Arutelu:Arvuti

Definitsioon

Arvan, et arvelaud ei ole arvuti, samuti tuleb arvutit eristada lihtsalt arvutusmasinast. Ka definitsioon alguses on liiga üldine ja ebamäärane. Andres 22. mai 2006, kell 06.37 (UTC)

Nõus, et alati võiks paremini. Aga sa paku konkreetsem välja. Kritiseerida et "pole piisavalt hea" oskab igaüks. Rohkem konstruktiivsust paluks! Tõnu Samuel 22. mai 2006, kell 13.17 (UTC)

Palun ära pahanda. Kui ma saan mahti, teen ehk ise ümber. Praegu andsin ainult vihjed. Toimetamist nõudvaid artikleid on tuhandeid. Andres 22. mai 2006, kell 16.06 (UTC)

Ma pahandamisena päris ei mõelnudki. EOW (End of war :)) Tõnu Samuel 22. mai 2006, kell 16.15 (UTC)

Arvutuspulgad ei ole päris kindlasti arvuti! Andres 22. mai 2006, kell 16.07 (UTC)

Juhtusin alles nüüd seda nägema; Tõepooles on vale definisatsioon, arvuti peab olema muuhulgas programmeeritav, ning just see eritab ta kalkulaatorist ja arvutuspulkadest. --M2s87 4. detsember 2006, kell 17:15 (UTC)

Varem kasutati sõna "arvuti" laiemas tähenduses, mis hõlmas ka arvelaua ja arvutuslükati. Andres 4. detsember 2006, kell 19:19 (UTC)

Muide, ka kalkulaatorid võivad olla programmeeritavad.

Mulle tundub, et arvutid olid enne olemas kui kalkulaatorid. Selget piiri kalkulaatori ega arvuti vahele ei saagi tõmmata. Olen kasutanud programmeeritavat kalkulaatorit, millel võis piisava mäluga tuhandetest sammudest koosneva programmi koostada, programmi sai salvestada ning käivitada uute muutujatega. Arvutuspulgad ega arvelaud pole arvutid, need on abivahendid. Aga tehtud on ka mehhaanilisi arvutusmasinaid, milles saab etteantavat algoritmi muuta, samas kui esimesed elektronarvutid polnud programmeeritavad, uue arvutusalgoritmi seadmiseks pidi masina uuesti koostama. Valju 4. detsember 2006, kell 19:44 (UTC)

Varem (näiteks ENE 1. väljaandes) mõisteti arvutit nii laialt, et ka arvelauda nimetati arvutiks. Andres 4. detsember 2006, kell 20:37 (UTC)

"Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele." - pesumasin ka töötleb infot. Tundub, et arvutit, nagu autotki, ei ole võimalik ühe lausega defineerida. Mis eristab arvutit kalkulaatorist? Andmete salvestamise võimalus edasisteks tegevusteks? Kas kalkulaatorisse saab pehmeketast sisse pista?--Hendrix 20. veebruar 2008, kell 19:01 (UTC)

Andmete salvestamise võimalus küll ei erista, keskmisel kalkulaatoril seisab mälus viimane tulemus ka pärast välja lülitamist, veidi paremad jätavad meelde mitmekümneid tehteid ning esitavad neid hiljem. On mingi muu tunnus, mis määrab kas seade on arvuti. Tegelikult on paljud eriotstarbelised seadmed ikkagi arvutid, näiteks:

• Elioni digi-TV-boks (kasutab tarkvara ning isegi hiirekursor ilmub ning klaviatuuri saab külge ühendada)
• Digifotoaparaat, mitmel peegelkaameral on op-süsteemiks DOS-i modifikatsioon ja tarkvara on .exe programm

