Arutelu:Hopa

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas linna põhinimi ei peaks olema Hopa asemel Ape? Google otsing Ape Läti näitab 305 000 vastet, Hopa Läti ainult 3800. Mu isiklik kogemus kinnitab ka, et peaaegu kõik kutsuvad seda linna siiski Apeks. --Minnekon (arutelu) 29. juuni 2017, kell 14:59 (EEST)[vasta]

Eks me lähtume KNAB-ist: [1]. Ka ÕS soovitab "Hopat", "Ape" on Hopa lätikeelne nimi: [2], [3]. Nii et me järgime keelekorraldajate soovitust. Andres (arutelu) 29. juuni 2017, kell 22:34 (EEST)[vasta]
Igastahes arvan minagi, et me peaksime kirjutama Ape, Salacgrīva, Ainaži jne. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu29. juuni 2017, kell 23:27 (EEST)[vasta]
Kas siin Vikipeedias on kunagi argumenteeritud nimede teema üle ja jõutud kokkuleppele, et lähtutakse puhtalt KNAB-ist ja ÕS-ist? Ma arvan, et nendes kui kahtlemata mõjukates väljaannetes esitatud soovituslikud versioonid tasub artiklites ära tuua, aga see pole põhjus teiste, reaalselt kasutatavate versioonide kõrvalejätmiseks. Kogu Vikipeedia mõte ju ongi kirjeldada, kuidas asjad on, mitte kuidas nad kellegi arvates võiks olla. --Minnekon (arutelu) 30. juuni 2017, kell 01:54 (EEST)[vasta]
See on peaaegu aegade algusest kokku lepitud ja ligikaudu konsensuslik. Argumente on korduvalt esitatud, aga juhatada ei oska.
Ma esitan oma argumendid. Keeleküsimustes võib alati olla erinevaid arvamusi, ja näiteks ka keeletoimetajad võivad järgida keelekorraldajate soovitustest lahknevaid põhimõtteid. Aga Vikipeedial sellist keeletoimetajat ei ole. Minu meelest ei ole praktiliselt võimalik Vikipeedias kultiveerida muud keelekasutust kui see, mida keelekorraldajad soovitavad, sest selleks peaks olema konsensus, ja see võib iga uue inimesega kaduda. Nii tekivad tarbetud ja viljatud vaidlused. (Tõsi küll, valgevene nimede kirjutamine on meil säilinud teistsugusena, kui keelekorraldajad sooovitavad, ja üllataval kombel pole sellele tõsist vastuseisu olnud. Ja asja teeb tülikaks see, et keelekorraldajad mõtlevad sageli ümber ning siis meil on tõesti raske neile järele jõuda.) Teiseks, oma keelereeglite kehtestamine oleks erapoolik. Kolmandaks, kui me õigekeelenorme ei järgi, võib see tekitada kahtluse meie tõsiseltvõetavuses. (Tõsi küll, mõnikord on nii, et teadlased peavad tõsiseltvõetavuse kriteeriumiks keelekorraldajate arvamuse ignoreerimist.)
Küsimus on siin põhiliselt selles, millist nime artiklipealkirjana eelistada. Kui me paneksime põhinimeks teise kui keelekorraldajatel, siis see oleks erapoolik. Kõik nimed on ära toodud. Originaalnimede kasutamine on alati lubatud. Võib-olla asi ei saa siit piisavalt selgeks, nii et ma katsun veel muuta. Andres (arutelu) 30. juuni 2017, kell 05:54 (EEST)[vasta]
Kas ma saan õigesti aru, et senise konsensuse järgi peab esikohal tingimata olema EKI eelistatud variant, aga Ape kui laialt kasutatav variant sobib paralleelnimeks, isegi kui EKI seda üldse ei tunnista?
