Arutelu:Kilodalton

arvan, et seda lehte pole eraldi vaja, vaid piisab ümbersuunamisest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. oktoober 2013, kell 23:11 (EEST)

Minu meelest on lugejal mugavam, kui tegelikult kasutatavate ühikute kohta on eraldi lehed. Andres (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 00:41 (EEST)

Nõustus Ahsoousega. Ma ei näe põhjust eraldi artikliks. Hästi sobiks ümbersuunamine artiklisse Dalton ja alajaotusele Kilodalton.

Kui lugeja ei tea, mis on kDa, siis ei tea ta ka Daltoni tähendust. Seega peab ta nüüd asjas selgusele saamiseks kahte artiklit lugema. Kuidas on see kasutusmugavuse huvides? Ivo (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 02:22 (EEST)

Püüdke endast kas-või korraks välja minna ja vaadata lugejana ja siis lugeja ju otsib kilodaltoni korral ikka kilodaltonit ja meetri korral ikka meetrit kuigi selle saab ju lihtsalt millimeetrist mõtlen ma, mina ei teadnud näiteks vitamiinide puhul mis on kiladalton ja seetõttu jäi vitamiinide definitsioonist ka välja kui madalmolekulaarsed ühendid nemad on...

Mariina 11. oktoober 2013, kell 09:21 (EEST) alias Простота

Ivo ja Ahsoousega nõus; tükeldamist tuleks võimalikult vältida--Bioneer1 (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 14:16 (EEST)

Ivo, Ahsoousega ja Bioneer1ga ei nõusu;

mis mõttega tükeldamist tuleks vältida kui on riik siis on ka riigid, kui on meeter siis on ka millimeeter, molekul ja aatom, vahetevahel tükeldab ju vikipeedia isegi ühe tänava koos nimega näiteks kolme linna vahel ja kui on dalton siis täna ka kilodalton

• aga
• tükeldamist, rappimist, vähendamist, täpsustamist tasub ja soovitan neil tõesti vältida, kes tükke hiljem oma kohale tagasi ei oska panna.... aga kategooriaspetsidel sellist olukorda ei saakski nagu tekkida.....

Mariina 11. oktoober 2013, kell 14:31 (EEST) alias Простота

Dalton on veel eesitatud liitmiseks aatommassiühikuga aga nüüd tekitatakse veel tütarartikleid. Eesliite lisamine ei tee seda eraldi ühikuks vaid vähendab ühele või teisele poole koma jäävate nullide arvu. Eesliite pärast uute artiklite tegemine ei ole minu meelest hea mõte. Molekul ja aatom on täiesti eri mõisted ja antud juhul ei ole analoogia kohane. Kolmes linnas ei ole sama tänavat vaid kolm erinevat sama nimega tänavat, jällegi puudub releventsus. Ivo ja Ahsoousega täiesti nõus.--Kyng (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 14:50 (EEST)

Tere Kyng!

Kyng: Ivo ja Ahsoousega täiesti nõus.- ja siis ilmselt ka Bioneer1 .....

komakoha teooriat ei sobi põhjenduseks tuua kuna m, dm, mm on ka komakoha kaudu

ja mis Teil nn aktiivsetel vikipedistidel täna viga on kas näpud on kinni kiilunud - mina ei oska neid daltoneid ja mikrodaltoneid ega megadaltonied liita ega lahutada.... ja kuidas Te märgite siis biomolekule hakkate artiklitesse lisama A-vitamiin on madalmolekulaarne ühend, massiga näiteks 1350 kDa (suva-nummer) ja teete linksu daltoni juurde ....

Mariina 11. oktoober 2013, kell 15:06 (EEST) alias Простота

See, et sa SI-kordajaid ei tea on muidugi probleem, aga kas meil on siia lehele midagi spetsiifilist kirjutada? Mulle küll tundub, et täpselt samamoodi nagu jottameetrist pole reaalselt midagi rääkida, siis pole ka siia mingit sisu võimalik luua. Äkki see eesliidete probleem õnnestuks lahendada sellega, et mõõtühikute artiklitesse lisada mingi mall, kus need eesliidete kordajad kirjas oleksid?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2013, kell 15:13 (EEST)

Tere  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu •!

Kas ma daltonisse panin valed SI-kordajaid- näitajad- valemid- kordajad? - vist mitte siis oleks juba ära muudetud, nii etTeadmine - mitte teadmine - ettekujutus teadmisest jne ei ole see mingi maailma ega ka vist mitte ka teaduse tõeline probleem ja SI-kordajad on inimeste poolt osalt paika pandud ja enamik inimesi jälgib ja õpib need pähe .... kDa on biokeemia s ja geneetikas läbiv mõõtühik [1] ja eraldi artikkel võiks ikkagi olemas olla..... seda enam, et geneetika on vikipeedias in ja iga geeni juures võiks olla ka siis tema kDa----näiteks hiire geen 132 e 1 kDa ja inimese geen 132 e 2 kDa (väljamõeldud näide) aga põhimõtteliselt geneeetikas selliselt ka väljendatakse.....

--- oot-oot kui mina poleks artiklit dalton komplekteerinud siis poleks praegu ka nn aktiivsetel vikipedistidel probleemi??!! kas nii??? .... Selg sirgu ja ära otsustada!

Mariina 11. oktoober 2013, kell 15:38 (EEST) alias Простота

Mulle tundub, et sa ei saa aru, et neid eesliiteid kasutatakse lihtsalt seepärast, et suurusi oleks mugavam kirjutada ja välja öelda. Ja vist mitte üheski suures vikis pole ka artiklit ühikust nimega dalton, sest seda pole lihtsalt vajadust eraldi teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2013, kell 16:17 (EEST)

Oh Sa vana pelku! Ei mitte Teie ---unustasin teisi vikipeediaid tookord vaata-mast ja täna mis ma loen: [2]....

Mariina 11. oktoober 2013, kell 16:22 (EEST) alias Простота

Nagu ma aru saan siis mõne aja pärast võib juhtuda, et ühikute definitsioone muudetakse ja siis juhub et 1 Da ei võrdu enam 1 u-ga ning küllap siis tehakse ka artiklid. Aga ilmselt seni on nad lihtsalt äraootaval seisukohal.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2013, kell 16:33 (EEST)

Jah! Küll Teie  • • • Kasutaja:Ahsoous •  olete ikka kiire taibuga - lausa imetlusväärne! --- kas nad nüüd nii täpsed on kui meie esivanemate aegu, mil kuivanud täinahk ka majapidamises arvele võeti ei tea...

Tõsiselt ka: Keemia alused on daltonid ja kilodaltonid siis küllap need tähendavad ka keemia kaudu midagi.....

Mariina 11. oktoober 2013, kell 16:45 (EEST) alias Простота

Mõõtühikutest, mida tegelikult ei kasutata, näiteks jottameeter, pole tarvis artiklit teha. Ka näiteks artikkel Millimeeter on meil olemas. Andres (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 17:26 (EEST)