Arutelu:Agvan Doržijev

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Gelong, getsul ja datsan peaksid olema eraldi artiklid. Siin pole tarvis neid mõisteid selgitada. Andres 31. oktoober 2006, kell 18:01 (UTC)

Kust andmed pärinevad? --Metsavend 31. oktoober 2006, kell 18:27 (UTC)

"Budistlik teoloog" on minu meelest küll ebaõnnestunud väljend. Andres 31. oktoober 2006, kell 18:40 (UTC)


Mul on olemas Agvan Dorzijevi enda kirjutatud mogolikeelne elulugu sinna juurde pool riiulit muu keelseid lugulaule ,lisaks olen aastaid suhelnud burjaatide ja mongolitega , pluss tiibetlased .

Lisaks materjalid SanktPeterburi budistliku templi ehitamise ajaloo kohta , ise suhtlen SanktPeterburis Kozlovi muueseumi direktori Andrejeviga kes sel teemal on kirjutanud kogu elu ja kes öpetab Ida Instituudis.

Sellest vist piisab , vöi soovid kirjanduse loetelu. Kas sul on kahtlusi minu teave osas ,mis siin kirjas on ?

Huvitav kes on siis siinsed kohalikud eksperdid ja kelle ja milliste volitustega esitatakse siin kysimusi.

Küsimuste esitamiseks ei ole tarvis mingeid volitusi.
Allikate äratoomine on Vikipeedias igati soovitatav, kuigi seda enamasti ei tehta. Andres 31. oktoober 2006, kell 18:53 (UTC)


kus sa selle leidsid ?,,,,"Budistlik teoloog" pole elus kunagi sellist kristliku kombinatsiooni kasutanud budismi suhtes

Muidugi Sina pole kasutanud. Metsavend kasutas seda. Ma muutsin selle. Andres 31. oktoober 2006, kell 19:03 (UTC)

Huvitav ma sinu keevitatud lugude puhul ei märganud algallikate olemasolu ,

Jah, enamasti ma seda ei tee. Aga sellegipoolest on see igati soovitatav. Andres 31. oktoober 2006, kell 19:03 (UTC)

Tõstsin järgneva lõigu välja:

"Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus." Buddha

Arvuliselt väike burjaatide rahvas ja neile kuuluv territoorium ,okupeeriti Vene inpeeriumi poolt 17 sajandi keskpaiku , Nende hulgast on pärit palju yle maailma kuulsaks saanud haritlasi , teadlasi ja muid silma paistnud tegelasi.

Piisab kui nimetada Lhasast esimesed fotod teinud burjaati maadeuurijat , teadlast , fotgraafi Gonbozav Tsyibikovi , arst , tiibeti meditsiini propageerija Pjotr Badmajev Hambo lama Itegilov , Choinzon Iroltuev , kuulus tohter laama Dymshyk Norbojev , jne

Seda tuleb toimetada ja viia artiklisse burjaadid. --Metsavend 1. november 2006, kell 11:24 (UTC)

Kas sa ei tea et Wikipedia on vaba ja tsensuurita ettevötmine ?

Kui nii kirjutasin siis on järelikult uba siin olemas.

Ma möistaksin sinu poolseid pyydlusi sel juhul kui sa aitaksid asja arengule kaasa , seni vaid pyyad minu poolset infot pidevalt kärpida.

Metsavend püüdis materjali organiseerida. Kui keegi tahab teada midagi burjaatide kohta, siis ta otsib seda artiklist Burjaadid. Sellest artiklist tuleb siia sobivas kohas teha vastav link. See vastab Vikipeedia ülesehituse põhimõtetele. Ka muudes entsüklopeediates on materjal organiseeritud nii, et konkreetse pealkirja all räägitakse asjast, mida pealkiri mainib.
Info ümbertõstmine ei ole materjali kärpimine. Ma panen materjali burjaatide kohta vastava artikli arutelulehele. Siis on võimalik seda kasutada, kui artikkel tehakse. Andres 1. november 2006, kell 14:38 (UTC)

Ma eile pöördusin kysimusega kudas saab siia fotosid toppida ,kuid abi ja nöu osas tundub sinu vöimekus nagu nörk olevat.

Ma vastasin Sinu küsimusele kaks korda. Kas midagi jäi arusaamatuks? Andres 1. november 2006, kell 14:38 (UTC)

Kui teemat ei tunne ära mängi aktivisti,.

