Andekas laps
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Andekat last iseloomustavad eelkõige tunduvalt üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus.
Nähtus kuulub hariduslike erivajaduste hulka. Probleemiga tegelevad nii pedagoogika kui eripedagoogika.
Andekustunnused:
- võime kiiresti omandada, säilitada ja kasutada suurt hulka teavet;
- võime seostada uut ideed eelnevatega;
- võime langetada arukaid otsuseid;
- võime tajuda suuremate teabesüsteemide toimimist, kui on tavaline;
- võime omandada abstraktseid sümbolsüsteeme ja nendega opereerida;
- võime lahendada probleeme küsimusi ümber sõnastades ja uudseid lahendusi pakkudes.
Andekatele õpilastele on riiklikus ja klassi õppekavas määratletud pädevused nõrgad, seetõttu on neile vajalik koostada individuaalsed õppekavad lähtuvalt iga lapse kognitiivsest arengust, milles fikseeritakse konkreetsele õpilasele klassiga võrreldes kõrgemad nõuded.
Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega lapsed õppida
- integreeritult tavakoolis või
- erikoolides/klassides, kus õpetus on suunatud eelkõige probleemist tuleneva erivajaduse ületamisele/kompenseerimisele.
Kool peab lapsele kindlustama võimetekohase õpetuse.
Eestis on märkimisväärseid traditsioone andekate arendamiseks – olümpiaadid, Tartu Ülikooli teaduskoolis toimuv töö tippudega jne – kuid teadusandekate laste arenguprobleemide kompleksseks lahendamiseks vajame süsteemi, mis garanteeriks järjepidevuse kõigil tasanditel ning andekate haridust toetavat riiklikku programmi.
1995. aastal Avatud Eesti Fondi projektis „Probleemne laps tavakoolis” tuli ilmsiks üllatav tõsiasi, et andekas laps Eesti üldhariduskoolides olevates õppimistingimustes võib olla suuremaks probleemiks kui õpiraskustega või alla keskmiste õpitulemustega laps. Andeka lapse tegevus peab pidevalt pakkuma avastamisvõimalusi, sest muidu tekib igavus- ja rutiinitunne ning sellega võivad kaasneda mitmed distsipliiniprobleemid klassitunnis (oma mõtetes olemine, tunni korra rikkumine, mitte kaasa töötamine jne). Tagasilöökide põhjuseks võib olla see, et esimeses neljas klassis laps vaid igavles tunnis ning töötegemise harjumus jäi välja kujunemata. Sageli on andekatele omane ka perfektsionism ja üldine emotsionaalne tundlikkus.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- arenguline erivajadus
- Eripedagoogika
- hariduslik erivajadus
- individuaalne ainekava
- individuaalne õppekava
- sotsiaalne erivajadus