Probleem

Allikas: Vikipeedia

Probleem on lahendust vajav keeruline küsimus või ülesanne.

Probleemi võib defineerida mitmel moel. Selle määrab kindlaks probleemi kontekst. Üldises mõttes jaguneb probleem kaheks: poleemiline ja kaitsev.


Variatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • abieluprobleem
  • filosoofiaprobleem
  • kaadriprobleem
  • keeleprobleem
  • kirjandusprobleem
  • korteriprobleem
  • kultuuriprobleem
  • maailmaprobleem
  • majandusprobleem
  • olmeprobleem
  • perekonnaprobleem
  • seksuaaprobleem
  • teadusprobleem
  • toiduprobleem
  • tootmisprobleem
  • transpordiprobleem
  • tööprobleem
  • peaprobleem
  • pisiprobleem
  • põhiprobleem
  • päevaprobleem
  • siseprobleem
  • sõlmprobleem
  • üksikprobleem

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teadus avastab, püstitab ja lahendab probleeme.
  2. Aidsi ravi on maailma arstiteaduse aktuaalseim probleem.
  3. Elu tekkimise probleem. See on matemaatika, filosoofia probleem.
  4. Lingvistiline, loodusteaduslik probleem.
  5. Millise probleemi kallal see labor töötab, millise probleemiga tegeleb?
  6. Huvi pakkuv, lahendamatu, põnev, tõsine probleem.
  7. Artikkel setu murde probleemidest.
  8. Arutati migratsiooni, tööhõive, koolikorralduse probleeme.
  9. Selle eetilise probleemi pead lahendama ise.
  10. Juriidiliselt siin probleemi ei teki.
  11. Aleviku raskeim probleem on tööpuudus.
  12. Räägiti tänavavalgustuse probleemidest.
  13. Probleemid tööl, abielus on lahenenud.
  14. Õppimine pole talle mingi probleem.
  15. Õe probleemiks on liigne kehakaal.
  16. Ta teeb igast asjast probleemi.
  17. Meil pole rahaga probleeme,sellega pole üldse probleemi.

Probleemi lahendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Probleemi lahendamise strateegiad[muuda | muuda lähteteksti]

Probleemi lahendamise strateegiad on sammud, mida kasutatakse enda eesmärgi nimel probleemi kõrvaldamiseks. Seda nimetatakse ka probleemi lahendamise ringiks. (Bransford & Stein, 1993) Selle tsükli käigus saadakse aru probleemist, defineeritakse see, aretatakse välja strateegia lahendamiseks, kogutakse materjali, määratakse kindlaks saadaolevad ressursid probleemi lahendamiseks, jälgitakse oma arengut ning hinnatakse lahenduse täpsust. Kuigi seda nimetatakse tsükliks, ei pea tingimata lõpetama ühe astmega, et liikuda edasi järgmisele. Põhjus, miks seda ringiks kutsutakse on see, et tavaliselt kui probleem saab lahendatud ilmub kohe uus.

Erinevad probleemi lahendamise strateegiad:

  • Üldistus
  • Analoogia: analoogse probleemi lahendi kasutamine
  • Ajurünnak: erinevate ideede, lahenduste väljapakkumine ning kaalutlemine, kuni leitakse parim variant
  • Jaga ja valitse: suure probleemi väiksemateks probleemideks muutmine
  • Hüpoteesi katsetamine: oletused
  • Kahepoolne mõtlemine: lahendustele loominguliselt lähenemine
  • Kesksete objektide meetod: ebatavaliste põhjenduste proovimine ning tõestamine
  • Morfoloofiline analüüs: terve süsteemi väljundite kontrollimine
  • Tõestus: proovi tõestada, et antud probleemi ei saa lahendada. Hetk, mil tõestust ei leia, näitab, et lahendus on olemas.
  • Vähendamine: probleemi muutmine teiseks probleemiks, millel lahendus on olemas
  • Uurimus: sarnaste probleemide lahenduste uurimine
  • Põhjuse analüüs: probleemi põhjuse leidmine

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]