" on näha, kes mida millal on teinud. Arutelulehekülgedel tuleb allakirjutamiseks teha järjest neli märki ~ (või kolm, kui daatumit ei taha panna). Andres 08:25, 1 Feb 2004 (UTC)


Jah miks mitte seda teha ja midagi sa juba parandasid, tehke aga, ma veel vaatan kuidas asi käib... 194.204.0.249 naine Ma unustan pidevalt logida.

Logimise juures on üks kastike, kuhu võib lingikese teha, ja siis ei ole tarvis iga kord sisse logida. Andres 15:30, 1 Feb 2004 (UTC)



Ma mätelatn, et kuskil siin oli varem üks või paar ilusat pilti kuust.. kuhu need kadunud on ...naine 11:30, 24 Mar 2004 (UTC)

Ju need olid kuskil mujal...:-) Andres 12:41, 24 Mar 2004 (UTC)

Artiklis on väidetud, et see kummal pool on kuusirbi kaar noor ja vanakuu ajal sõltub vaatleja asukohast. Täpsemalt sellest kas ta asub põhja või lõunapoolkeral. Kahjuks ei ole mul olnud võimalust viibida lõunapoolkeral ja seal Kuud jälgida, seega ei julge ma kindlalt vastupidist väita. Ent omades siiski mõningast ruumilise mõtlemise võimet julgen ma öelda, et see väide on absurdne. Seega teen ettepaneku see jamps kustutada. Siim 10:23, 21 Aug 2004 (UTC)

Minul eriti ruumilise mõtlemise võimet ei ole, aga vaata, mis on kirjutatud inglise viki artiklis en:Lunar phase. Andres 10:40, 21 Aug 2004 (UTC)
Osa libratsioonist, nn ööpäevane ehk parallaktiline libratsioon tuleneb Maa pöörlemisest, seega Maa mõõtmetest.

See on tõlgendamise küsimus. Sellesse küsimusse tuleb sügavamalt süüvida, et mingit kindlat seisukohta võtta.

Võib ju öelda, et Kuu orbiit on elliptiline, aga igatahes ta ei ole täpselt elliptiline.

Ka Maa ei liigu ümber Päikese täpselt elliptilist trajektoori mööda, ometi väidetakse ka prestiižsetes entsüklopeediates, et ta seda teeb. Siin on probleem selles, et me elame nö karedas maailmas. Looduses ei esine kunagi absoluutselt sirgeid jooni või ideaalselt elliptilisi orbiite. Maa ja Kuu orbiidid on krobelised sest siin ei ole tegemist kahe keha omavahelise gravitatsioonilise külgetõmbega vaid pigem kolme keha, Maa-Päike-Kuu süsteemiga. Peale nende mõjutavad veel tuhanded taevakehad, seega ei saa loomulikult rääkida absoluutselt veatutest lihtsalt kirjeldatavatest matemaatilistest joontest. See ongi põhjus miks loodusteadusi ei loeta täppisteaduste hulka kuuluvaiks. Loodusteaduste uurimisobjektid on lihtsalt niivõrd keerukad, et nad pole täpselt kirjeldatavad. Kui rääkida Kuu orbiidist siis tegelikult mõjutab Päike Kuud gravitatsiooniliselt tugevamini kui Maa. Võiks küsida, et miks siis Kuu ei lahku Maa mõjusfäärist ning hakka tiirlema ümber Päikese. Tegelikult seda ta teebki, tiirleb ümber Päikese mööda elliptilist(peaaegu) orbiiti. Maa põhjustab tema orbiidi trajektooris lihtsalt kergeid häiritusi. Kuu liigub tegelikult piki sinusoidaalset(peaaegu) trajektoori ümber Päikese.

