Andrejs Krustiņš

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Andrejs Krustiņš (2. juuli 1884 Vesetnieki Dünaburgi maakond16. oktoober 1941 Kommunarka) oli Vene (alampolkovnik), Läti (kindral) ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralmajor).

Ta sündis Vesetniekis Dünaburgi maakonnas (praeguse haldusjaotuse järele Aiviekste vallas Pļaviņase piirkonnas). Ta õppis Ungurmuiža vallakoolis ja Jēkabpilsi linnakoolis. Aastatel 19051908 õppis ta Tšugujivis, Tšugujivi sõjakoolis.

Pärast sõjakooli lõpetamist teenis ta aastatel 19081916 178. Cēsise jalaväepolgus (mis dislotseerus aastani 1910 Liepājas ja seejärel Penzas). Aastast 1916 teenis ta 6. Tukumsi läti kütipataljonis, mis pea reorganiseeriti 6. Tukumsi läti kütipolguks ja mille komandöriks ta 13. aprillil 1917 sai; selle väeosa koosseisus võttis ta osa Esimesest maailmasõjast. Ta võttis osa Jelgava operatsioonist ja Riia lahe kaitsest. Novembris 1917 pidi ta konflikti tõttu bolševikega polgust lahkuma.

Aprillis-augustis 1918 vallutati Läti Saksa vägede poolt. Ta astus Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi 3. Läti kütibrigaadi, kus ta sai staabiülemaks. Pärast kaotusi mais 1919 ta arreteeriti ja ta viidi Velikije Lukis tribunali alla, kuid tal õnnestus põgeneda ja 14. septembril 1919 ületas ta rindejoone ja ta ühines Läti armeega. Oktoobris 1919 võttis ta üle 8. Daugavpilsi polgu juhtimise. Ta võttis osa lahingutest Bermondt-Avalovi vägedega. 21. novembril 1919 ülendati ta polkovnikuks. 1920. aasta alguses sõdis polk tema juhtimisel edukalt Viļaka, Kuprava ja Katleši suundades.

1. aprillil 1922 määrati ta 3. Latgale diviisi asejuhatajaks, jaanuaris 1925 määrati ta 1. Kurzeme diviisi juhatajaks. 22. juunil 1925 ülendati ta kindraliks. 25. oktoobril 1933 määrati ta 3. Latgale diviisi juhatajaks.

Pärast Balti riikide okupeerimist formeeriti ümber 24. Läti Territoriaalseks Laskurkorpuseks. Krustiņš määrati teenima 183. laskurdiviisi, kuid 9. juunil 1941 ta arreteeriti.