Ma olen kõigi argumentidega päri, kui need käivad tavaliste sõnade õigekirja kohta. Nimed aga pole lihtsalt sõnad, neid ei pea samamoodi kohtlema ja minu arust polegi Vikipeedias samamoodi koheldud. Tasuks järgida juhendis (Vikipeedia:Artikli pealkiri; muide ingliskeelne Wiki on jõudnud enam-vähem samale kokkuleppele [[4]]) kirja pandud põhimõtet: "Eelistada tuleb 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatus eelistatud või siis laiemalt kasutatavat kirjapilti", mitte anda monopol nimede üle otsustamiseks ühe institutsiooni kätte. Mulle meenutab see kunagist vist kasutaja Hallsilma nõuet, a la et ajalooartiklisse kõlbavad vaid TÜ ajalooosakonna ametlikud seisukohad. Jah, nii oleks siin ehk vähem vaidlusi, aga kindlasti mitte rohkem erapooletust, laiemat ja terviklikumat pilti ega lugeja huvidest lähtumist. --Minnekon (arutelu) 30. juuni 2017, kell 19:05 (EEST)[vasta]
Minu teada on nimesid Vikipeedias samamoodi koheldud kui sõnu, kui valgevene nimed kõrvale jätta. On Sul näiteid vastupidisest?
Seda "või siis" saab ju nii tõlgendada, et juhul, kui ÕS-is sõna või nime sees ei ole, siis kasutada laiemalt kasutatavat sõna või nime. Ma ei tea, kas see on nii mõeldud. Aga see juhend ei ole minu meelest täielik, sest minu meelest on mõte (ja meie praktika) see, et me juhindume autoriteetsetest keeleallikatest ja üldse autoriteetsest keelekasutusest, ja kui autoriteeti ei ole, siis tuleb arvesse statistika (muidugi tuleb jällegi välistada ilmselt keelevastased eeskujud). Raskuste korral võib ka keelekorraldajatelt nõu küsida, seda oleme teinud ka.
Sa esitad oma ideaali, mille realiseerimist keelekorraldajate soovituste järgimine mingil (loodetavasti siiski vähesel) määral segab. Aga meil ei ole siin eri inimestel ühesugused ideaalid, nii et meil tekivad ka omavahel lahkarvamused. Ja siis on minu meelest kaks võimalust: kas seame reegliks keelekorraldajate soovitused või vaidleme pidevalt, tekitades ebaühtlust, mitte kunagi lõppevaid viljatuid vaidlusi, närvikulu, frustratsiooni, inimressursside raiskamist, artiklite poolelijäämist ja tahtmist Vikipeediast põgeneda. Niisugused olukorrad tekivad ka teistes küsimustes, kus on lahkarvamused ja pole autoriteeti, millele toetuda, ega vastutavat otsustajat. Ma möönan, et ka vajadus alluda autoriteedile tekitab inimestes, kes seda autoriteeti ei tunnista, pidevat frustratsiooni. Keelekorraldajatele enestele nende otsused ei meeldi, sest see on kompromissi tulemus, ja keeletoimetajad võtavad endale vabaduse neid mitte järgida. Aga ühtne kirjakeel ise ei ole võimalik, kui autoriteeti ei järgita ja igaüks kirjutab oma tõekspidamiste ja iseendale kehtestatud reeglite järgi. Ma möönan ka seda, et Sina ei pruugi minu vaatega nõus olla. Minu arvamus pole autoriteet, see on lihtsalt minu seisukoht, mida ma püüan propageerida, ja need on minu argumendid. Andres (arutelu) 30. juuni 2017, kell 20:05 (EEST)[vasta]
Autoriteedist juhindumisega olen täiesti nõus. Meil on vist erinev arusaam, mida kohanimed endast kujutavad ja kes on selles osas autoriteet. Minu jaoks on nad samas kategoorias selliste asjadega nagu sõdade, keelte vms nimed. Ehk siis nt otsustamaks, kas kutsuda teatud arheoloogilist kultuuri nöörkeraamika või venekirveste kultuuriks, tuleb pöörduda ajalooteadusliku erialakirjanduse kui autoriteedi poole. Aga otsustamaks, kas "nöörkeraamika" on suure või väikse tähega - st õigekirja küsimus - siin on autoriteedid juba keelekorraldajad. Ape/Hopa juurde tagasi tulles - autoriteedid võiks olla nt seda linna tutvustavad asjatundjate poolt koostatud teosed, nende puudumisel/vähesusel ka ametiasutuste ja meedia kõnepruuk. EKI väljaanded on sellises olukorras samuti autoriteetsed allikad, aga siiski ainult üks autoriteetidest (nii nagu TÜ ajaloo osakond on nöörkeraamika küsimuses vaid üks autoriteetidest). Küll võiks EKI olla ülim autoriteet kohanime õigekirja osas, aga Ape ei ole lihtsalt vigases õigekirjas üles märgitud Hopa, vaid erinev nimevariant. --Minnekon (arutelu) 2. juuli 2017, kell 23:33 (EEST)[vasta]
Ajaloolaste nimekasutus ei ütle midagi selle kohta, millist nime lugeda põhinimeks. Selles asjas ei ole muud autoriteeti kui keelekorraldajate seisukoht. Minu meelest on nii, et kui me selles asjas kõrvale kaldume, siis ei ole esitus erapooletu.
