Mine sisu juurde

Arnold Knüpffer (1777–1843)

Allikas: Vikipeedia
Kadrina pastor Arnold Friedrich Johann Knüpffer

Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5. juuli (vkj. 24. juuni) 1777 Juuru kirikumõis, Harjumaa15. oktoober (vkj. 3. oktoober) 1843 Kadrina, Virumaa) oli Eestimaa vaimulik, rahvaluule- ja keeleuurija.

Arnold Friedrich Johann Knüpffer sündis Juuru kirikumõisas pastori Friedrich Gustav Knüpfferi ja Beata Christine Knüpfferi (sündinud Tideböhl) pojana. Tema vanaisa Arnold Johann Knüpffer oli samuti pastor. Ta õppis Tallinna toomkoolis 1787–1794 ning aastatel 17941797 Jena ülikoolis teoloogiat.

Pärast stuudiumi oli Knüpffer koduõpetaja Eestimaal, kuni ta 1800. aastal ordineeriti Kadrina Katariina koguduse pastoriks. Sellele ametikohale jäi ta kuni surmani.

Lisaks oli ta Eestimaa konsistooriumi assessor aastatel 1817–1833 ja esimene Eestimaa kindralsuperintendent aastatel 18331834. Viimasest ametist astus ta tagasi, kuna ei soovinud loobuda kogudusest.

Lisaks jumalasõna kuulutamisele andis ta panuse eesti keele grammatika ja rahvaluule uurimisse. Kadrina ümbrusest kirjutas ta üles umbes 500 regivärsiteksti ja rohkesti Kalevipoja-ainelisi muistendeid. Rosenplänteri ajakirjas Beiträge avaldas ta palju ülevaateid eestlaste müütide, ajaloo, keele, rahvaluule, kooli ja muu eluolu alalt. Knüpffer rajas eesti keele tuletusõpetuse ja soovitas 1817 eesti keele grammatika aluseks võtta mitte ladina, vaid soome keele grammatika; eestikeelses luules soovitas kasutada regivärsi vormi. Ta uuris ja avaldas eesti rahvaluulet, keelt ja kombeid käsitlevaid kirjutisi. Muuhulgas tõlkis ta põhjaeesti murdesse 1832. aastal kehtestatud Agenda, andes sellega aastakümneteks kuju jumalateenistuste pidamiseks.

Knüpffer oli Rakvere linna heakorrakomisjoni esimees, Isamaaliste Sõprade Eesti Ühingu liige, Õpetatud Eesti Seltsi auliige (1841. aastast) ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige (1842. aastast).

Arnold Friedrich Johann Knüpffer suri 1843 ja on maetud Kadrina kirikuaeda.

Arnold Friedrich Johann Knüpffer oli 1803. aastast abielus Sophie Krafftiga. Ta oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ristija.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]