Tavaliselt neid aga arvutiks ei loeta. Kas mitte arvuti pole seade, mis suudab töötada paljude tarkvaraliste rakendustega, kas samaaegselt või vaheldumisi. Ainult ühe programmiga töötav seade pole arvuti. Valju 20. veebruar 2008, kell 19:54 (UTC)

arvutamise "võime" ei tee veel raaliks, loe Turingi masin, kui need nõuded on täidetud, siis ongi raal. suwa 21. veebruar 2008, kell 09:45 (UTC)

Raal

Sõna raal on mugandus ühe esimese nõukogude arvuti Ural nimest. Valju 4. detsember 2006, kell 19:44 (UTC)

See on huvitav väide, aga selle kohta oleks viidet tarvis. Rene 21. aprill 2010, kell 00:33 (EEST)

Sõna raal tähendab minu teada konkreetselt elektronarvutit, mitte arvutit üldiselt. Sama arvab ka Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rene 21. aprill 2010, kell 00:33 (EEST)

Tehtud vastav parandus tekstis. Rene 21. aprill 2010, kell 01:49 (EEST)

Koostisosad

Tänapäeva arvuti koosneb riistvarast ja suuremal või vähemal määral lisaseadmetest, et inimesel oleks võimalik arvutit töötamiseks kasutada. Mis need lisaseadmed siis selle lause järgi oleksid? Need, ilma milleta töötada ei saa? Kas mõeldakse sisend- ja väljundseadmed nagu monitor, klaviatuur, hiir või midagi muud? Kui midagi muud, ei saa vist öelda, et nendeta tööd teha ei saaks. ML 23. märts 2007, kell 17:50 (UTC)

Minu meelest küll ei saa ilma nendete töötada. Tõsi küll, sülearvutil ja pihuarvutil on kõik kokku monteeritud. Andres 24. märts 2007, kell 06:39 (UTC)

Võib-olla väljendasin ennast ebaselgelt. Mõtlesin, et kui mõeldakse muid lisaseadmeid peale monitori, klaviatuuri ja hiire, ei saa öelda, et (nende) lisaseadmeteta töötada ei saa. Riistvara artiklis loetletakse riistvarana ka sisend-väljundseadmed ja skannerid jne. St et see lause, mida siin tsiteerisin, on vist eksitav - riistvara ja lisaseadmeid ei ole mõtet nimetada loetelu eri elementidena, kui just mitte täpsustada, et "arvuti enda komplekti kuuluv riistvara" vmt. ML 24. märts 2007, kell 10:43 (UTC)

Minu meelest mõeldakse seda, et arvuti kasutamiseks läheb tarvis mingeid lisaseadmeid. Nähtavasti arvatakse nende alla ka sisend- ja väljundseadmed. See lause tuleks tõesti täpsemalt sõnastada. Võib-olla vajab täpsemat sõnastamist ka riistvara definitsioon. Andres 24. märts 2007, kell 11:56 (UTC)

Tegelikult moodustavad arvuti protsessor, töömälu ja vahemälu. Kõik teised seadmed on välisseadmed, neid pole vaja arvuti tööks, vaid andmete etteandmiseks ja tulemuste salvestamiseks. See, et tänapäeval võivad ka välisseadmed mahtuda arvutiga ühte korpusse, ei tee neid veel arvuti osaks. Põhimõtteliselt saab ka printeri ning monitori mahutada arvutiga ühte korpusesse, aga otseseks arvuti tööks pole neid vaja. Valju 24. märts 2007, kell 12:48 (UTC)

Ma ei näe põhjust, et vahemälu (cache) peaks olema arvuti oluline koostisosa. Inglise vikipeedia loetleb neli olulist koostisosa: the arithmetic logic unit (ALU), the control unit, the memory, and the input and output devices. Rene 21. aprill 2010, kell 02:02 (EEST)

Harjumuspärasest personaalarvutist. BIOS on seatud nii, et ilma klaviatuurita PC käima ei lähe ning op. süsteemi ei käivitata, hiire ja monitori ning teiste seadmete olemasolu ei kontrollita. Valju 24. märts 2007, kell 12:48 (UTC)

