Arutelu:Aleksander Nevski katedraal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Panin praegu pealkirja lingi järgi, kuid kas põhinimi ei peaks olema Aleksander Nevski katedraal? --Metsavend 17. oktoober 2006, kell 20:02 (UTC)

Jah. Ametlik nimi on hoopis teistsugune, vaata [1]. Andres 17. oktoober 2006, kell 20:10 (UTC)

Õigemini: Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik. Andres 17. oktoober 2006, kell 20:12 (UTC)

Mõnikord kasutatakse "peakiriku" asemel ka "katedraal", aga "peakirik" paistab olevat korrektne. Andres 17. oktoober 2006, kell 20:13 (UTC)

Vene keeles on hoopis selline nimi: Таллинский Православный Кафедральный Собор св. Александра Невского.--Ken 4. august 2007, kell 10:13 (UTC)

See ei ole ka vist täpne nimi. MPEÕK ametlik veeb annab ka vene keeles nimeks Кафедральный собор святого благоверного князя Александра Невского ehk siis Andrese poolt viidatud eestikeelse nime enam-vähem täpse vaste. -- Toomas 4. august 2007, kell 10:19 (UTC)

Nagu ma aru saan, on vene keeles kirikutel mitu tähtsusastet, Кафедральный Собор peaks vastama katedraalile, lihtsalt "sobor" aga peaks olema aste madalam, eesti keeles minu arusaamist mööda peakirik - Melilac (arutelu) 20. juuni 2015, kell 20:27 (EEST)


Kes esitas Riigikogule ettepaneku kirik lammutada? Miks see oli Riigikogu pädevuses? Andres 8. september 2008, kell 16:32 (UTC)

Jah, seda peab täpsustama, aga tean kindlalt, et Riigikogu seda arutas. Võimalik, et ettepanek tuli Riigikogu seest. Võimalik, et lõppjärgus kaasati otsustusprotsessi ka valitsus. Tuleb sellest muidugi pikemalt kirjutada. -- Toomas 8. september 2008, kell 16:44 (UTC)
Ilmselt tuligi. Kiriku veebilehel on öeldud lühidalt, et В конце 1928 года в Государственное Собрание был внесен законопроект о сносе Александро-Невского собора. С помощью мировой православной общественности храм удалось отстоять. Järelikult esitas mõni erakondadest vastava eelnõu. Omaaegses õigeusu ajakirjanduses oli sellest palju juttu, aga ma ei süvenenud teemasse. Üritan seda teha kui uuesti neid ajakirju vaatama sattun. -- Toomas 8. september 2008, kell 16:49 (UTC)

On vaja ka täpsustuslehte. Aleksander Nevski katedraale on palju, mõnigi neist väga silmapaistev (nt. Varssavi ja Sofia).--WooteleF 7. jaanuar 2010, kell 18:22 (UTC)


Minu meelest on lisandus "kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale" kohatu. Taoline lisandus on toonud artiklisse loogika, mille kohaselt oleks pidanud Riigikogu arutama ka Toompea lossi, Kadrioru lossi ja üldse viimase kahe sajandi jooksul rajatud hoonete mahavõtmist. Pealegi päris nii labaselt 1928. a. vaidlustes ametlikul tasandil ka ei väljendutud, teatud ajaleheartiklites küll. -- Toomas (arutelu) 13. november 2012, kell 14:39 (EET)

