Annekatrin Kaivapalu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Annekatrin Kaivapalu (kuni 1990 Annekatrin Vester; sündinud 22. juulil 1963 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.

Ta lõpetas 1981. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1986. aastal TPedI eesti keele ja kirjanduse erialal.

Annekatrin Kaivapalu oli aastail 1990–1993 Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis aspirant, aastail 1995–1999 Tallinna Pedagoogikaülikooli magistriõppes, mille lõpetas magistrikraadiga soome filoloogia erialal. Aastail 2002–2005 oli ta Jyväskylä Ülikoolis doktoriõppes ja kaitses 2005. aastal väitekirja "Lähdekieli kielenoppimisen apuna" ning sai doktorikraadi.

Aastail 1986–1989 töötas Annekatrin Kaivapalu Tallinna 4. Keskkoolis eesti keele, kirjanduse ja soome keele õpetaja ning TPedI-s eesti keele ja kirjanduse kateedris õpetajana ning aastail 1964–2003 Kärdla Keskkoolis eesti keele, kirjanduse ja soome keele õpetajana. Ta töötas aastail 2004–2013 Jyväskylä ülikoolis ja alates 2006. aastast Tallinna Ülikoolis õppejõuna (dotsendina).

2017. aastal valiti Annekatrin Kaivapalu Turu Ülikooli soome keele professoriks.[1]

Teaduspublikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Monikko kontekstissa ja kontekstitta. Virolaisten ja venäläisten taivutustestin tuloksia. // Yhdeksän tutkielmaa suomesta toisena ja vieraana kielena. Jyväskylä, 1999
  • Eesti ja soome (üli)õpilaste arvamusi emakeelest (kaasautor P. Muikku-Werner). // ES ar. Trt, 2000; Lähtekieli kielenoppmisen apuna. // Jyväskyla Sudies in Humanities 44 (2005)
  • Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevormide käänamise näitel. // Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ar. Tln, 2006
  • Morphology in transition: plural inflection of Finnish nouns by Estonian and Russian learners (kaasautor M. Martin). // Acta Ling. Hungarica 54 (2007) 2
  • Lähtekeele mõju korpuspõhine uurimine. // Õppijakeele analüüs: võimalused, probleemid, vajadused. Tln, 2008
  • Vironkielisen suomenoppijan äidinkieli – ongelma, haaste vai voimavara? // Virittäjä 3 (2009)
  • Metalingvistiline teadlikkus võõrkeeleõppes: oma keel võõras peeglis. // Lähivõrdlusi 19 (2010)
  • Mõnede eesti sõnajärjemallide psühholingvistilisest reaalsusest. // Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ar. Tln, 2010

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peeter Järvelaid. Eestlannast saab Turu Ülikooli soome keele professor. Eesti Päevaleht (Rootsi), 26. aprill 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.