Tänapäevased arvutid ei kontrolli ka klaviatuuri olemasolu (asi selles et klaver võib USB-i taga olla) ja saab ka vanemate bioside puhul kontrolli ära keelata ("halt on" ja siis "all but keyboard") ning käivitub ilusti -- Ahsoous 21. aprill 2010, kell 01:08 (EEST)

Sõnastasin ehk natuke paremini. Riistvara jäi sellest lõigust praegu küll välja, aga tuleks ühel või teisel moel uuesti lisada. ML 24. märts 2007, kell 14:59 (UTC)

Vaata ka lingid

Kas võtsid "Arvutispetsialisti" sellepärast välja, et artiklit veel ei ole? Vikipeedias nii ei tehta. Andres 21. aprill 2010, kell 00:09 (EEST)

Artikkel Arvutispetsialist on olemas, aga see on kaunis sisutühi. Võtsin selle lingi ära, kuna ma leidsin, et selle artikli viitamine "Vaata ka" all pole piisavalt põhjendatud. On mustmiljon arvutitega seotud terminit ja neid kõiki pole mõtet seal "Vaata ka" all viidata. Rene 21. aprill 2010, kell 00:26 (EEST)

Sain aru. Aga kust seda arvutispetsialisti viidata? Andres 21. aprill 2010, kell 00:56 (EEST)

Hetkel viitab seda näiteks Häkker. Kuid minu jaoks on arvutispetsialist kaunikesti udune termin. Ma tean palju konkreetsemini defineeritud "arvutiisikuid" nagu programmeerija, serveri administraator, operaator, aga milline on nende suhe arvutispetsialistiga, seda ma öelda ei oska. Ma lihtsalt ei kasuta kunagi sellist terminit nagu arvutispetsialist. Rene 21. aprill 2010, kell 01:34 (EEST)

Arvutispetsialist on minu teada asutuse töötaja, kes tegeleb kõigega, mis on seotud arvutitega. Ta on just nagu vahendaja arvutite maailma ja tavamaailma vahel. Andres 21. aprill 2010, kell 09:39 (EEST)

Artiklis Häkker tuleks see minu meelest asendada teise sõnaga. Andres 21. aprill 2010, kell 09:40 (EEST)

Artiklis Arvutispetsialist on tema töö olemus minu meelest päris hästi välja toodud. Lisada võiks selle, et ta ka konsulteerib tarkvara ja riistvara soetamisel. Andres 21. aprill 2010, kell 09:43 (EEST)

Abakus

Abakus ei ole kindlasti mitte masin. Andres 21. aprill 2010, kell 09:54 (EEST)

Sõnastasin ümber nii, et seda nimetatakse arvutamise abivahendiks. Rene 21. aprill 2010, kell 11:26 (EEST)

Artikli teema piiritlemine

Minu meelest tuleb selle artikli teema täpselt piiritleda ning rääkida siin arvutist tänapäeva mõttes, sest tänapäevane arvuti mõiste ei hõlma kõiki arvutamisseadeid ja -vahendeid. See vastaks Vikipeedia põhimõttele rääkida ühes artiklis ühest mõistest. Muidu muutuvad lingid ebamäärasteks ja teistest artiklites öeldu mõte ähmastub.

Teen ettepaneku käsitleda teisi arvutamisvahendeid artiklites arvutusmasin, kalkulaator ja arvutuslaud (näiteks abakus ja arvelaud). Eraldi on vist veel arvutuslükati. Andres 21. aprill 2010, kell 09:52 (EEST)

Ma ei tea, kas kalkulaator on õigesti defineeritud.

