Arutelu:Itaalia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tavaliselt alustatakse Itaalia ajalugu Lääne-Rooma keisririigi lõpust, aga põhimõtteliselt võib ju ka nii.

Peaks veel mõtlema, kuidas ajaloo osa vormistada. Praegu on siin midagi tähtsamate sündmuste kronoloogia taolist. Ajaloo detailsem esitus peaks niikuinii minema eraldi artiklisse, seetõttu võib siin ehk ka kronoloogia olla. Andres 8. oktoober 2005, kell 19.04 (UTC)


Mida täpsemalt rannajoont mõõta, seda pikem ta on. Andres 10. oktoober 2005, kell 06.40 (UTC)


Puunia sõjad: sõdade lõpptulemusena hävitati Kartaago, mitte Rooma. Oli ju. - Urmas 10. oktoober 2005, kell 11.58 (UTC)


Osa alajaotusest "Kliima" on kirjutanud inimene meiliaadressiga mariliis.mets.001@mail.ee Andres 13. oktoober 2005, kell 22.27 (UTC)


2003. aasta rahvaarvuks oli märgitud 57 998 353. Hea oleks ka vanad rahvaarvud talletada. Peale selle, kui muutus rahvaarv, siis pidi muutuma ka rahvastiku tihedus. Andres 17. november 2005, kell 21.35 (UTC)

Kui panid tähele, siis muutsin rahvasiku tiheduse numbrit. Varasemad rahvaarvud võid aga kokku korjata siit (CIA omad). Pole mõtet säilitada numbrit, mille kohta pole teada, mida ta näitab - on see rahvaloenduse arv (arvu täpsus paneb seda arvama) või aasta keskmine rahvaarv. Kui rahvaarvudest moodustada aegrida, siis peavad selle rea arvud olema võrreldavad. (arvutuslik ja rahvaloendus seda pole) - Urmas 18. november 2005, kell 08.42 (UTC)
Säilitada saab ju ka nii, et kirjutada rahvaloenduste andmed eraldi ja muud eraldi või märkida iga arvu juurde, kuidas see on saadud. Ka varasemad rahvastiku tihedused peaksid kuskil kirjas olema. Ma lähtusin lihtsalt põhimõttest, et olemasolevat infot ei tohiks kustutada. Andres 18. november 2005, kell 08.49 (UTC)

Hea Ulla, aga kumbki mees pole ju veel ametisse astunud, kuidas Sa siis nad maa tabelis ära vahetasid? President Napolitano astub minu teada ametisse alles 15. mail, ka Prodi pole oma valitsuse koosseisu veel lõplikult kokku saanud. Kui Sul on teised andmed kui mul, siis jaga neid minuga. -- Sacerdos79 11. mai 2006, kell 10.19 (UTC)


"Usund: Katoliiklus": see on minu meelest liiga ebamäärane. Andres 4. märts 2007, kell 11:17 (UTC)

Frazione, comune jt[muuda lähteteksti]

muide ega sa uurinud pole kuidas Frazione siis veel eesti keelde panna? - Ahsoous 6. mai 2007, kell 21:06 (UTC)
Ma ei ole küsinud. Tõlkida on raske. Andres 6. mai 2007, kell 21:51 (UTC)
kui mahti saad, äkki küsid, sest võib juhtuda, et tulevikus peame ka sellise asjaga maadlema hakkama - Ahsoous 6. mai 2007, kell 21:59 (UTC)
Saatsin kirja. Andres 6. mai 2007, kell 22:19 (UTC)
Peeter Päll soovitas tõlkida "osavald". Minagi oleksin samamoodi tõlkinud. Andres 7. mai 2007, kell 13:17 (UTC)
et kuna ma olen põhimõtteliselt vastu sõna vald kasutamisele, siis ma jään ka siin eitavale seisukohale. Neid on Itaalias üle 60000 (kommuune 8101), see selleks, aga muidugi osade nimesid on sealmaal suht palju: municipio (munitsipaliteet? meil tõlgitud ju ka vahetevahel vallaks :-), circoscrizione (ringkond, piirkond), quartiere (1/4; kvartal või äkki on parem juba linnaosa), terziere (1/3), sestiere (1/6, näiteks Veneetsia linn), sesti (1/6), rione (linnaosa), parrocchia (kihelkond), località (põhimõtteliselt nagu asula aga ei pruugi koosneda mitte ühest)... - Ahsoous 8. mai 2007, kell 02:31 (UTC)
Municipio on tõesti raske tõlkida. Kõnekeeles ongi ta sama mis comune. Sitsiilias on see ametlikult sama mis comune. Kui frazione on "osavald", siis ta läheb tõesti segi [1] municipioga, mis tekib vallast, kui ta ühineb teiste valdadega suuremaks vallaks. Sellegipoolest, ka itaalia sõnal frazione on sama häda, nii et nimetust tuleb võtta tinglikuna.