Toompea lossi ei ehitatud ju näitamaks, et Eesti on Püha Venemaa osa. Eelnõu "labane" seletuskiri on avaldatud näiteks Kajas, 12. oktoober 1928, nr. 240, lk. 1.--Õli (arutelu) 13. november 2012, kell 14:44 (EET)
OK, võib-olla seletuskirjas kasutati seda argumentatsiooni, võimalik. Kui sa nii väidad, ju siis nii oli. Mis ei muuda seda argumenti vähem labaseks. Ma ütlen veel: kui taolist väidet kasutati argumentatsioonina, siis tulekski see nii lahti kirjutada. Analoogselt viimasele lausele "leiti, et ..." ja soovitavalt kinnitada viitega. Antud juhul on see tõlgendus esitatud osana lausest, mis muus osas sisaldab mitte tõlgendusi, vaid vaieldamatuid fakte. Kuna katedraalkirik on aga hoone, millel on ühtaegu nii usuline kui ka poliitiline tähendus, siis ei saa kogu artiklit kirjutada ainult poliitilisest prismast vaadatuna, kasutades selleks veel 1920. aastate pehmelt öeldes rahvusromantilisi, karmilt öeldes natsionalistlikke arusaamu ja käsitlusi ajaloost. Praktiliselt kogu täna lisatud materjal üritab toonaste poliitikute kombel pisendada katedraali usulist tähendust ja näidata seda ainult poliitilise sümbolina, mistõttu artikkel on ilmselgelt kallutatud. -- Toomas (arutelu) 13. november 2012, kell 14:57 (EET)
Püha Jagamatu Venemaa ongi usk. Kas Šahhovskoi seadis katedraali ehitamise eesmärgiks, et usklikel oleks koht, kus Jumalat teenida, või et eestlased tuleb venelasteks teha? Šahhovskoi eesmärgile vastav on ka Eesti riigi reaktsioon. --Õli (arutelu) 13. november 2012, kell 15:03 (EET)

Tegelikult tuleb kogu seda 1928. aasta poleemikat näha üldise 1920. aastate russofoobia kontekstis, mida iseäranis õhutas Tööerakond oma väljaande "Vaba Maa" kaudu. Kui minna tagasi 1920. aastate algusesse, siis näeme, et need venestamissümbolite vastased kampaaniad said suures osas alguse just nendest ringkondadest. Niisiis on kogu see küsimus oluliselt nüansirohkem kui praegune käsitlus lubab välja paista, aga ma ei jõua seda hakata ümber kirjutama. Mille vastu ma pole püüdnudki vaielda, on see, et tegemist oli venestamise sümboliga ja et seda kasutati peamise argumendina lammutamise kasuks. Lihtsalt ütlen, et kriitilise ajalookäsitluse jaoks, mida entsüklopeedia võiks vahendada, sellest tõdemusest üksi ei piisa. -- Toomas (arutelu) 13. november 2012, kell 16:13 (EET)

Toompea Vene kirik lammutamisele.[muuda lähteteksti]

Nelja rühma liigete poolt esitati eile riigikogule sellekohane seaduseelnõu.

Kirik peab 1. miks lammutatud olema.

Eile esitasid riigikogul liikmed M. Juhkma (tööer.) A. Laur (koonduslane), O. Liigand (rahvaer.) ja A. Johanson (põll.) riigikogule järgmise seaduseelnõu:

§ 1. Tallinnas Toompeal asuv riigi päralt olev kreeka-katoliku usu Toompea Aleksander Nevski katedraal lammutatakse.

§ 2. Katedraali lammutamine tehakse ülesandeks teedeministeeriumile. Lammutamine peab läbi viidama 1. maiks 1929.

§ 3. Katedraali lammutamiseks määratakse teedeministeeriumile eelkrediiti riigi 1928./1929. a. Lisaeelarve nr. 1 arvel kr. 100.000.

§ 4. Katedraali lammutamise kulud kaetakse lammutatud katedraali materjalide väärtusest, mille kasutamise alused ja korra määrab Vabariigi Valitsus.

§ 5. Katedraali seni kasutanud kreeka-katoliku usu kogudusele antakse tasuta tarvitada Tallinnas Siimoni tänaval asuv riigi päralt olev Siimoni kirik ühiselt seal asuva kogudusega.

§ 6. Katedraalis riigi päralt olev pühitsetud vallasvara ja pühamed (kirikutarbed, pühakujud, lipud jne.) antakse kreeka-katoliku usu sinodi korraldusse.

§ 7. Katedraalis seni ausunud kreeka-katoliku usu kogudus on kohustatud sealt lahkuma ja sinod ära viima katedraali pühitsetud vallasvara ning pühamed teedeministeeriumi poolt määratud tähtajaks.

Kui kogudus ei lahku katedraalist või sinod sealt ära ei vii katedraali pühitsetud vallasvara ja pühameid neile antud tähtajaks, siis vabastatakse ruumid siseministri korraldusel administratiiv teel.