On veel arvutuspulgad. Andres 21. aprill 2010, kell 09:54 (EEST)

Nõustun. Ma arvan, et kogu artikkel ongi juba mõnda aega end sinna poole tüürinud. Pea-asjalikult oleks tarvis arvuti definitsiooni muuta. Näiteks inglise viki põhjal: Arvuti on programmeeritav masin, mis töötleb, salvestab ja manipuleerib andmeid. See definitsioon jätaks välja abakused, arvelauad jms. Kalkulaatorid on mu meelest peamiselt samuti arvutamise abivahendid. Mõningad neist on muidugi ka programmeeritavad, aga need piirid ongi hägused. Ma arvan, et kõik need n.ö. arvutamise abivahendid võiks koondada artiklisse Arvutusmasin (või on Kalkulaator nende jaoks õige koht). Rene 21. aprill 2010, kell 11:26 (EEST)

Tore, et me ühel meelel oleme. Andres 21. aprill 2010, kell 11:30 (EEST)

Kui rääkida arvutite ajaloost, siis võib eelloo all lühidalt rääkida ka varasematest arvutusvahenditest. Andres 21. aprill 2010, kell 11:08 (EEST)

Jah, seda muidugi. Rene 21. aprill 2010, kell 11:26 (EEST)

Kui enWiki näiteks võtta, siis tuleks arvestada, et sealses en:Computer artiklis on mainitud veel kolme definitsiooni:

1. "Misconceptions" all on öeldud: "The minimal definition of a computer is anything that transforms information in a purposeful way."
2. "Programs" all on öeldud: "The defining feature of modern computers which distinguishes them from all other machines is that they can be programmed."
3. "Stored-program architecture" all: "Nearly all modern computers implement some form of the stored-program architecture, making it the single trait by which the word "computer" is now defined."

Ma olen nõus, et artikkel ei peaks sisaldama iga masinat, mis kunagi sõrmede peal arvutamise vältimiseks välja on mõeldud, ent neid teemast välja defineerida oleks kah vale. Teha neile eraldi artikkel ja "Arvuti" artiklisse lühikokkuvõte oleks minu pakkumine. Ehk siis:

• "Arvuti" artiklis üldiselt juttu arvutitest mis alluvad tänapäevase arvuti definitsioonile: (Tänapäevane) arvuti on programmeeritav masin, mis talletab oma programmi mälus, töötleb selle alusel kas sisendeid või mälus talletatud infot (k.a. programme), ning annab kasutataval kujul väljundi. Definitsiooni sõnastasin nii põhjustel, mida siin püüan lahti seletada:

Arvan, et tänapäevane arvuti peaks olema vähemalt arhitektuuriliselt võimeline oma programmi ise, kas sisendi mõjul või teise programmi osana, muutma (See, kas selline käsk kunagi vajalikuks osutub või isegi tarkvaras lubatud on, on iseasi). See tähendab sisuliselt, et programm peab olema talletatud sisemälus, mida saab nii lugeda kui kirjutada. Vastasel korral tuleb tänapäevaseks arvutiks lugeda ka mängutoos: Programmeerimiseks võime ära vahetada hammastega trumli, infot talletatakse selsamal trumlil, sisendiks on vedru üles keeramine ja väljundiks muusika. Tänapäevase arvuti puhul (alates perfokaardiarvutitest) loetakse info väliselt read-only andmekandjalt sisemällu ja alles seejärel käivitatakse. Segane jutt, aga mõte loodetavasti selge.

• Artikli alguses mainida ka üldisemat definitsiooni: Arvuti on iga seade, mis manipuleerib infot ettemääratud viisil, ning viidata teisele artiklile (mille nime ma siinkohal strateegiliselt pakkumata jätan), kus on ära toodud laiemale definitsioonile (aga mitte kitsamale) vastavad arvutid.
• Mis infot manipuleerib ja mis ei, võiks olla juba teise artikli arutelu teema.

Vabandust, et surnud koera jälle üles kaevasin. Jostikas 21. detsember 2010, kell 13:27 (EET)

See küsimus tulebki kuidagi lahendada.