Circoscrizione comunale di decentramento (teda nimetakse Napolis ja Venezias municipalità, Roomas municipio) on tõesti suurem kui frazione geografica. Arvan, et linnade puhul võib neid nimetada linnaosadeks. Circoscrizione üldiselt tähendab mingi organi võimupiirkonda. Quartiere võiks küll olla "kvartal", sest "kvartal" tõlgitakse quartiere. Sestiere võiks olla "kuuendik" või ehk "sestieer". Kus on sesti?

ainsuses sesto - Leonessa linnas - Ahsoous 9. mai 2007, kell 00:57 (UTC)

Rione võiks ehk ka olla "kvartal". Parrocchia on kindlasti "kihelkond". Seda me ei pea vist siia arvama. Località on enam-vähem sama mis asula. Küsin nende asjade kohta. Andres 8. mai 2007, kell 19:58 (UTC)


Muide praegu avastasin ühe jama mis tekib seoses soome keelega... Itaalia provintsid nimelt kannavad soome keeles nime maakunta ... see üksnes suurendab segadust - Ahsoous 7. mai 2007, kell 08:27 (UTC)
et ühesõnaga mulle tundub, et meil oleks mõistlik regioonid jätta regioonideks mitte maakondadeks ümber nimetada - Ahsoous 7. mai 2007, kell 08:32 (UTC)
Eestikeelsed terminid on paika pandud (vt [[]]). Me ei saa neid muuta. Minu meelest ei peaks soome keelt meid segama. Andres 7. mai 2007, kell 10:43 (UTC)
Kui sa mõtled EKI-t siis ma arvan, et nemad ei anna tegelikult ametlikku seisukohta vaid ainult soovitavad midagist. Iseenesest mind nagu see soome keelne väga ei sega ainuke asi ma ei taipa miks Itaalia puhul on võetud kätte ja regioon nimetatud maakonnaks kui enamike muude riikide puhul on see kas ringkond või piirkond? - Ahsoous 7. mai 2007, kell 11:00 (UTC)
EKI soovitused on autoriteetsed. Peale selle, omavahelise vaidlemise asemel oleks minu meelest otstarbekam järgida EKI soovitusi. Meie asi ei ole keelenormi luua. Miks on maakonnad, seda ma ei tea. Tuleb Peeter Pälli käest küsida. Andres 7. mai 2007, kell 11:07 (UTC)
ei sea ma siin EKI-t midagi küsimärgi alla ja ei tahagi eriti vaielda ja keelenormiga pole siin vist eriti pistmist, mul on lihtsalt tunne, et nii mõnelgi puhul oleks parem lähtuda tolles riigis endas kasutatavatest üksuste nimedest, mitte neid mingil (ja teinekord suht arusaamatul) viisil eestistades. Et miks kasutatakse sõnu prefektuur, departemang jne ja ei või kasutada kommuun, munitsipaliteet, regioon jne?
ah ja veel - Paistab et alates märtsi lõpust on veneetsia keel seal Vèneto piirkonnas kuulutatud ametlikuks keeleks ... nii et ma kujutan, ette et peame siin hoopis isekeskis kokku leppima, kumbast keelest me siin lähtume (see puudutab nii mõndagi muud kohanime ka veel) - Ahsoous 7. mai 2007, kell 11:50 (UTC)- Ahsoous 7. mai 2007, kell 11:50 (UTC)
Tegemist on terminoloogiaga. Minu meelest peaksime võimaluse korral vältima terminite loomist, eriti kui terminid on juba kuskil fikseeritud. Vähemalt tuleks uued terminid võimaluse korral asjatundjatega läbi rääkida. Olen nõus, et terminite valik on kohati arusaamatu. Ega midagi, küsin siis Peeter Pälli käest, miks "maakond" ja kas tuleks eelistada veneetsiakeelseid nimesid. Andres 7. mai 2007, kell 13:10 (UTC)
Peeter Pälli vastus (veneetsiakeelsete nimede kohta ei küsinud):