Sa oled valesti aru saanud. Vikipeedia ei tohi seadustega vastuollu minna (autoriõigused) ja artikli sisu peab vastama pealkirjale ja olema vormistatud vastavalt reeglitele. Igaüks võib iga artiklit toimetada. Sinul ei ole selle artikli üle rohkem õigusi kui mul. Mul oleks hea meel, kui siia Doržijevist korralik artikkel tuleks, aga praegu on siin kirjavigadest kubisev pidevalt teemast kõrvale kalduv oopus.



Kas sulle tundub et saaksid nagu paremini hakkama Dorzijevi elulooga?

Kardan et sa polnud temast varem kuulnudki , nagu enamus inimesi ,mina ajasin Dorzijevi jälgi ajaloos taga juba aastast .1978


Vöib olla oleks mötekas teha teemade loetelu , milles tahad osaleda vöi kaasa lyya ,mis puutub budismi ajalugu ?

Peaksime välja selgitama oma vahelise kompetentsus-tasandi teemade osas,kes mida hakkab tegema?

Küsimuseasetus, kes mingi asjaga paremini toime tuleb, on minu meelest tarbetu. Igaüks püüab teha, mida ta oskab. Viki mõte on selles, et teksti koos paremaks teha. Alati ei vaja see vaadeldava teema tundmist. Sõnastust, kompositsiooni ja vormistust võivad parandada ka need, kes asjast midagi ei tea.

Võib-olla oleks õigem kirjutada "Dordžijev", mis on vist häälduspärane nimekuju. Andres 1. november 2006, kell 14:29 (UTC)


Mongolid ja burjaadid hääldavad seda Dorr-ziijeev , kui lisada -Dordzz- , siis seostub see vadzraga nende jaoks. Ei kujuta ette kuis see transkriptsioon välja näeks. Inglise keel kasutab Dorijev , kuid kui sellest lähtuvalt kysida kes on Dorijev ,ei möista ei mongolid, burjaadid , kalmökid , tuvalased , tiibetlased kellest on jutt.

Inglise keeles kasutatakse nimekujusid Dorjiev, mõnikord ka Dordzhiyev või Dorzhiyev. Arvan, et Dorijev on trükiviga.
Küllap j-tähte kasutatakse sellepärast, et inglased kasutavad seda dž-hääliku märkimiseks (ž-häälikut inglise keeles ei ole). Burjaadi hääldust (ega kirjapilti) ma ei tea. Andres 1. november 2006, kell 15:17 (UTC)

Esmane versioon , mida keegi pidevalt taastab.,,Agvan Doržijev (Агван Доржиев 1853 - 1938) oli burjaadi budistlik munk.


kirjutan nyyd artikli algusse,,,Agvan Doržijev (Агван Доржиев 1853 - 1938) oli rahvuselt burjaat ja munk kes omandas budistliku körghariduse Drepongi kloostris Tiibetis.

Arvan et seda ei ole enam mötet muuta.

Kirjavigu parandada ja sõnastust kohendada ju ikka võib. Miks see Sind häirib? Andres 1. november 2006, kell 15:17 (UTC)

Kirjavigu mitte tasub vaid peab parandama ,kuid selline algus on öige info aspektist.

Kui Sa parandasid tagasi, siis Sa taastasid ka vead. Andres 1. november 2006, kell 15:35 (UTC)

Mul on olemas terve hunnnik vanu fotosid kloostri aegadest ,kuid ma ei tea kuidas neid yles riputada,

Kas need fotod on Sul füüsilisel kujul? Kui vanad nad on? Andres 1. november 2006, kell 15:35 (UTC)


nad on kusagil 19 sajandi paiku tehtud ja skännitud masinasse.Kuis saan ma pildi lehekyljele sättida täpselt paika? Ka fyysilised paberil on olemas

Soovitan teha nii. Kirjuta selle koha kohale, kust Sa tahaksid, et pilt algaks, niimoodi: [[Pilt:Pildifailinimi|thumb|Pildiallkiri]]. Andres 1. november 2006, kell 16:07 (UTC)

(Enne peab muidugi olema pilt üles laaditud, aga seda Sa juba oskad.) Andres 1. november 2006, kell 16:08 (UTC)


"Jaapanlane Ekai Kawaguchi annab Londonisse teada et venemaalt pärit burjaadi laama ja öpetlane omab äärmiselt suurt möju noorele Dalaile ja esitab enda hypoteesi selle kohta et Dorzijev olla värvatud Vene Salaluure poolt agendiks aastal 1885 ."

Lisasin juurde , vanTao


Sire Charles Bell's ja Edmund Candler väidavad enda et Dorzijev oli suur 13 Dalaiga manipuleerija ,intrigaator ja provakaator mis puutus just Aasia poliitikasse ja vene luure poolsesse panusesse Tiibeti suhetesse Inglismaaga.

