Angoulême'i katedraal

Allikas: Vikipeedia
Vaade katedraalile läänest
Katedraali põhiplaan
Vaade linnulennult
Kiriku välimus 1851. aastal enne Paul Abadie ümberehitusi
Kiriku välimus tänapäeval koos 19. sajandi muudatustega
Vaade löövist ida suunas
Kooriruum

Angoulême'i katedraal (prantsuse keeles Cathédrale Saint-Pierre d'Angoulême) on Lääne-Prantsusmaal Charente'i departemangus Angoulême'is asuv katoliku kirik, ehitatud aastail 1105–1128. Hilisromaani ehitis ehitati suhteliselt lühikese aja jooksul korraga ning on Akvitaania romaani kuppelkiriku tüüpiline näide.

Kirik on Angoulême'i piiskopkonna peakirik ja alates 1840. aastast Prantsusmaa ajaloomälestis (monument historique).

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

12. sajandi algul piiskop Girard II käsul ehitatud romaani katedraal arvatakse olevat neljas kirik sellel kohal:

  • esimene katedraal oli läänegootide perioodist ja lammutati Chlodovechi käsul 508. aastal
  • teine katedraal pühitseti 566. aastal ja võis hävida tulekahjus; kaks kapiteeli katedraali kooriruumis arvatakse pärinevat sellest ehitisest
  • kolmas katedraal pühitseti 1015. aastal
  • neljanda kiriku ehitust juhtis piiskop isiklikult ja lasi selle võlvida kuplitega nagu Périgueux' katedraali. Omapäraseimaks teeb hoone selle läänefassaadi rikkalik skulptuurdekoor.

Kirik sai Saja-aastases sõjas vähe kannatada, kuid hoone kuplid hävisid ususõdade ajal 16. sajandil.[1]

Kirikut modifitseeris 19. sajandil arhitekt Paul Abadie, ehitades kaks läänetorni ja kolmnurkse viilu nende vahel ning muutes muuhulgas ka keskaegsete skulptuuride algseid asukohti (lääneportaal ja kaks ratsanikukuju selle kohal on oletatavasti lisatud tema poolt)[2]. Tema ümberehituste ajast pärineb ka kiriku steriilselt puhtana mõjuv kaunistusteta siseruum ja koori ning nelitiskupli kujundus, mis on ehitatud kunagisest algsest variandist palju suurema ja kõrgemana.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitis on ladina risti kujulise põhiplaaniga, väljaulatuva pika transepti ja kahe külgapsiidiga, kooriruumi ja kahe külgapsiidiga ja poolringikujulise koorilõpmikuga. Läänefassaadil on üks sissepääs, mida kummaltki poolt flankeerivad kaks profileeritud petikkaarte paari.

Kiriku läänefassaad on monumentaalne ristkülikukujuline pind mitmekorruselise liigendusega ja korduva viiekaarelise kaaristuga igal tasandil, mida katab Lääne-Prantsusmaa arhitektuuris küllaltki erandlik rikkalik figuraalne ja taime- ja loomamotiividest skulptuurdekoor. Läänefassaad ja selle dekoor on kindlalt dateeritud 1115.–1136. aastasse.

Umbes 75 skulptuuri on korraldatud kahte peamisesse süžeesse, Kristuse ülestõusmine ja viimne kohtupäev, mis on pildiprogrammina osavalt teineteisega seostatud. Kristus on kujutatud keskakna kohal kõrgeimal tasandil mandorlas koos evangelistide sümbolitega (maiestas domini), kuue ingliga temast allpool, kellest kaks suuremat ülespoole osutades näitamas apostlitele taevalikku nägemust. Neljal ülejäänud kaarevälja asuvad kujutised pole üksmeelselt tõlgendatud, need võivad olla kas apostlid või taevasse pääsenud õndsad. Läänefassaadi keskaknast kahele poole jäävas kaheteistkümnes kaaristus on Jumalaema koos 11 apostliga, neis kahele poole jäävaid külgmistes kaartes äraneetud patused koos kuraditega. Kõigi näod, ka teistel tasanditel asuvate usklike omad, on pööratud Lunastaja poole; samas kui külgmistel kaartel kujutatud äraneetud surutakse eemale ja kannatavad oma karistust. Mõlemad süžeed on selle aja romaani kirikute fassaadidel tavalised. Neist veel allpool peaportaali kohal on kaks ratsanikku, püha Jüri ja püha Martin hobustel, kuid need võivad olla ka 19. sajandi ümberehituse käigus meelevaldselt sinna lisatud.

Külgportaalide kohal asuvad kaaristud on algses seisus ja seal on taas kujutatud apostlid. Neist allpool asuvas rikkalikult kaunistatud friisil kapiteelitsoonis on ühes kohas kujutatud kaht piigivõitluses ratsanikku. Neid on peetud nii "Rolandi laulu" tegelasteks, viiteks ristisõjale kui ka hea ja kurja võitluse allegooriliseks kujutiseks. Lisaks neile stseenidele on skulptuuridel kujutatud igapäevategevusi, näiteks jahipidamist.

Löövi katavad kolm kuplit, millest nelitiskuppel on hilisema ümberehituse tulemus. Transepti valgustas kunagi kaks kõrget paljude kaksikaknaridadega laternatorni, millest on säilinud ainult põhjapoolne. Kooriruum on poolringja apsiidiga, mida katab poolkuppel, ja nelja kabelipärga moodustava kabeliga. Transeptist lähtuvad kaks külgapsiidi. Nelitise kohal on suurem valgmikuga kuppel, mis ehitati 1568. aastal protestantide piiramises hävinu asemele 19. sajandil.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]