Mis puutub orbiitide kujusse, siis sellega olen muidugi nõus. Ma lihtsalt mõtlesin, miks enne oli kirjutatud lihtsalt "piklikku".
Mis puutub täppis- ja loodusteadustesse, siis minu meelest nii ei saa klassifitseerida: loodusteadustest räägitakse uurimisobjekti järgi (uurivad loodust), täppisteaduste puhul ma ei oskagi öelda, mille järgi (igatahes on see seotud matemaatikaga). Minu meelest arvatakse täppisteaduste alla ka füüsika, kuid füüsika on ka loodusteadus, sest ta uurib loodust. Ja ka füüsikas ei ole nähtused täppisteaduslike mudelite abil täpselt kirjeldatavad. Füüsikas saab vast eristada erinevaid harusid. Matemaatiline füüsika ja teoreetiline mehhaanika võib-olla ei loodusteadused. Ah jaa, sõna "loodusteadused" kasutatakse ka kitsamas tähenduses, mõeldes bioloogiat, geoloogiat ja nendega piirnevaid teadusi. Sellisel juhul ei ole loodusteaduste valdkond nähtavasti kuigi täpselt piiritletud.
Ma ei saa aru: kas peaaegu elliptiline orbiit on peaaegu sinusoidaalne? Kas mõeldud on erinecaid taustsüsteeme?
Midagi ikka on lõunapoolkeral teistmoodi, aga ma ei oska ka täpselt öelda, mis see on. Vaata toda artiklit. Andres 11:20, 21 Aug 2004 (UTC)

Lugesin artiklit nüüd põhjalikumalt ja tõepoolest ka seal on väidetud seda mille ma siin parandasin. Ma ei ole enam eriti kindel oma paranduse õigsuses, kuid ma tahaksin teada kuidas saab see olla võimalik, et põhjapoolkeral Kuu kasvab ja lõunapoolkeral kahaneb. Me elame ju ühel planeedil, vaatame sama Kuud, samal ajal. See on üle minu mõistuse. Kui keegi suudab seda mulle seletada oleksin talle väga tänulik. Siim 12:58, 21 Aug 2004 (UTC)

Ekvaatorile lähemal pidi ju kuusirp kummuli olema. Ju ta siis pöörab elvaatori ületamisel ennast teistpidi. Ma oletan, et asi on selles, et Maa pöörlemistelg on Kuu orbiidi suhtes kaldu. Minu meelest ei ole jutt sellest, et Kuu ühel pool kasvab, teisel pool kahaneb, vaid sellest, et ta kasvab ja kahaneb just nagu eri suundades. Andres 14:46, 21 Aug 2004 (UTC)


OK, ma vist sain nüüd midagi aru. Nii see võib tõesti olla nagu te kirjeldate. Siis tuleb artiklis see asi pikemalt lahti seletada, et sellest huvitavast nähtusest ka lugejad aru saaksid. Mina vist ei ole siiski õige inimene seda tegema, sest ma tunnen, et mu ruumilise intelligentsuse piirid hakkavad kätte jõudma.

Mis puutub sellesse sinusoidi ja ellipsi juttu siis ma väljendasin ennast pisut segaselt, kuid ma usun, et te saite aru küll, lihtsalt veidi norite. Ma üritan uuesti. Ütleme nii, et Kuu orbiit ümber Päikese paistab olevat elliptiline, kui seda kaugemalt vaadata. Detailsemal silmitsemisel, või nö sisse zoomituna aga ilmneb, et Kuu liigub vongeldes(sinusoidaalselt), nagu uss edasi. Jõudes lõpuks piki ellipsit enamvähem samasse kohta tagasi(ühe aasta möödudes). Seega Kuu liigub sinusoidaalselt piki ellipsit.

Jah, nüüd ma saan aru küll. Mul on pikad juhtmed. Andres 16:27, 21 Aug 2004 (UTC)

Alljärgnev jutt läheb pisut teemast välja aga minu jaoks on ta praegu olulisem, kui see mis pidi see Kuu taevas täpselt ripub, ja võibolla saab osa sellest kuskil näiteks artiklis geograafia kasutada.