Sellega ma olen nõus, et Ape on üks nimevariantidest, ja minu meelest tuleks seda ka nii esitada. Andres (arutelu) 4. juuli 2017, kell 00:55 (EEST)[vasta]
Ok. Aga miks keelekorraldajate seisukoht põhinimekuju üle otsustamisel igal juhul ainuke autoriteet saab olla, mis nende positsiooni teistega võrreldes paremaks teeb? Ja kuidas seda saab erapooletuks nimetada - ühe osapoole seisukoha eelistamine tähendab ju ikka erapoolikust? --Minnekon (arutelu) 5. juuli 2017, kell 20:19 (EEST)[vasta]
Pean silmas järgmist. Kui lähtutakse oma arvamusest, mitte autoriteetsetest allikatest, siis see on erapoolikus.
Selles küsimuses, mis on põhinimi, on tavaliselt ainult keelekorraldajate normatiivne allikas. Mingit muud avaldatud seisukohta selle kohta pole teada. Kui ajaloolastel oleks mingi oma seisukoht, mis on keelekorraldajate seisukohaga vastuolus, siis oleks teine asi. Andres (arutelu) 5. juuli 2017, kell 20:33 (EEST)[vasta]
Ma pole sellise tõlgendusega siiski nõus. Lihtsalt see, et üks autor väidab end teadvat kõikse õigemat varianti ja teised otsesõnu nii pretensioonikat väidet ei esita, ei anna esimesele seisukohale ülimuslikkust. Pealegi võiks seda loogikat järgides öelda, et kuna ainult keelekorraldajatel on seisukoht selles osas, millised kohanime variandid üldse on aktsepteeritavad ja millised ei sobi mitte, siis tuleks ka ses osas neid järgida. Ehk siis kui EKI teadmatusest või teadlikult ei tunnusta mõnd levinud nimekuju, siis Vikipeedia lugeja mitte ainult ei loe teda huvitava paiga kohta võõra põhinimega artiklist, vaid ta ei pruugi seda artiklit isegi üles leida. --Minnekon (arutelu) 11. juuli 2017, kell 12:07 (EEST)[vasta]
Keelekorraldajate seisukoht on normatiivse iseloomuga, asi pole teadmises. Sellele normile ei ole ajaloolased vastu vaielnud, nii nagu nad on vastu vaielnud ajaloosündmuste nimede kirjutamise normile. Tõsi küll, põhinime norm ei jää ka ajaloolastele ette, sest see jätab igale ajaloolasele kasutada seda nimekuju, mida ta tahab. "Lihtsalt see, et üks autor väidab end teadvat kõikse õigemat varianti ja teised otsesõnu nii pretensioonikat väidet ei esita, ei anna esimesele seisukohale ülimuslikkust." Sellega olen nõus, aga minu meelest asjad ei ole siin nii, nagu Sa kirjutad. Peale selle, mida ma juba ütlesin, ei ole põhinimi kõige õigem variant.
