Arutelu:Kristlik filosoofia

Eemaldasin selle lõigu:

Kristlikus filosoofias kasutati aegade jooksul erinevaid jumalapilte. Aristotelese kujundatud jumalaõpetuse "Ülim olend" ja uusplatonismi jumalaõpetuse "Tundmatu" arusaamadele lisandus müstikute "sisemine jumal", keda kogeti iseendas. Kristluses kujundati välja (filosoofia abil) isikuline jumala pilt ja ebamõistuslik kolmainsuse õpetus (mis oli katse jumala isikulisust ka ületada). Kolmainsuse õpetuse mõisted on täiesti ebapiibellikud, pärinedes hellenistlikust filosoofiast, eekõige uusplatonismist. Kristluse dogmad kujundati välja platonistliku filosoofia alusel aga kaasati ka idamaade mütoloogiat. Näiteks Usutunnistus seoti hellenistliku mütoloogiaga. Evangeeliumite Jeesus ei laskunud kunagi "surmavalda". Tollal polnud ka ühte kirikut. Arusaam neitsisünnist on tõlkeeksitus ja hellenistlik mütoloogia. Kreekakeelsetes evangeeliumite algtekstides pole kuskil viidet nagu oleks Maarja peale sünnitamist neitsi. Ka Pauluse kirjad ei sisalda sellist arusaama.

Eemaldasin, sest

Kristluses on valitsev on olnud siiski ainult üks jumalapilt läbi aegade
Aristoteles (384 eKr – 322 eKr) vaevalt nüüd kristlik filosoof on.
"ebamõistlik", "ebapiibellik" ja pärit "hellenistlikust filosoofiast / mütoloogiast" on väär väita arvestades oikumeeniliste kirikukogude säilinud otsuseid ja akte.
Väited tõlkeeksituse ja mütoloogia kohta vajaks küll viitamist/tõestamist.
Maarja neitsiseisuse küsimus ilmselgelt siia artiklisse taolisel viisil ei kuulu.

Oeh, selle artikliga tuleb ilmselt palju tööd. -- J (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 22:52 (EET)[vasta]

Eelkõige tuleks selgeks teha, mis asi kristlik filosoofia on. Ka praegune definitsioon ei ole kuigi selge. Mis mõttes kristlusel põhinev ja mis mõttes traditsioon? On vaieldud selle üle, kas kristlik filosoofia on võimalik. Kõige tuntumad selles küsimuses tunduvad olevat Bréhier' ja Maritaini kirjutised. Arutelu kristliku filosoofia mõiste üle tuleb siin kajastada. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2014, kell 00:07 (EET)[vasta]

Nõustun. Minu kasutuses olevad füüsilised teatmeteosed mulle vastust ei andnud. Lähtusin eelkõige en:Christian philosophy definitsioonist ja artiklist Filosoofia#Filosoofiatraditsioonid. Äkki oleks korrektsem "kristlikul õpetusel ja hiljem teoloogial põhinev filosoofiatraditsioon" vms? Lihtne otsing näitab, et ka näiteks Vabaduse filosoofia ja Augustinuse artiklites on kristlikku filosoofiat mainitud. J (arutelu) 16. jaanuar 2014, kell 00:26 (EET)[vasta]

Ma arvan, et kristlik filosoofia on igasugune filosoofia, mis eeldab kristlikku õpetust või kristlikku usku, nii et tema argumendid ilma selle eelduseta ei kehti. Sellest ei pea tulema traditsiooni.

Võib-olla see on liiga kitsas määratlus. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2014, kell 02:05 (EET)[vasta]

Kirjanikud, keda nimetatakse kristlikeks apologeetideks, olid kõik saanud filosoofilise kõrghariduse.

Mida siin mõeldakse filosoofilise kõrghariduse all? Andres (arutelu) 7. jaanuar 2014, kell 20:54 (EET)[vasta]

Tekstis on teise või kolmanda astme filosoofid, see tähendab vist eraldi mõne filosoofia koolkonna kooli juures õppimist.

Millises tekstis? Andres (arutelu) 9. jaanuar 2014, kell 02:00 (EET)[vasta]

Ehki kristlus oli alguses naiste jaoks positiivne, oli Augustinuse ajaks kujunenud naistevihkajalik kalduvus. Hieronümose kirjad kihisevad vihkamisest naissoo vastu, mis kõlab ajuti lausa nõdrameelselt. Augustinus lasi end sellest mõjutada ja pidas naise ainsaks ülesandeks sünnitamist, millega anti edasi järgmisele põlvkonnale pärispatu nakust, kui mingit suguhaigust. Lääne kristlus, mis vaatas viltu poolele inimsoost, ei paranenudki sellest neuroosist.