Lisasin vanTao


Avjoska!

Kas sulle tundub et Doržijevi elugu on siin täiesti valesti kirjutatud? Kui nii väidad paku möni argument enda jutu töestuseks,Kui neid pole siis pole ka alust mainida muinasjutulisust.

Kindlasti ei ole selle üliolulise mehe elulugu siin TÄIESTI valesti kirjutatud. Kuid kui kunagi VanemTaost hakatakse elulugu kirjutama, ei hakka me igat hoonet kirja panema, kus VanTao viibinud on. Tee valikuid ja ära pane sisse lõike, mis kuuluvad teiste artiklite juurde. Aitäh! avjoska 26. november 2006, kell 20:44 (UTC)

Mida selle peale öelda?

Midagi! --VanemTao 27. november 2006, kell 04:03 (UTC)

Olen põhimõtteliselt nõus, et üldjuhul peaksid lingid olema eestikeelsetele tekstidele. Aga las nad nii kaua olla, kui artikkel veel pooleli on. Andres 30. november 2006, kell 21:19 (UTC)


Välja tõstetud[muuda lähteteksti]

Kommentaariks väljatõstmistele. VanemTao poolt tehtud artikkel oli suur ja sisaldas lisaks Agvan Doržijevi kohta käivale infole hulgaliselt ka muud infot. Üritasin selle "muu" info artiklist välja tõsta. Selle tegvuse käigus lõin uue artikli Peterburi Kalatšakra tempel, millesse tõstsin kõik materjali, mis oli seotud templiga ja mitte Agvan Doržijeviga. Doržijevi artiklisse jätsin vaid temaga seotud lõigud. Ülejäänud tekst, mille välja tõstsin on toodud allpool. See tuleb veel jaotada artiklite Vladimir Solovjov, Venemaa budismi ajalugu ja Tiibeti ajalugu vahel. Üht-teist saabi ilmselt veel mõnesse seotud artiklisse nt Bogdo-khaan vms. tõsta. Agvan Doržijevi artikli sisu võiks nüüd suures osas sisaldada relevantset teksti. --Boy 29. detsember 2006, kell 13:03 (UTC)

Kuulub artikklise Vladimir Solovjov

Filosoof Vladimir Solovjov[muuda lähteteksti]

Filosoof Vladimir Solovjov oli mures, et Aasia ja asiaadid varem või hiljem saavad lääne maailma enda valdusse. Selle mõte tekkis Pariisis peale juhuslikku kokkupuudet hiina kindraliga kes rääkis perfektselt prantuse keelt ja selgitas Solovjovile, kuis asiaadid lasevad eurooplastel teha ära raske töö tehnoloogia ja teaduse arengu valdkonnas et siis hiljem euroopa teaduse ja mõtlemise vilju ära kasutada, selleks et endale allutada kogu lääne maailm ja tsivilisatsioon.

Solovjovis tekitasid hiinlase sõnad eluaegse foobia ja kartuse ida ees, mis pidi kauges tulevikus valitsema kogu lääne maailma. Tshingish-khaan oli esimene panmongolismi poliitika ellu rakendaja,

Aasias on levinud arusaam, et kes omab mõju Mongooliale, võib kujundada poliitikat Aasias ja sealt edasi maailma poliitika juhtimiseks on vaid üks samm.

Jaapani sõjard Tanaka kuulsad sõnad kõlavad järgmiselt: "Selleks, et vallutada Hiina, peame enda valdusse kõigepealt saama Mandžuuria ja Mongoolia, maailma allutamiseks peame enne alistama Hiina".

Ilma allikaviiteta on tegemist hinnanguga, mis rikub neutraalsust.

Budistliku ideoloogia lääne kultuuriruumi transportijana võib Agvan Doržijevit võrrelda Atishaga.

Ilma allikaviideteta on tegemist spekulatsiooniga seoses Geograafiaühingu liikmeks saamisega: Võib-olla oli see moment alguseks koostööle salapolitseiga, ka Gonbozav Tsõbikov läks Tiibetisse kui nuhk, luurates Venemaa kasuks ja teda saatis sinna Geograafia Ühing. Paljud Vene sõjaväelastest maadeuurijad olid samuti Geograafia Ühingu liikmete hulka.

Kuulub pigem artiklisse Jebtsun damba või dalai-laama

Samal ajal istub troonita XIII dalai-laama Urgaas ja ootab vastust Sankt-Peterburist.