Seda tuleb vist pidada lihtsalt ajalooliseks traditsiooniks. Juba punasekaanelises ENEs on maakonnad, mis jagunevad provintsideks. Kahjuks ei ole mul siin käepärast 1930. aastate EEd, ent küllap see on sealgi nii.

Oletan, et ka Vana-Rooma puhul räägiti maakondadest. Roomlaste vallutatud alad nimetati aga provintsideks. Nüüd on provintsid väiksemad kui maakonnad.

Andres 7. mai 2007, kell 14:57 (UTC)

Minu ettepanek on lähtuda itaalia keelest. Veneetsiakeelsed nimekujud tuleb muidugi lisada. Andres 7. mai 2007, kell 13:10 (UTC)
Veneetsia keel ei ole kuulutatud ametlikuks keeleks, vaid keeleks (mitte murdeks). Andres 7. mai 2007, kell 13:16 (UTC)
hmm inglisviki ütleb: (a law recognising Venetian as a regional official language has been approved by the regional Parliament 29/03/2007). - Ahsoous 7. mai 2007, kell 14:20 (UTC)
Leidsin selle koha nüüd üles. Seda pole artiklis veneetsia keele kohta ei inglise, itaalia ega veneetsia keeles. Ka siit ei õnnestnud mul seda leida. Seda peaks kindlasti kontrollima. Andres 7. mai 2007, kell 16:38 (UTC)
Siin on ainult üks dokument, kus mainitakse lingua veneta. Andres 7. mai 2007, kell 16:46 (UTC)
nuh kui traditsioonidest rääkida - siis VE 2006 näiteks ütleb - kommuun, väikseim haldusüksus Rootsis, Itaalias ja Prantsusmaal. sama ütleb ka ENE 4. köide aastast 1989 aga on veel loetletud Alžeeria ja Belgia... (usun, et ka eelmises väljaandes on samuti, praegu ei viitsi seda välja koukima hakata ning kahjuks pole mul käepärast ennesõjaaegset EE-d...) - Ahsoous 7. mai 2007, kell 15:26 (UTC)
Aga aruta ise seda Peeter Pälliga. Peeter Pälli soovitused on tõesti innovaatilised. Andres 7. mai 2007, kell 16:38 (UTC)
Peeter Päll soovitab kasutada "vald". Vaata ka ÕS-i: siin ei ole üldse mainitud haldusüksust. Andres 7. mai 2007, kell 16:46 (UTC)
(antud juhul see pole ÕS-i küsimus, too raamat ei anna sugugi kõiki võõrsõnugi tähendustest rääkimata) - nüüd 1. jaanuarist on kommuun ka Taani haldusüksuseks ja maakondi seal ka enam pole või on?? endiste amt-ide (ehk EKI järgi maakondade) asemel on nüüd regioonid (EKI leheküljed seda veel ei kajasta) - Ahsoous 8. mai 2007, kell 02:31 (UTC)
Maakondi enam pole. Küsin Peeter Pällilt järele, kuidas nüüdseid üksusi tuleb nimetada. Andres 8. mai 2007, kell 19:00 (UTC)
Küsisin ka, kas "vald" "kommuuni" asemel on ettepanek või tunnustatud termin. Andres 8. mai 2007, kell 19:08 (UTC)
Peeter Pälli vastus:

Olen Taani uued haldusüksused juba KNABi sisestanud, ent Interneti-versioonis neid veel ei ole; tahaksin riikide haldusüksustes enne ühe revideerimisringi lõpetada.