Kui keelekorraldajatel on seisukoht selle kohta, milline kohanime variant ei ole aktsepteeritav, siis tuleb entsüklopeedias muidugi seda järgida. Kui on kahtlus, et keelekorraldaja on levinud nimekuju teadmatusest kõrvale jätnud, siis tuleb üle küsida. Samuti võib teha keelekorraldajatele ettepanekuid normi muutmiseks. Me oleme seda teinud ja norme on muudetud ka.
Ja kui levinud nimi ei ole aktsepteeritav, siis tuleb ikkagi teha ümbersuunamine ja seda nime artiklis mainida, et lugeja selle üles leiaks ja veenduks, et tegu on sama asjaga. Andres (arutelu) 11. juuli 2017, kell 12:55 (EEST)[vasta]
Mida sa mõtled selle all, et "tavaliselt" on ainult keelekorraldajate allikas normatiivne - kus see on tavaliselt nii olnud ja miks Vikipeedia võiks seda järgida? --Minnekon (arutelu) 11. juuli 2017, kell 12:07 (EEST)[vasta]
Mõtlen seda, et valdavas enamikus õigekeele küsimustes ei ole keelekorraldajatest sõltumatuid normatiivseid allikaid. Küsimuse lõpuosast ma ei saa aru. Andres (arutelu) 11. juuli 2017, kell 12:55 (EEST)[vasta]
Ok, ja miks peaksime kohanimede puhul eelistama normatiivseid allikaid? Minu meelest on tegu kõrvalekaldega Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mida võib teatud erijuhtudel (nt tavalise õigekirja küsimuses) aktsepteerida, kui selle rakendamine on praktilises mõttes väga kasulik (oled eespool ka mõned põhjused välja toonud) ja samal ajal see ei riiva märkimsväärsel määral Vikipeedia sisulist külge. Kohanimede puhul ei näe ma ei suurt vajadust ega võimalust erandi jaoks. Neid saab vabalt kohelda nagu tavalisi Vikipeedia küsimusi, nt nagu kirjeldades erinevaid seletusi mingi ajaloosündmuse kohta meid ei huvita ju, kas teatud seletusvariandi autor esitab oma seisukohta normatiivsena. --Minnekon (arutelu) 12. juuli 2017, kell 18:21 (EEST)[vasta]
Meil on siin vaidluse all see, millist nime kasutada esikohanimena ehk põhinimena. Me peame artiklite pealkirjastamisel ja sõnastamisel ühte nime põhinimena kasutama, ja selle valik ei ole faktiküsimus, vaid normiküsimus, nagu ka näiteks sõnade kirjutamisviisi valik. Minu arvates seisneb erapooletus nendes küsimustes just normatiivse allika, mitte oma arvamuse järgimises. Kohanimede kohta on ka faktiküsimusi, muu hulgas see, millist nime ÕS ja KNAB põhinimena kasutavad. Fakte saab esitada kirjeldavalt ja nende kohta kehtivad tavalised erapooletuse kriteeriumid. Sama käib teooriaküsimuste kohta (näiteks kohanimede päritolu). Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 00:41 (EEST)[vasta]
Normi saab määrata ka fakti kaudu ja nii juba tehaksegi, kui keelekorraldajatel puudub normatiivne seisukoht teatud nime osas (st vaatame autoriteetsetes allikates enamlevinud nimekuju). Ega me selles vaidluses vist ühisele arvamusele ei jõua, aga mulle tundub just selline meetod erapooletuma ja õiglasemana kui teatud allika eelistamine lihtsalt sellepärast, et ta esitab end normatiivsena. Ükskõik kumbapidi lähenedes oleks tulemus reeglina muidugi sama, kuid mulle tundub väga veider, et kui nt EKI misiganes põhjusel otsustab tulevikus, et Tartu uus põhinimi on Jurjev või Karuperse ja vana nimi on ebasoovitav, siis Vikipeedia järgiks seda soovitust hoolimata sellest, et meediaväljaanded, ametiasutused ja kogu ülejäänud ühiskond ei tee sellest väljagi ja kasutavad Tartu nime edasi. --Minnekon (arutelu) 13. juuli 2017, kell 13:13 (EEST)[vasta]
Jah, kui autoriteetset normatiivset allikat ei ole, siis võidakse norm määrata fakti kaudu. Aga sel juhul võivad tekkida rasked vaidlused. Sellepärast ma pooldangi seda, et võimaluse korral toetada normid autoriteetsetele normidele. Vastasel korral on minu meelest mis tahes norm erapoolik (kuigi võib-olla konsensuslik), ega muidu neid raskeid vaidlusi ei tekikski.
