Arutelu:Abja-Paluoja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

01.09.2006.a. seisuga elab Abja-Paluoja linnas 1406 inimest. avjoska 14. aprill 2007, kell 12:04 (UTC)

Enne oli siin 1361, see on vist viimase rahvaloenduse järgi).
EE 12. köites on 1392 (2003). Andres 5. november 2007, kell 13:48 (UTC)

| elanikke = 1406 (01.09.2006) Andres 25. aprill 2010, kell 00:31 (EEST)Vasta[vasta]


Jääb arusaamatuks Abja ja Abja-Paluoja vaheline suhe. Ka artiklist Abja ei saa selgust. Andres 25. aprill 2010, kell 00:31 (EEST)Vasta[vasta]


Vahepeal oli siin nii:

Abja-Paluoja on ka tuntud kui Mulgimaa pealinn ja presidendi ( Toomas-Hendrik Ilves ) kodulinn.

Andres 2. september 2010, kell 22:37 (EEST)Vasta[vasta]

Alevik ja alev[muuda lähteteksti]

Teises viiteallikas öeldakse, et Abja-Paluoja sai 1945. aastal linna tüüpi alevikuks, siin on öeldud, et alevikuks. KNAB-i järgi sai aleviks ja varem nimetatati alevikuks. Ma usun KNAB-i rohkem. Siin ei ole ka mainitud, et ta üldse alev oleks olnud. Andres (arutelu) 29. detsember 2017, kell 16:09 (EET)Vasta[vasta]

Kohanimeraamat [1] ütleb ka, et 1945 sai aleviks. Ma suunasin siia ka märksõna Abja alev--Estopedist1 (arutelu) 12. aprill 2018, kell 00:19 (EEST)Vasta[vasta]

Abja-Paluoja lipp ja vapp[muuda lähteteksti]

Kas linnal on (olnud) Abja-Paluoja lipp ja Abja-Paluoja vapp. Ilmselt on ja kas need on identsed nendega: Abja valla lipp ja Abja valla vapp?--Estopedist1 (arutelu) 24. juuni 2019, kell 18:18 (EEST)Vasta[vasta]

Abja-Paluoja tuntud inimesed[muuda lähteteksti]

Lause artiklis ütleb, et Abja-Paluojal on sündinud rida tuntud inimesi. Kas nii väikses kohas on tõesti olnud oma sünnitusmaja? Arvatavasti on nad siiski mujal sündinud, aga nende lapsepõlv möödus Abja-Paluojal. Või kuidas, Kruusamägi, Eri:Erin/2200725? Kaniivel (arutelu) 1. mai 2022, kell 23:57 (EEST)Vasta[vasta]

On nüüd parem? Ivo (arutelu) 2. mai 2022, kell 00:08 (EEST)Vasta[vasta]
Jah. Ma võtsin ainult "näiteks" ära, see mõjub nagu parasiitsõna. Kaniivel (arutelu) 2. mai 2022, kell 00:17 (EEST)Vasta[vasta]
Kui aga vaadata nende isikute artikleid, siis neis on selgelt kirjas, et "sündinud Abja-Paluojal". Eks siin on natuke laiem küsimus, et kuidas seda päritolu märkida. Ivo (arutelu) 2. mai 2022, kell 00:24 (EEST)Vasta[vasta]
"Sündinud" peakski tähendama kohta, kus inimene sündis. Ma arvan, et päritolu on paljuski subjektiivne ja isikliku tunnetuse küsimus. Mina näiteks elasin oma esimese eluaasta Tartus, kuid ei mäleta sellest perioodist midagi. Enda meelest olen "pärit" ühest teisest väiksest kohast, kus järgmised aastad elasin ja kust on mul esimesed mälestused. Kaniivel (arutelu) 2. mai 2022, kell 00:35 (EEST)Vasta[vasta]
Kui sa tahad ümber teha tuhandeid artikleid, siis ehk peaks seda natuke laiemas ringis arutama. Ivo (arutelu) 2. mai 2022, kell 00:41 (EEST)Vasta[vasta]
Ja viimase poole sajandi jooksul on vast valdav osa Eesti inimesi sündinud kas Tallinna või Tartu sünnitushaiglas. Kui jääda puhtalt haigla peale, siis muudaks see selle päritolukoha märkimise suuresti mõttetuks. Ivo (arutelu) 2. mai 2022, kell 00:48 (EEST)Vasta[vasta]

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Mina näiteks tulin ilmale sünnitusmajas, nõukaaegne esik-elukoht oli II saksa sõja eel linna poolt ostetud mõisamaadel, mis Josifi ajal külanõukogust staatusest linna piiresse tõsteti/ülendati/liideti; kahtlustan et mõne sajandi eest võisid nii mõnedki sündida saunas, lossis, stepis, puu all jne...; jätkuva sõja tingimuses on esinenud ka lennukis (õhus) ilmasaabumisi... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 2. mai 2022, kell 00:54 (EEST)Vasta[vasta]