Ma ei tahtnudki anda loodus- ja täppisteaduste klassifikatsiooni või definitsiooni. Lihtsalt tõin välja ühe erinevuse nende vahel. Loomulikult on loodusteaduse uurimisobjekt loodus ja sellega oleks teda lihtne defineerida. Mina tõin välja lihtsalt ühe aspekti. Loodusteadlased teavad väga hästi, et nad ei suuda mitte kunagi loodust ideaalselt täpselt kirjeldada. Matemaatikud ja füüsikud tegelevad rohkem teoreetiliste mudelitega, mida looduses ei esine. Neid mudeleid võib ja ongi vaja looduse uurimisel kasutada, kuid alati tuleb endale aru anda, et tegemist on mudeliga, mille kasutamisel saadud tulemused on usaldatavad vaid teatud piirini(mudeli all ei pea ma silmas mitte ainult arvutiprogramme, vaid ka näiteks ellipsit). Seega täppisteadus tegeleb eelkõige "lihtsate" või kirjeldatavate asjadega. Loodusteadus tegeleb aga reaalselt eksisteeriva nähtusega, mille täpne kirjeldamine kogu tema mitmekesisuses käib meile üle jõu. Seega on sellest loobutud ja kasutatakse teistsuguseid võib öelda ka , et vähemteaduslikke ehk loodusteaduslikke meetodeid(vähem matemaatikat). Aatomituuma avastaja Ernest Rutherford ütles kunagi ülbelt, et ainus teadus on füüsika, kõik muu olevat margikogumine. Eks tal mõnes mõttes on ka õigus, füüsika ja matemaatika erinevailt loodusteadustest on väga ranged ja täpsed distsipliinid, kuid tahaks siinkohal füüsikuile ja matemaatikuile meelde tuletada, et need teadused on täpsed üksnes nende uurimisobjektide naeruväärse lihtsuse tõttu(Sellega ma siiski ei taha väita, et matemaatika oleks lihtne, vastupidi mulle on ta kohati täiesti ülejõukäiv). Minu jaoks geograafia ilu ja võlu ei seisne mitte margikogumises (info maailma regioonide kohta jne), kuigi ka see on oluline. Vaid süsteemses lähenemises planeedile Maa. Selle all pean ma silmas erinevate nähtuste vastastikmõju, nende ruumilist paigutust jms. Geograafia on minu jaoks süsteemne ruumiteadus, mille mõismine annab võimaluse aru saada ja adekvaatselt hinnata meid ümbritsevat. Ma arvan, et füüsikast ma seda ei saaks. Siim 15:59, 21 Aug 2004 (UTC)

Jah, laias laastus on see tõesti nii. Täiesti selge, et füüsika ei saa geograafiat asendada.
Mis puutub norimisse, siis artiklite sõnastuse kallal on niikuinii tarvis norida, sest see peab olema nii selge kui ka täpne. Nii et seda materjali saab põhimõtteliselt artiklites kasutada küll, kuigi praegu ei tea veel, kuidas täpselt. Igatahes tuleks püüda ebatäpsusi vältida. Sellepärast ma rõhutaksin, et füüsika tervikuna on samuti loodusteadus ja põhimõtteliselt on ka füüsika eesmärgiks süsteemne arusaamine maailma asjadest (teatud teistest maailma asjadest või teatud teises aspektis).
Jah, see on laias laastus tõsi küll, et füüsika objekt on lihtne. Ja see on ka tõsi, et tegemist on teatud tüüpi lihtsusega. Aga mõnikord on ka nii, et matemaatika võetakse siis appi, kui ilma ei saa enam aru. Näiteks see Kuu asendi küsimus oleks matemaatikat kasutades lahendatav. Andres 16:27, 21 Aug 2004 (UTC)
Ah jaa. Võiks hakata ka uurima, mida geograafia kui teaduse kohta on kirjutatud. Andres 16:28, 21 Aug 2004 (UTC)
Ah jaa. Tahtsin veel öelda, et erinevus abstraktsete mudelite (matemaatiliste mudelite) ja konkreetsete mudelite (kujutluste, piltide, füüsiliste mudelite) vahel on hakanud ähmastuma, sest simuleerimine arvutil ühendab endas mõlemad. Andres 16:34, 21 Aug 2004 (UTC)
Mul on tõesti pikad juhtmed. Ringjoont loetakse ju tavaliselt ellipsi erijuhuks, aga ringjoon ei ole piklik. Ja ka ellips ei pruugi kuigi piklik olla. Seetõttu on sõna "piklik" siiski informatiivne, ja ilmselt informatiivsemgi kui "elliptiline", sest see kipub ju inimestele teada olema, et gravitatsioonist tingitud tiirlemine käib enam-vähem ellipsikujulist trajektoori mööda. Iseasi, et tuleks täpsustada, kui piklik see trajektoor on ja kas ta ikka tõesti on piklik. Näiteks Maa trajektoori kohta ma küll ei ütleks, et see piklik on. Andres 20:19, 21 Aug 2004 (UTC)
Ahah, ongi öeldud. On tõesti piklik. Andres 20:21, 21 Aug 2004 (UTC)

