Arvelaud

Allikas: Vikipeedia
Arvelaud

Arvelaud on arvutuslaud, mille puhul raamile on paigaldatud vardad, millele on lükitud nupud.

Sellega sooritatakse aritmeetikatehteid.

Arvelaual on tavaliselt üks väli (ta ei ole pikuti osadeks jaotatud). Igal traadil on kümme nuppu. Erandiks on üks (tavaliselt kasutaja pool asuv) traat, millel on neli nuppu, mis tähistavad rubla veerandeid). Varem oli kasutusel veel teine nelja nupuga traat veerandkopikate märkimiseks.

Arvelaud paigutatakse sageli verikaalselt, nii et traadid paiknevad vasakult paremale nagu raamatus.

Tavaliselt on traadid keskelt kumerad, nii et nupud hoiduvad ühele või teisele poolele.

Algasendis on kõik nupud paremal. Arvutamisel liigutatakse neid vasakule. Ülevaatlikkuse huvides on igal traadil keskmised kaks nuppu (viies ja kuues nupp) tavaliselt teist värvi kui ülejäänud. Teist värvi võib olla ka tuhandeliste traadi (ning nüüd ka miljoniliste traadi) vasakpoolne nupp.

Arvelaud on üks vanemaid arvutusseadmeid.

Arvelaud võeti Venemaal kasutusel 14. sajandil. Eestis kasutati seda näiteks kassaaparaadi asemel veel 20. sajandil. Praegu on see kasutusel paljudes Venemaa ja SRÜ riikide poodides ja turgudel. Koolis arvelaual arvutamist enamasti ei õpetata.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]