Paralleelselt hargnevad sündmused Urgaas intriigide suunas. Jebtsun Damba, Mongoolia pealaama, loob ohtralt sisepingeid, kuna dalai-laama on väga populaarne mongolite hulgas, isegi enam austatud kui kohalik usupealik ja see tekitab tolles kadedust. Tüli isakeste vahel tekkis troonide kõrgusest, kui Dalai-laama ja Jebtsun Damba pidid istuma ühes ruumis. Nimelt Jetsun Damba leidis et troonid peaksid olema ühekõrgused, kuna mõlemad neist on valitsejad.

Burjaatia rahutused[muuda lähteteksti]

1905 algasid Burjaatias rahutused, kuna tsaarivõim oli aastaid püüdnud burjaate vene kiriku rüppe meelitada. Püüti piirata budistlike kloostrite ja munkade arvu, takistades mongoleid ja tiibetlasi, kes saabusid õpetama Burjaatiasse nende sissesöitu Venemaale ja Burjaatiasse,

Võimude poolt tehti aktiivset propagandat burjaatidele, et nood astuksid vene õigeusku. Budalastest burjaadid olid massiliselt nõus usku vahetama, sest neile anti usuvahetuse eest materiaalset kompensatsiooni.

1905. aastal oli Dalai-laama Urgaas. Tol aastal kohtus akadeemik Stsherbatski temaga Gandani kloostris, kus pikalt vestles auväärsega tekkinud poliitilisest situatsioonist Tiibetis. ,mis sundis Dalai-laamat nii pikalt istuma Mongoolias maapaos.

1907. aastal lahkusid inglased Tiibetist, jättes maha enda esindajad.

kuulub artiklisse 13. dalai-laama või Tiibeti ajalugu

1904. aastal põgenes 28-aastane XIII dalai-laama inglise okupatsiooni eest varjule Mongooliasse. Ta kohtus ametlikult Vene ministri Pokotiloffiga. Vastuvõtul osales ka Agvan Doržijev, kes peale seda läks dalai-laama saadetiste ja kirjadega Peterburgi tsaari juurde. Dalai-laama palus tsaarilt kaitset ja abi inglaste vastu.

Romanovid, kes just kaotasid sõja Jaapanile, ei soovinud konflikti inglastega ja keeldusid viisakalt sekkumast Inglise-Tiibeti suhetesse.

1908. aastal reisis XII dalai-laama Mongooliast Pekingi lähedal asuvasse Utan-shani kloostrisse ja Doržijev saabus taas Sankt-Peterburgi paluma koostööd ja abi inglaste võimutsemise vastu Tiibetis, millest kahjuks taas keeldutakse, kuid budistliku templi rajamisse pealinna suhtutakse veel positiivselt.

Järgenvad osad kuuluvad pigem Venemaa budismi ajaloo artiklisse

Maadeuurija Kozlov[muuda lähteteksti]

1923 saadab Agvan Dorzijev koos maadeuurija Kozlovi ekspeditsiooniga Tiibetisse õppima 10 noort laamat. Neist kolm hukkusid Ulan Batori lähedal kommunistide käe läbi, kuid ülejäänud 7 jõudsid Tiibetisse. Köik need "seitse budistlikku vaprat" omandasid hea hariduse ja said kuulsateks laamadeks enda elu jooksul, kuid tagasi kodumaale neil ei õnnestunud enam kunagi tagasi tulla.

1933. aasta novembris sureb 13. Dalai. Seejärel suleti paljud budistlike templite uksed nõukogude Venemaal ja Mongoolias kümneteks aastateks.

1935 asuti jälitama ja vanglatesse toppime kõiki ellu jäänud budalasi üle nöukogude Venemaa, Mongoolia, Kalmõkkia, Tuva. Burjaatia langes muuhulgas esimesena löögi alla Piiteri datsan, mis hiljem 1938 suleti, kuna budalased visati sealt välja.

Selle kampaania käigus läksid viimased laamad, kes eelmistest kommunistide poolt organiseeritud usuvastastest programmidest puutumata olid jäänud, nii püssi ette kui okastraadi taha laagrisse. Nii hävitati kalmõkkidel, tuvalastel, burjaatidel, mongolitel nende rahvuskultuur ja -intelligents lõplikult.

Pogrommid budistide vastu[muuda lähteteksti]

1936. aastal algasid üle kogu NSV Liidu kommunistide poolt organiseeritud laiahaardelised progrommid budistlike templite ja kloostrite vastu, nood mis ei olnud veel punaste poolt suletud või lõhutud. Võimudel oli eesmärk sulgeda viimased kultuskohad ja tema teenrid budistlikud laamad vangilaagrisse.