Kasutasin terminit "piirkond". Väiksem haldusüksus võiks olla "vald", sest see on üsna traditsiooniline termin. Rootsi ja Taani "kommun" on ka Soome rootslastel sama terminiga, soomlastel on see "kunta" ja meil omakorda "vald".

Ma ei oska defineerida tunnustatust. EE minu teada kasutab üsna sarnaseid termineid kui KNABis ja meil ei ole sel teemal vaidlusi olnud.

"Kommuuni" puhul arvatavasti mängib kaasa ka asjaolu, et meile tundub see liiga eksootiline ja mõnikord ka pigem punahõnguline termin (Pariisi Kommuun jms).

Andres 9. mai 2007, kell 15:02 (UTC)

See on tõsi küll, et ÕS-ist ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuid asi on märkimisväärne. Võiks ka vaadata, milliseid termineid kasutavad uus VE ja EE 15. köide, (ma pole jõudnud seda teha). Igatahes soovitan Sul asja Peeter Pälliga arutada. Andres 8. mai 2007, kell 19:00 (UTC)
EE 15. köites on Taani jagatud 5 regiooniks. --Metsavend 8. mai 2007, kell 19:03 (UTC)
vaatasin täna ka eelmisel aastal ilmunud Võõrsõnade leksikoni - ka seal on kommuuni kohta öeldud, et see on haldusüksus nondes maades /Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia/. Ja seda et see punahõngulisena tundub - võimalik küll - aga nimelt selle Pariisi kommuuni järgi see haldusüksus oma nimetuse sai. - Ahsoous 9. mai 2007, kell 17:08 (UTC)
Minu poolest võib eestikeelne nimetus olla mis tahes, mida keelemehed ja asjatundjad tunnustavad. Haldusüksuste nimede asjas on minu meelest Peeter Päll kõige suurem autoriteet, sellepärast leian, et tuleb tema soovitusi järgida või vähemalt oma vastuargumendid talle esitada, et saaks asja läbi arutada.
Ma katsun sõnade päritolu kontrollida.
Konkreetselt itaalia comune kohta ütleksin nii palju, et sellele vastab Itaalia saksakeelsetes piirkondades Gemeinde, mitte Kommun (selle kohta vaata it:Comune. Samas on seal comune mõiste alla paigutatud ka saksakeelsete maade Gemeinde, poola gmina jne. Vaata ka sealseid keelelinke. Selle järgi otsustades tundub "vald" küll sobiv tõlge olevat. Andres 9. mai 2007, kell 18:34 (UTC)
Siin öeldu kehtib suurelt jaolt ka prantsuse termini commune kohta (vt fr:Commune). Haldusüksuse nime päritolu kohta ma selgust ei saanud. Äkki Sa juhatad allika? Andres 9. mai 2007, kell 18:46 (UTC)
krt, ma lugesin seda kuskilt internetist... nüüd olen sunnitud ütlema, et too allikas oli ilmselt ka suht vigane, nimi pärit kõvasti varasemast ajast. Aga võta EE kätte (ise lugesin kahjuks alles praegu tolle artikli algusest lõpuni läbi), seal on juttu piisavalt - Ahsoous 9. mai 2007, kell 19:02 (UTC)
Nimi on muidugi varasemast ajast pärit, aga kuidas ja millal sai see haldusüksuse nimeks? Mul on ainult ENE 1. väljaanne, seal piisavalt infot ei ole. Muide, kommuun ja Gemeinde on etümoloogiliselt sama tähendusega. Andres 9. mai 2007, kell 19:18 (UTC)
ma ei taha autoriõigustega vastuollu minna ... aga lühikokuvõte on selline, et keskajal 11-12 saj. tekkisid It.,Pr.,Madalmaad linnades võitluses ülemvõimu vastu (hiljem ka külades), siis 13-14s muutusid nad (peale mõne) riigivalitsejaist sõltuvaks. Nu ja siis tuli Suur Prantsuse revolutsioon (Pariisi ja ka teiste linnade omavalitsused) - Ahsoous 9. mai 2007, kell 19:35 (UTC)
Tahaks teada, millal ja kuidas tekkis niisugune üleriiklik haldusstruktuur, kus kommuunid olid omavalitsusüksused? Peale selle, see sõna ise pidi järk-järgult omandama omavalitsusüksuse tähenduse, nagu ka sõna Gemeinde. Minu meelest on EE-s liiga vähe infot, et selles selgust saada. Andres 9. mai 2007, kell 19:41 (UTC)
loodetavasti aeg annab arutust... ma ei tea palju EKI-s rahvast töötab, aga mul on selline kahtlane tunne, et praeguse seisuga on meil siin kohanimesid, mis kuskil artiklis korragi mainitud on juba rohkem kui Pälli kohanimede raamatus (mõtlesin muide täna raamatupoodi külastades tükk aega kas osta too ära või mitte, ma tõsiselt imestasin, et see veel müügil on). - Ahsoous 9. mai 2007, kell 20:08 (UTC)
Küllap tõesti on. Peeter Päll tegeleb EKI-s kohanimedega üksinda. Andres 10. mai 2007, kell 08:03 (UTC)