Peale selle, et allikas esitab end normatiivsena, peab ta olema ka autoriteetne. Ja ma möönan, et selles asjas on vaidlusruumi.
Kui EKI hakkaks tegema hullumeelseid otsuseid, siis ta ilmselt kaotaks autoriteedi. Igal juhul aga me võtaksime suure kahtluse korral EKI-ga ühendust, enne kui järgima hakkaksime. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 14:17 (EEST)[vasta]
Ja nagu ma ülalpool viitasin, ingliskeelne Wiki suhtub kohanimedesse samamoodi, kusjuures põhjendusega, et just nii hoitakse ära lõputuid vaidlusi. Ühe autoriteedi väljavalimine on palju küsitavam otsus. --Minnekon (arutelu) 2. juuli 2017, kell 23:33 (EEST)[vasta]
Kui on mitu autoriteeti, siis tekib vaidlus selle üle, missugusest autoriteedist tuleb lähtuda.
Praegu on Sinu ja Metsavenna vahel põhimõtteline, sisuline vaidlus, ja just niisuguseid vaidlusi oleks minu meelest hea vältida, sest need ei vii Vikipeedias tulemuseni. Sellel lahendusel, mida mina pooldan, on muidugi see halb külg, et inimesed tunnevad, et nende arvamusega ei arvestata. Andres (arutelu) 4. juuli 2017, kell 00:55 (EEST)[vasta]
Väikese vahemärkusena - ei ole sellest probleemist vaba ka ingliskeelne wikipeedia. Ka seal on vaidlusi selle üle, millist nimekuju eelistama peaks, ja ka neil on üldisemalt valitsemas seisukoht, et eelistama peaks omakeelset nimekuju - aga paljudel kohtadel on selliste ingliskeelsete nimede kasutamine olnud nii marginaalne, et selle mõttekus on kaheldav. See põhimõtteline vastuolu ei ole üksnes kahe isiku vaheline vastuolu siin, vaid tõenäoliselt globaalne, puududes ehk keeltes, mil võõraste kohtade omakeelseid nimesid ei ole, ja teistsuguseid tähestikke kasutavates keeltes. - Melilac (arutelu) 28. august 2017, kell 21:07 (EEST)[vasta]
Mitte ei saa aru, miks peaks Vikipeedias keelelist lodevust ja muidu rumalust levitama. "Isiklik kogemus" ei ole mingi argument. Peale selle on eestipärane Hopa algupärasem nimetus kui läti Ape. Google'i otsing ei ole samuti mingi argument. Google eesti keelt ei oska. Milleks peaksime loobuma ajaloolisest eestikeelsest nimest ainult sellepärast, et paljud ei vaevu eesti keelt korrektselt rääkima ja kirjutama? Sarnaseid eestikeelseid nimesid on veel: Oudova, Jaanilinn jne. --Metsavend 30. juuni 2017, kell 10:24 (EEST)
Google tunneb eesti keelt, sellepärast ma lisasingi otsingusse linna nime kõrvale eestikeelse sõna "Läti". Lihtsast otsingunumbrist parem argument oleks muidugi näidata leitud konkreetseid autoriteetseid lehekülgi, mis Ape/Hopa nime kasutavad. Isiklik kogemus pole argument, aga just see tekitas mus küsimuse, et kas tõesti kasutatakse eesti keeles Ape asemel rohkem Hopa nime. Samas ka algupärasus pole argument kui meid huvitab nimekasutus tänases, mitte mõnes ajaloolises kontekstis. Personaalsed hinnangud lodevusest, rumalusest ja korrektsusest pole ammugi argumendid. Keegi pole ka kutsunud üles "ajaloolisest eestikeelsest nimest" loobuma: isegi kui pole häid argumente selle põhinimena kasutamiseks, siis ta väärib muus kohas äramärkimist just nimelt kui ajalooline eestikeelne nimi. --Minnekon (arutelu) 30. juuni 2017, kell 19:05 (EEST)[vasta]