1936. aasta 15. augustil suleti Ulan-Ude linnanõukogu otsusega Atsagat-Shelutajevskii datsan Burjaatias. Selle kloostriga oli Agvani elus seotud kõik mälestused tema lapsepõlvest, seal õppis ta õpetaja Iroltujevi käe all esimesed tähed selgeks nii mongoli kui tiibeti keele osas, samuti ka lugema.

Iroltujevist sai hiljem Hambo lama, kes kogu elu aitas kaasa enda õpilase arengule ja kujunemisele budistist haritlaseks, filosoofiks ja mungaks õpetajaks.

Iroltujev suunas Doržijevi Lhasasse Drepung Gomangi, kus too omandas kõik, mida Lhasa ja Potala olid tol ajal võimelised hariduse osas üldse pakkuma.

Bolševikud budiste tapmas[muuda lähteteksti]

1937. aasta sügist peetakse Sankt Peterburi templi jaoks kõige traagilisemaks ja sama laienes kogu Venemaa budismi ja budistide kohta.

Öösel murdsid Leningradi tšekistid templisse sisse, viies kaasa kõik inimesed, kes sel hetkel templi territooriumil viibisid munkadest usulisteni välja. Arreteeritud veeti tshekaase ja "troika" ehk kolmest mõrvar-tšekistist koosnev kohus otsustas kähku nende saatuse, kõik templis kinnivõetud inimesed lasti maha; nende hulgas ka kuulus ja tuntud orientalist ja mongolist Baradijn.

Välislingid[muuda lähteteksti]

Tsannid tsore[muuda lähteteksti]

Tõstsin välja alljärgneva teksti mis võib sisaldada küll õiget infot, kuid ma ei suutnud leida ühtegi seda kinnitavat allikat. Lisaks räägib see Doržijevist suht möödaminnes. Kui leiaks kuskilt allika mis siinseid fakte kinnitab võib tagasi panna

Loa saamine kohalikult kubernerilt Astrahanis tundus algul peaaegu võimatu, kuid tänu 13. dalai-laama isiklikule huvile asja vastu, kas ja kuidas ehitus edeneb. See Potala isiklik vahelesekkumine lahendas ka muud probleemid ja ehitus valmis kiirelt. Kalmõkid kutsusid seda õppeasutust "Duhhovnaja Akademia" ja Agvan Doržijev määrati selle juhiks (Tsorin-hambo).

Kogu asja eestvedajaks kalmõkkide poolt oli Menkedzujev keda Dža-laama tutvustas Agvan Doržijevile juba Lhasas.

Veidi aja pärast rajati üks sama kategooria õppeasutis Ikitsohurovskii ulussi veel lisaks Sanzyr. Igatahes näitab see järsult tõusnud huvi Astrahani ääres asuvates steppides budistliku filosoofia vastu.

Kogu tegevus toimus Potala teadmisel ja koordineerimisel. Dalai-laama saatis mitu koormat rituaalesemeid asutiste tarvis, Doržijev ise varustas õppeasutisi budistliku kirjandusega: alates Gandzurist ja Dandzurist kuni muu vajaliku kirjavarani välja. Kalmõkid said veel erinevaid burhaane Lhasast. Astrahani-äärseid stepi-budiste soositi kõvasti tol ajajärgul Potalas.

Doržijev oli arukas ja perspektiivitundega budist. Ta andis sel hetkel kalmõkkidele ja teistele budistidele nii palju kui võimalik õpetuse varamust teadmisega, et tulevikus kalmõkid ja teised budalased toetavad tema tegemisi ja toimetusi sama aktiivselt. Nii kujunes ka välja kalmõkkidest Tundutov, kellel ainukesena oli Euroopas dalai-laama kuldne pitsat, mis kindlustas vaba sissepääsu Potalasse igal ajal. Toosama Tundutov ajas ka templi paberimajandust ametlikul tasemel valtsusega. Kalmõkid annetasid hiljem suurel hulgal raha nii Sankt-Peterburi templi ehituseks, majandamiseks kui ka laamade ülapidamiseks, kes templi juures elasid.

Lisaks kalmõkkidele burjaadid, tuvalased, mongolid ja teised budalased nii Peterburist kui mujalt, tolleaegsed idauurijad ja muu haritlaste ja kultuuritegelaste seltskond oli abiks tegemistes ja suhete loomisel.

Sünniaastaks annavad inglise ja prantsuse vikipeedia 1854, EE 1857. EEs on nimekuju Dordžijev. --Metsavend 8. juuli 2009, kell 08:14 (UTC)

EE kirjutab, et "1920. a-il taotles budistide koostööd nõuk. võimuga." Sellest perioodist pole artiklis üldse juttu. --Metsavend 8. juuli 2009, kell 08:19 (UTC)

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Agvan_Doržijev&oldid=1603582"