Teise artikli pealkiri on lahtine. Pakun, et võiks olla artikkel Arvutusmasin, mis räägib arvutavatest masinatest, ja veel üldisem arvutusseade, mille alla mahub ka näiteks arvutuslaud ja arvutuslükati.

Minu meelest oleks selgem teema alt väljajätmine ning linkide panemine täpsustusmärkusesse. Muidu muutuksid kõik siselingid ebamääraseks. Küll aga võib algelisematest asjadest rääkida eelloo all.

Arvuti on iga seade, mis manipuleerib infot ettemääratud viisil. See definitsioon on minu meelest liiga ebamäärane, ja minu tõlgenduse järgi käivad selle alla kõik seadmed, sest kõik füüsilised protsessid töötlevad minu meelest muu hulgas ka infot. Andres 21. detsember 2010, kell 15:06 (EET)

Kui seadmele sisendit andes kuidagi seadme olekut muudetakse, kas tegu on programmeerimisega? Ehk siis: Arvuti on iga seade, mis manipuleerib infot ettemääratud, muudetaval viisil? Kõmmutan mõnevõrra puusalt... idee on siis see, et püssisihik, millel saab seada laskekaugust, klassifitseerub mehaaniliseks sihtimisarvutiks, ent selline, mis koosneb fikseeritud kirbust ja sälgust, seda enam pole.

Teine küsimus on muidugi see ettemääratuse osa: Kui arvuti on ette määratud andma juhuslikku tulemust, kas see on ettemääratud töötlemine? Aga see on vast liiga detailides sumamine? Jostikas 21. detsember 2010, kell 17:45 (EET)

Ma ei arva, et see on liigne sumamine.

Paljusid seadmeid saab reguleerida, see ei tee neid minu meelest veel arvutiteks. Näiteks raadio ja fotoaparaadi nuppe sai kruttida juba ammu. Ka näiteks auto rooli keeramine modifitseerib info töötlemise viisi. Minu meelest on see idee lootusetu.

Teisele küsimusele vastuseks: vastus võib vabalt olla jaatav. Andres 21. detsember 2010, kell 21:31 (EET)

Analoogarvuti ≠ arvuti?

Üks asi veel. Varem jaotati elektronarvutid kaheks: analoogarvutid ja digitaalarvutid. Nüüd vist analoogarvuteid enam arvutite alla ei arvata. Andres 21. aprill 2010, kell 11:30 (EEST)

mis asjast analoogarvutid enam arvutid ei ole? imelik jutt. näit vanadel kosmoseaparaatidel olid analoogarvutid kuna digiarvutit polnud veel olemas. --Täitsa Topitav Konn 21. oktoober 2010, kell 14:58 (EEST)

Digitaalarvutid olid olemas enne kosmoselaevu. Andres 15. detsember 2010, kell 23:43 (EET)

tea jah, miks ma nii arvasin. ;) muidugi olid olemas.

Analoogarvutid kindlasti vastavad Rene poolt pakutud definitsiooni tingimusele (kui jätta kõrvale lükatid, kellad jne, vt. Arutelu:Analoogarvuti). Kui see definitsioon muidugi kehtima jääb. Jostikas 21. detsember 2010, kell 13:27 (EET)

Praegu mõeldakse "arvuti" all enamuses informatsiooni töötlemise masinat. Mitte lihtsat arvutit millega saab ainult arvudega tehteid teha. Pakun siis välja nimetuse "infor" . Muidugi on sellel sõnal puuduseks, et on keeruline käänata. Eeliseks aga lühidus ja sarnasus seotud mõistega informatsioon. Pakkuge midagi paremat? Lembit.Soolo (arutelu) 5. märts 2017, kell 12:43 (EET)

Me ei saa ise termineid välja mõelda. Tehete tegemise arvuti on taskuarvuti ehk kalkulaator. Adeliine 5. märts 2017, kell 13:07 (EET)