Ma pean tunnistama, et ma ei saa aru, mida sa kahe viimase kommentaariga öelda tahad. Ma ei ole kunagi väitnud, et Maa või Kuu orbiit oleks piklik. Vastupidi ma parandasin selle sõna elliptiliseks. Sellest see diskussioon alguse ju saigi. Siim 20:49, 21 Aug 2004 (UTC)

Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki oleks sõna "piklik" siiski tarvis. Aga ei, toodud arvud räägivad ise enda eest. Andres 21:06, 21 Aug 2004 (UTC)
Aga siin on üks teine asi valesti: ellipsil ei ole raadiust (kui ta just ringjoon ei ole). Ellipsil on suurtelg ja väiketelg. Võib-olla toodud arvud väljendavad nende pikkust. Andres 21:13, 21 Aug 2004 (UTC)
Pigem küll nende poolpikkust. Andres 21:15, 21 Aug 2004 (UTC)

Need numbrid on väga kahtlased. Kuu orbiidi ekstsentrilisus peaks olema 0,05 nende numbrite järgi tuleb see aga 0,12 seega poolteljed nad küll ei ole. Siim 21:38, 21 Aug 2004 (UTC)

Need arvud on väikseim ja suurim kaugus Maast. Ilmselt oli raadiuse all mõeldud kaugust Maast kui ühest fookusest. Kui ma õigesti aru saan, peaks perigee ja apogee asuma Kuu orbiidi suurtelje otstel. Kui eeldada, et kaugused on arvestatud Maa keskpunktist, peaks see tegema suurtelje pikkuseks 763 110 km. Seega on suure pooltelje pikkus 381 555 km. Ekstsentrilisus on teada, nii et väikese pooltelje pikkuse saab siit arvutada. Aga nendel pikkustel pole võib-olla tähtsust. Andres 00:29, 22 Aug 2004 (UTC)

Osa, kus räägitakse Kuu asendist Maa suhtes, tuleks loetavamaks muuta. Praegu ei ole isegi astronoomi haridusega inimesel võimalik sellest üheselt aru saada ;-)Tonisee 29. mai 2007, kell 17:44 (UTC)

Palun tee seda. Andres 29. mai 2007, kell 23:26 (UTC)

Katsun, katsun :-p Tõsiseid täiendusi nõudvaid (ja elementaarse astronoomiast arusaamise huvides hädavajalikke, kuid _puuduvaid_) artikleid on siin piisavalt palju, kuid aega väga napilt...Tonisee 30. mai 2007, kell 06:19 (UTC)

Igavese Päikese tipp[muuda lähteteksti]

Lauses "73-kilomeetrise Peary kraatri serv oli päikese käes terve ööpäeva" ei ole 'ööpäev' ilmselt vist õige termin. 193.40.5.245 28. veebruar 2009, kell 00:35 (UTC)

Teen paranduse. Andres 28. veebruar 2009, kell 14:29 (UTC)

Sideeriline ja sünoodiline kuu[muuda lähteteksti]

Seda, et ilmselt peaks alguse täpsustuslauses olema eraldi viide ka nende kohta. -- Ahsoous 28. märts 2009, kell 13:36 (UTC)


Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. On äkki mõeldud Kuu varjutust, või Kuu loomist? Mustvalge 2. veebr 2014, kell 03:35

Jah, mõeldud on Kuu loomist, mida vanasti nimetati ka noorkuuks. Andres (arutelu) 2. veebruar 2014, kell 08:40 (EET)

Infokastis olevad terminid peaksid kõik olema linkidega. Tuleks linkida keskmine diameeter, mitte diameeter. Andres (arutelu) 13. aprill 2014, kell 00:23 (EEST)

Siis võiks põhim. tekkida küsimus, et kas "keskmine diameeter", ".. raadius" jms. keskmised pole omaette erinevad asjad (millele nad linkides ilmselt ei viitaks, kui just ei kirjuta artiklit "keskmine diameeter" jne., millel poleks arvatavasti vajadust) Mustvalge (arutelu) 14. aprill 2014, kell 04:20 (EEST)
Muidugi on vajalik omaette artikkel, see on omaette mõiste, mis ei taandu diameetri mõistele. Mina küll ei tea, mis see keskmine diameeter on ja kuidas seda leitakse. Andres (arutelu) 15. aprill 2014, kell 11:07 (EEST)