Vaatasin guugeldades tulnud tulemusi lähemalt. Kui vaadata ainult autoriteetsemaid allikaid, siis tõesti ei saa öelda, et Hopa on Ape kõrval marginaalne nimi. Samas Opa paistab küll tänapäeval tundmatu variant olema. Ma asendaks artikli praeguses versioonis Opa Ape-ga. --Minnekon (arutelu) 30. juuni 2017, kell 19:09 (EEST)[vasta]
See tähendaks tolle nime mahavaikimist. Mina pooldan küll "Ape" äratoomist samas reas, aga Metsavend on selle vastu. Andres (arutelu) 30. juuni 2017, kell 20:05 (EEST)[vasta]
Ape on ju samal real kirjas. See on lätikeelne nimi ja selle kasutamine on ka eestikeelses tekstis lubatud. Aga samamoodi on lubatud kasutada ka nimekujusid Pskov ja Sankt-Peterburg. Neid me ei pane ju ravasena rööpnimedena artikli algusesse. Lugege ka seda: http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/peterburi.html --Metsavend 30. juuni 2017, kell 22:46 (EEST)
Meie teame seda, aga lugeja ei pruugi seda välja lugeda ei ÕS-ist, millel on kasutusjuhend, ega ammugi Vikipeediast, millel seda pole.
Jah, ma saan põhjendusest aru, aga vahest ikka niisuguseid asju peaks artiklis üle seletama, kas või joonealustes märkustes. Kui selgitus on olemas, pole tarvis loota tavalugejale halvasti hoomatavatele konventsioonidele.
Viidatud artiklis öeldakse, et kõik nimekujud on õiged, aga stiili huvides tuleks kõrvuti tarvitada sarnase staatusega nimekujusid. Vikipeedias on see raske, kui mõne Läti linna puhul on põhinimi lätikeelne, kuigi eestikeelne on olemas, mõne puhul eestikeelne. Andres (arutelu) 30. juuni 2017, kell 22:59 (EEST)[vasta]
Mida täpselt tähendab "eestikeelne nimi" ja "lätikeelne nimi"? Mina lähtun kasutusest eestikeelses tekstis. Apet kasutatakse sageli, Opat harva (ainult ÕS-is?), Pskovi vist üldse mitte. --Minnekon (arutelu) 2. juuli 2017, kell 23:33 (EEST)[vasta]
Ma kasutasin neid väljendeid tinglikult, lihtsalt järgisin ÕS-i keelepruuki. Ma ei saa sellest kontseptsioonist aru. Minu meelest nimi, mida eesti keeles kasutatakse (võib tohib kasutada), on ka eestikeelne. Andres (arutelu) 4. juuli 2017, kell 00:55 (EEST)[vasta]
Tsiteerin (mälu järgi) Pälli: Eesti keeles kehtib põhimõte, et algupärane nimekuju ei ole viga, seda ka siis kui eestikeelne nimi st mugand on olemas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu11. juuli 2017, kell 16:34 (EEST)[vasta]
Muidugi, ja selle artikli alguses tuleks seda minu meelest paremini arvestada. Kui nüüd sõnastust vaadata, siis ma saan asjast nii aru, et just lätikeelne nimi on mugand.