Kuidas see puutub artikli teemasse? See ei ole ka erapooletu käsitlus. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2014, kell 20:02 (EET)[vasta]

Kristlik filosoofia kujundas välja isikulise jumala pildi ja ebamõistuslik kolmainsuse õpetus on katse seda isikulist ka ületada. Kolmainsuse õpetuse mõisted on täiesti ebapiibellikud, pärinedes hellenistlikust filosoofiast, eekõige uusplatonismist.

Ei ole erapooletu. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2014, kell 20:03 (EET)[vasta]

Millest see artikkel räägib? Kristlik filosoofia tuleb kuidagi defineerida ning seejärel teemast kinni pidada. Tundub, et praegu on seda mõistet kasutatud ettekäändena. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2014, kell 16:39 (EET)[vasta]

Näiteks "20 sajandi religiooni filosoofiline kriitika" ei räägi ju kristlikust filosoofiast, vaid religioonikriitikast 20. sajandi filosoofias. See teema ei kuulu siia. See peaks olema kuskil mujal. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2014, kell 16:45 (EET)[vasta]

Jah, olen probleemist teadlik, läheb aega kuni suudan mingi lahenduse leida.

Kristlik filosoofia hõlmab kristlusest mõtlejaid, kes toetuvad filosoofia mõistetele ja meetoditele.

Mis mõttes filosoofia hõlmab mõtlejaid?

Üks mõtleja võib mõelda kord filosoofiliselt, kord mittefilosoofiliselt. Mulle tundub, et kristlik filosoofia peab kindlasti olema filosoofia, mitte näiteks teoloogia, muidu ei oleks teda õige nimetada kristlikuks filosoofiaks. Aga filosoofia mõistetele ja meetoditele võib vabalt toetuda ka teoloogia. Edasi, kristlik filosoofia ei pea mõtlema kristlusest, ta võib mõelda ka millestki muust, tavaliselt mõtlebki millestki muust. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2014, kell 17:26 (EET)[vasta]

"Kirjanikke" on siin minu meelest üldse halb väljend. See selleks, aga praeguse definitsiooni järgi hõlmab kristlik filosoofia ka kristluse filosoofilist kriitikat, näiteks Nietzschet, ja selline definitsioon on minu meelest karjuvas vastuolus sellega, kuidas kristlikku filosoofiat tavaliselt mõistetakse. Sama hästi võiks öelda, et ateismi filosoofiline kriitika kristlikel alustel on ateistlik filosoofia. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2014, kell 17:38 (EET)[vasta]

Kristlik filosoofia tekkis 2. sajandil kreeka mõistusel põhineval filosoofia ja idamaade ainujumala (monoteism) austamise süsteemide sulandumisel.

Siin jääb mulje, nagu niisugune sulandumine annaks tingimata tulemuseks kristliku filosoofia, aga see esines ka juba varem Aleksandria Philonil, kelle puhul võib rääkida judaistlikust filosoofiast.

Võib-olla oleks õigem rääkida kristliku filosoofia elementide tekkimisest. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2014, kell 17:32 (EET)[vasta]

Artikkel kaitse alla?

Liiga palju tuleb neid anonüümseid erapoolikuid lisandusi siia artiklisse. Äkki panna artikkel ajutiselt kaitse alla, et saaks redigeerida vaid registreeritud kasutajad? Ma ei ole kindel, kuidas hetkel Vikipeedia poliitika sellistes asjades on. J (arutelu) 16. jaanuar 2014, kell 23:28 (EET)[vasta]

Meil ei ole kindlat poliitikat. Võib ju ka kõlbmatud lisandused lihtsalt välja võtta, aga kui arvad, et nii on parem, siis pane kaitse alla. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 02:51 (EET)[vasta]

Millist Alexandrost siin mõeldakse? --Andres (arutelu) 6. juuli 2022, kell 09:08 (EEST)[vasta]

Oletan, et Konstantinoopoli peapiiskoppi. Metzziga (arutelu) 6. juuli 2022, kell 11:55 (EEST)[vasta]