§ 8. Pärast käesoleva seaduse maksmahakkamist ei ole Toompea Aleksander Nevski kogudusel enam mingisuguseid õigusi katedraali suhtes.

Eelnõu esitajad ütlevad seletuskirjas:

Kohe kui iseseisvusest tingitud kõigevajalikumad sisemised uuendused veidi mahti andsid, hakkasid seltskonnast kostma tugevad hääled, mis nõudsid tsaaririigi julmi venestamise ajajärgu siinse silmapaistvama mälestusmärgi ― Tallinna Toompea Aleksander Nevski katedraali likvideerimist. Nii õigustatud kui see nõue ka oli, siiski viibis kahjuks asja otsustamine senini parlamendi ja Vabariigi Valitsuse töörohkuse tõttu.

Kõik katedraali ehitamise motiivid ja ehitajate talitusviis tõendavad, et seltskonnal on niisuguse nõude esitamiseks rohkem kui õigus. Nagu teada, asuti katedraali ehitamisele tsaaririigi tagasikiskumisepimedamal ajajärgul, läinud sajangu üheksakümnendatel aastatel, kus purutagurline isevalitsus rõhus Venemaa piirides asuvaid väikerahvaid, nagu soomlasi, poolakaid, eestlasi, lätlasi, leedulasi, sakslasi ja teisi. Maksab ainult meelde tuletada Vene vabameelses seltskonnas ja kirjanduses paljuvihatud nimesid: Pobedonostsev'i, Durnovo't, Plehve't, Sabler'it j.t., kes olid kaastegevad katedraali ehitamisel, ― ja on selge, kelle ja millise ettevõttega oli siin tegemist.

See tahe määras ka katedraali koha. Kreeka-katoliku koguduse liikmed soovisid uut peakirikut Veneturu äärde või reaalkooli vastu. Asja algatajad rõhutasid aga, et: „igas Vene linnas on jumalakoja jaoks vääriline koht. Lähenete teie Tallinnale merelt või maalt, Vene linna teie ei näe.“ „Vaja, et merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus.“ Peakiriku ehitajatele oli vastuvõetav ainult Toompea lossi esine.

On ammu tuntud tõsiasi, et selle kurva ja hämara aja valitsejatel puudus vähemgi lugupidamine teistest rahvastest. Ei varjatudki, et peakiriku ehitamine olla „Vene asja istutamine siia.“ Vähe sellest, et peakiriku ehitamise agaram õhutaja Eesti kuberner Schahovskoi hoolimatult taga kiusas tolleaegseid Eesti tegelasi. Aleksander 3. soov, et „kolme aasta pärast ei ole enam vahet Balti ja puht Vene kubermangude vahel“ oli tol ajal seadus. Ühe sõnaga: on päevselge, et peakiriku ülesanne pidi olema puht politiline.

Eeltoodust järgneb, et sarnastel põhjendustel ja teiste rahvaste rõhumise otstarbel ehitatud katedraalil Eesti parlamendi ja valitsusehoonete vahel kauemini ruumi ei saaolla ja ta tuleb paratamatult likvideerida.

Võrdlemisi väikearvuline kogudus ei suuda väliselt korras hoida suurt hoonet, mis kannab juba lagunemise tundemärke, nagu see vajalik parlamendihoone ja riigivanema maja vahel. Ja nüüd, kus Vabaduse- ja Toompea lossi platside planeerimine käsil, on katedraali kõrvaldamiseks tungiv vajadus.

Eesti kodanikkudele on selge, et asja otsustamist kuidagi ei tarvitse siduda rahvuse või usu küsimusega. Seaduseelnõu algatajad on rahvuslikust sallimatusest kaugel ja nad on arvamisel, et vabanedes õnnetu ajajärgu igapäevasest meeldetuletamisest, mis vene kaaskodanikkudele piinlik ja meile haavav, võib Eesti rahvaste sõbralik kaastöö selle ainult võita. Viimast arvamist jagatakse ka Vene vabameelses seltskonnas.

Kaja, 12. oktoober 1928, nr. 240, lk. 1. --Õli (arutelu) 13. november 2012, kell 15:42 (EET)