Ja see ei puuduta artikli pealkirja. Andres (arutelu) 11. juuli 2017, kell 17:03 (EEST)[vasta]
See puudutab seda, et avalause praegusel kujul on vastuvõetamatu. Ja ka eestikeelne nimi on mugand millestki.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu13. juuli 2017, kell 01:32 (EEST)[vasta]
Lisasin Ape rasvases kirjas. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 03:35 (EEST)[vasta]
OK. Ma ilmselt pidanuksin pikema seletuse kirjutama, kuid enamuse selle lause probleemidest sa lahendasid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu13. juuli 2017, kell 16:14 (EEST)[vasta]
Natuke teemaväline küsimus: kas kusagil on kirjas, millistest kriteeriumitest lähtuvalt Eesti keelekorraldajad kohanimede nimevariantide staatuse üle otsustavad? --Minnekon (arutelu) 12. juuli 2017, kell 18:28 (EEST)[vasta]
Midagi sellest on kirjas siin. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 00:41 (EEST)[vasta]
Tänud :) --Minnekon (arutelu) 13. juuli 2017, kell 13:13 (EEST)[vasta]

Eelnevast arutelust lähtudes: mida teha artiklis Kõpu tiik? KNAB ütleb, et "Kõpu tiik" on põhinimi ning "Kõpu veehoidla" ja "Aidu tehisjärv" variandid.[5] Riiklik kohanimeregister (peaks ka vast normatiivne allikas olema) ütleb, et ametlik põhinimi on "Aidu järv" ja mitteametlik nimi "Kõpu veehoidla" [6] ja teeb seda ilmselt Pajusi valla taotluse alusel [7]. Keskkonnaregister ütleb, et nimi on "Aidu järv (Kivioja järv)". [8] Ma ise pole siin vist piisavalt neutraalne hindaja, sest olen eluaeg seda Aidu järvena tundnud ja keel ei paindu kuidagi ütlema "Kõpu tiik" :) --Minnekon (arutelu) 13. juuli 2017, kell 16:03 (EEST)[vasta]

Siin on mitu autoriteetset normi, mistõttu ei saa väita, et peab tingimata KNAB-ist juhinduma. Igatahes tasub Peeter Pällilt küsida, miks KNAB-is niimoodi on. Siin on kuus nime, need tuleks kõik ära tuua. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 17:04 (EEST)[vasta]
KNAB
KNABi sissejuhatus ütleb, et põhinimi on "ametlik nimi või muu eelistatav nimi" ja Eesti kohanimede puhul kattubki KNABi põhinimi reeglina kohanimeregistris toodud ametliku põhinimega. Kuna Aidu järve ametlikku põhinime on hiljuti muudetud, siis ilmselt pole jõutud KNABi lihtsalt uuendada. See on nii ka seoses hulga teiste veekogude nimedega, mida seoses keskkonnaregistri korrastamisega on viimasel ajal muudetud. 2001:7D0:88DD:F880:7C8C:FB6C:8E6F:139A 27. august 2017, kell 11:38 (EEST)[vasta]

Mina olen aru saanud, et peamisi kriteeriume, mille järgi ÕSis kohanime põhivariant on valitud, on just nime kasutus. Selle põhjal muudeti näiteks "Keenia" uuesti põhinimeks ja tehti viimases ÕSis veel hulk parandusi. Nii et, kui mõne eestikeelse põhinimega Läti koha puhul on lätikeelne nimi eesti keeles levinum, siis küllap võetakse seda varem või hiljem arvesse. Sellepärast ma ei kaaluks siinkohal nime kasutuse pärast erandi tegemist ÕSist lähtumises. 2001:7D0:88DD:F880:7C8C:FB6C:8E6F:139A 27. august 2017, kell 11:38 (EEST)[vasta]

Kirjutasin Aidu järve / Kõpu tiigi / Kivioja veehoidla küsimuses EKI keelenõu portaalile ja sain vastuse:
Võtke aluseks riiklik kohanimeregister. KNABi andmed võivad siinkohal olla vananenud, neid ei ole jõutud ajatasa hoida. Eesti kohanimede puhul võiks lähtuda riikliku kohanimeregistri nimekujudest, kui need on saadaval. Peeter Päll, Eesti Keele Instituut. --Minnekon (arutelu) 28. august 2017, kell 16:20 (EEST)[vasta]