Araabia kohvipuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Araabia kohvipuu
Coffea arabica 003.JPG
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond Madaralised Rubiaceae
Perekond Kohvipuu Coffea
Liik Araabia kohvipuu
Ladinakeelne nimetus
Coffea arabica
L.

Araabia kohvipuu (Coffea arabica) on madaraliste sugukonda kohvipuu perekonda kuuluv puittaimede liik. Araabia kohvipuu viljadest valmistatakse araabika kohvi. Araabika kohvipuud peetakse vanimaks viljeldud kohvipuuliigiks – seda hakati kasvatama Araabia poolsaare edelaosas rohkem kui 1000 aastat tagasi.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Araabia kohvipuu õied

Araabia kohvipuu kasvab metsikult 9–12 m kõrguseks. Lehed on ovaalsed, 6–12 cm pikad ja 4–8 cm laiad, tumerohelist värvi.

Puu õied on väikesed, valged, tugeva lõhnaga, 10–15 mm läbimõõduga. Õite magus lõhn meenutab jasmiini. Õitsemine kestab vaid paar päeva.

Puu viljaks on luuvili, mida sageli nimetatakse marjaks. Viljad on ovaalsed, umbes 1 cm pikkused ja 10–15 mm läbimõõduga. Viljad on esialgu tumerohelised, küpsedes muutuvad esialgu kollaseks, siis roosakaks ning lõpuks tumepunaseks. Vili sisaldab reeglina kaht seemet, mida kutsutaksegi kohviubadeks.

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Õitsev kohvipuuistandus

Araabia kohvipuu kannab kõige paremat vilja niiskes kliimas. Seda kasvatatakse tavaliselt 1300–1500 m kõrgusel, aga on ka istandusi merepinna kõrgusel ning ka 2800 m kõrgusel[viide?]. Taim talub madalaid temperatuure, kuid mitte öökülma. Parim viljumistemperatuur jääb 20 °C ümbrusse[viide?]. Erinevalt kongo kohvipuust kasvab araabia kohvipuu hästi ka varjus.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Röstimata Coffea arabica oad – Brasiilia

Araabia kohvipuu jõuab viljakandvasse ikka umbes seitsme aastaga. Kultivarid kasvavad vaid umbes 5 m kõrguseks ning neid lõigatakse tagasi 2 m kõrgusele, et kergendada saagi korjamist ning vältida liiga suurt saaki, mis kurnaks ja kahjustaks puud.

Viljade õigeaegne korje on väga oluline. Kuna kõik viljad ei valmi üheaegselt, kasutatakse tihti käsitsikorjet, et sekka ei satuks tooreid ega üliküpseid marju.

Sõltuvalt kliimast, konkreetsest puust jms saab ühelt araabia kohvipuult 0,5–5 kg kuivatatud kohviube.

Röstitud kohvioad

Täiuslikes kasvutingimustes, näiteks Jaava saarel, istutatakse puid igal aastaajal ning ka saaki annavad nad seega kogu aeg. Vähem ideaalsetes tingimustes, näiteks Brasiilia mõningates osades, korjatakse saaki ainult talviti.

Parimaks araabia kohvipuu kasvatuspiirkonnaks peetakse Kolumbiat[viide?]. Indoneesias hakati araabia kohvipuud kasvatama 1699. aastal.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Parimad gurmeekohvid on reeglina tehtud kõige kvaliteetsematest mahedamaitselistest araabia kohvipuu viljadest.