Jõgeva vald on itaalia vikis it:Jõgeva (comune rurale). Kui neil on vastav termin midagi muud kui meil, miks siis ei võiks meil oma olla. Miks peaks olema kommuun, kui see on toortõlge.--Hendrix 20. oktoober 2007, kell 17:52 (UTC)

Artiklites ongi "vald". "Kommuun" ei ole vale, aga Peeter Päll soovitab "valda". Andres 21. oktoober 2007, kell 07:55 (UTC)

Äkitselt tekkis sehuke küsimus, et mis nime võiks kanda Itaalia Vabariigi artikkel aastatest 1802–1805? -- Ahsoous 10. august 2008, kell 21:28 (UTC)

Näiteks Itaalia Vabariik (1802–1805). Andres 11. august 2008, kell 06:39 (UTC)

Rahvaarv (2005)
Rahvastiku tihedus 58 103 000
192,8 in/km² Andres 7. jaanuar 2009, kell 17:02 (UTC)

Kui jätta kopeerimisel sisse HTML-i sildid (td, tr), ilma table siltideta, siis lähevad need lahtrid automaatselt Viki tabelisse ja keeravad selle "kihva"

  • Ma olen itaallaane, ma raagi esti kelt luhike, nagemist. I'm sorry for my terrible estonian laguage but in 2005 I was there and I loved a lot your wonderful country, especially Tallinn. Good job and best wishes to all you, Francesco, 30/12/2009

Haldusjaotustabel (allikas: ENG Wiki).
Siia vist ei saa templateidega vappe panna, viis haldusüksust on kaldkirjas, eristaatuse tähistamiseks.--Toivo (arutelu) 24. aprill 2012, kell 19:05 (EEST)

Sai küll, "kaldmalle" kasutada, mis on loogiline --Toivo (arutelu) 25. aprill 2012, kell 08:06 (EEST)--Toivo (arutelu) 25. aprill 2012, kell 08:31 (EEST)


Inglise Comune ja Itaalia Comuni d'Italia artiklitest tuleks minu arvates kompileerida Vikisse mingi artikkel, à la "Itaalia haldusjaotus" (ja "Itaalia comune'd", "haage" artikliga Kommuun; nt Comuni d'Italia-s on kenad tabelid, mille saaks V-sse tuua).
Üks põhjendus: praegu Haldusjaotuse all olevat esimest lauset tuleks objektiivsuse huvides laiendada, nt nii, et kõige suurem comune, Rooma, jaguneb omakorda 20 (22) alljaotuseks.
Rooma puhul "rajoonideks" (vt ka Comune liigendus, Rooma "rajoonid"), Milano puhul 9 "tsooniks" (Zone di Milano) jne;
ehk siis teisisõnu: kui anda inimkooslustele võimalus (antud juhul siis etruskite ajast?) oma areaale määratleda, siis nad seda ka teevad...
ja veel: nt Rooma, Milano (kas kommuuni või valla nime all) jt jagamine allosisteks, näib olevat keeleliselt lihtsalt desorienteeriv (st, kui teha seda "valla" või "kommuuni" suhtes), see on minu arvamus.