Ivole: Tuhandete artiklite ümber tegemine mind ei huvita, kui seda botiga ei saa teha. Ma eelistan tähelepanu juhtida. Laiem arutelu on muidugi teretulnud. Kas see "sündinud" koha märkimise traditsioon isikute biograafiates ei tule mitte sellest, et vanasti (nii sadakond aastat tagasi) sündisidki peaaegu kõik inimesed oma kodus. Ja hiljem, kui sünniti haiglas, siis märgiti harjumusest sündimise kohaks tegelikult kodukoht. Kaniivel (arutelu) 2. mai 2022, kell 01:00 (EEST)Vasta[vasta]
Ka mina olen sellest traditsioonist nii aru saanud. Ning paratamatult on see muutunud mõneti segaseks, aga midagi massiliselt ümber tehes ei ole see ka kuidagi paranemas. Seda enam, et on suht võimatu tuvastada, et mis siis õigupoolest kellegi tegelik sünnikoht oli, sest enamuses juhtudel selle kohta mingeid asjalikke allikaid pole.
Mina nt tulin ka ilmale Tallinna sünnitushaiglas, aga Tallinnas pole ma kunagi elanud (v.a oma elu esimesed nädalad vms) ja seega oleks selline "sünnikoht Tallinn" mulle väga võõras. Ivo (arutelu) 2. mai 2022, kell 01:10 (EEST)Vasta[vasta]
Olemasoleva massiline ümbertegemine pole vajalik, aga võiks läbi mõelda, kuidas edaspidi teha. Kas sünnikoha märkimine üldse on vajalik esimeses lauses? Paljudes artiklites seda pole. Osades artiklites on seal nimetatud koht, aga ilma "sündinud" sõnata. Kui sündimise koht on oluline, siis saaks selle ära tuua ka artikli tekstis. Olen nõus, et oludes, kus suurem osa Eesti elanikke sünnib mõne keskuse sünnitusmajas, pole tegeliku sünni kohal isikuga väga olulist seost. Olulisem on päritolu või üleskasvamise koht. Kaniivel (arutelu) 2. mai 2022, kell 22:20 (EEST)Vasta[vasta]
Mina nt olen seda sulgudes asula nime alguses alati (vaikimisi) käsitlenud kui pärit (siit/säält) vms; saun, õhusõiduk, veesõiduk, nimeliselt, oleks...(nt kui proua Nadežda oleks järglased varem ilmale toonud...) ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 3. mai 2022, kell 08:27 (EEST)Vasta[vasta]

Kui inimene on surnud, siis sõna "sündinud" esimeses lauses ei ole. Minu meelest on mõtet esimeses lauses märkida ainult tegelikku sünnikohta. Kui see oile teada, võib selle märkimata jätta. Ma ei tea, kui tähtis sünnikoht on, aga selle märkimine esimeses lauses on traditsioon. Seda, kust inimene pärit on, võib kirjutada allpool. --81.90.124.179 3. mai 2022, kell 19:06 (EEST)Vasta[vasta]

Sellega saab nõustuda. Märkida sünnikoht esimeses lauses ainult siis, kui see on tegelik ja teadaolev sünnikoht. Kaniivel (arutelu) 4. mai 2022, kell 00:00 (EEST)Vasta[vasta]
Probleem on ikkagi see, et sünnikohta ja päritolukohta esitatakse ka allikates läbisegi ehk tegelikult pole sageli võimalik kindel olla, et kus keegi sündis. Kui see koht on nt Tallinn või Tartu, siis pole küll väga põhjust kahelda, aga kui see on midagi muud...? Maakonnakeskustes on sageli sünnitushaiglad olemas [olnud], aga see ei tähenda, et tegelikult Tartu või Tallinna ei mindud (näide). Ja kust võtta adekvaatsed allikad? Ivo (arutelu) 7. mai 2022, kell 01:54 (EEST)Vasta[vasta]
Kui tekib kahtlus, siis võib sünnikoha märkimata jätta. --Andres (arutelu) 7. mai 2022, kell 09:19 (EEST)Vasta[vasta]
No on allikas kirjas nt, et "sündis Abja-Paluojal". Mis juhul peaks see kahtlus tekkima? Kuidas eristada, et mis võiks olla tõepärane ja mis mitte? Kõikjal, kus meil on sünnikoht märgitud, lähtub see ju mingist allikast. Ega me ise neid kohti välja ei mõtle. Ivo (arutelu) 7. mai 2022, kell 16:38 (EEST)Vasta[vasta]
Kahtlus kas tekib või ei teki, seda ei saa ette kirjutada. Ja allika peaks ära näitama. Kui on kahtlus, järelikult allikas pole usaldatav. --Andres (arutelu) 7. mai 2022, kell 17:04 (EEST)Vasta[vasta]
Kui allikas on öeldud "sündis Abja-Paluojal", siis võib arutleda umbes järgnevalt. Kas Abja-Paluojal oli isiku sündimise hetkel sünnitushaigla? On seal üldse kunagi sünnitushaigla olnud? Kodus tänapäeval enamasti ei sünnitata, selle võib vähetõenäolise variandina kõrvale jätta (kui just allikas pole eraldi välja toodud, et nii oli). On isik aga kaugemas minevikus sündinud, kui kodus sünnitamine oli tavalisem, siis ei saa kõrvale jätta. Edasi, kuivõrd usaldusväärne allikas antud küsimuses on? Ajaleheartikkel, kus on ainult üks lause, pole sama kaaluga, mis isiku detailne biograafia (raamat). Lihtsalt sündimise koha artklist välja jätmisega, kui on kahtlus, ei sünni eriti midagi halba. Kaniivel (arutelu) 7. mai 2022, kell 23:51 (EEST)Vasta[vasta]