--Toivo (arutelu) 25. aprill 2012, kell 13:47 (EEST)

Lisaks, kui tulla ajaloost tänapäeva, siia oleks ju hea kõik see (antiigist Ameerika avastamiseni jne, võimaluste piires) lahti seletada; tänapäeva It-t kommuunidesse/valdadesse lahterdades tundub see ettevõte olevat kahtlane, mõtlesin: võimatu...
lubatagu lisada üks ekskurss: mul on kaks last, üks sündinud 18., teine 19. sama kuu päeval, lasteaias oli mustvalgel kirjas: "sündinud 19. ja 18. kuul, samal aastal"; minu küsimuse peale, et miks (ja kuidas see tehnoloogiliselt võimalik peaks olema), öeldi, et nii saatis meile andmed kohalik omavalitsus... koos laste ema ja lastega teame, et lapsed ikka eri aastatel sündinud, kirjas aga... ;-)
so... --Toivo (arutelu) 25. aprill 2012, kell 15:21 (EEST)

Viimase tagasipööramisega läks kaotsi ka see asjalik lisandus, et ka Lipari saartel on tegevvulkaane. Lingis "seismilise aktiivsuse" asendamine "seismoloogiaga" pole minu meelest õige. Kõrgeima tipu asja pean veel uurima, aga kuidas saab Šveitsi territooriumil paiknev mäetipp olla Itaalia kõrguselt teine? Andres (arutelu) 13. november 2013, kell 18:17 (EET)

Peame Itaalia kõrgeimaid mägesid ja mäetippe ikkagi kuidagi mainima, kas või mööndusega, et piirivaidluse tõtu ei saa üheselt öelda, kas mingi objekt paikneb Itaalias. Andres (arutelu) 13. november 2013, kell 18:29 (EET)


Jutukat lugedes jäi ette, et Itaalia maakond oli seal tõlgitud lääniks. Aga kas sellel on mingi tagamõte ja kui seda sõna on mujalgi kasutatud, peaks äkki kuskil ära märkima.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 26. detsember 2013, kell 14:51 (EET)


Kas täpsustusmärkuses olev lingikuju on ikka hea?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2015, kell 01:42 (EEST)

Mulle see ka ei meeldi. Andres (arutelu) 31. märts 2015, kell 08:09 (EEST)

Liigendus[muuda lähteteksti]

Tõstsin topograafilise kaardi Looduse alla. Maakonnad ja nende kõrvalolev kujutis on ühes laias tabelis koos. Topograafilise kaardi kõrgemal olles tekkib teksti tühimik (laia tabeli ette), mille suurus sõltub lehe külastaja brauseri akna suurusest.°Pietadè (arutelu)

A-klassi artikli kandidaat[muuda lähteteksti]

Valitud, vt Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid/Arhiiv --Ivar (arutelu) 23. jaanuar 2018, kell 09:28 (EET)

Ispra[muuda lähteteksti]

Lombardia maakonnas Varese provintsis Maggiore järvest paari kilomeetri kaugusel asub Ispra Teadusuuringute Ühiskeskuse ala 41 (Area41), Euroopa Liidu suuruselt teine tuumajäätmete hoidla.[1]


  1. Giliberto, Jacopo (10. juuni 2017). "A Ispra, sul Lago Maggiore, il secondo deposito per le scorie nucleari Ue" (itaalia keeles). Il Sole 24 Ore. Vaadatud 7. jaanuaril 2018.