Ameerika Ühendriikide põhiseadus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse algeksemplari esileht.

Ameerika Ühendriikide põhiseadus on Ameerika Ühendriikide kõrgeim õigusakt.[1] Põhiseadus, mis algselt koosnes seitsmest paragrahvist, visandab riikliku valitsussüsteemi põhijooned. Selle esimeses kolmes paragrahvis kirjeldatakse võimude lahususe doktriini, mille kohaselt föderaalvalitsus jaguneb kolme haru vahel: seadusandlik haru, mis koosneb kahekojalisest Kongressist (esimene paragrahv), täidesaatev haru, mis koosneb presidendist (teine paragrahv), ja kohtuvõim, mis koosneb Ülemkohtust ja teistest föderaalkohtutest (kolmas paragrahv). Artiklid neli kuni kuus kirjeldavad föderalistlikke mõisteid nagu osariikide õigused ja kohustused, osariikide suhted föderaalvalitsusega ja põhiseadusse paranduste tegemise üldine protsess. Seitsmes paragrahv sätestab seejärel kolmeteistkümnes osariigis põhiseaduse ratifitseerimiseks kasutatud protseduuri. Ameerika Ühendriikide põhiseadust peetakse maailma vanimaks tänini kehtivaks kirjapandud ja kodifitseeritud riiklikuks põhiseaduseks.[2]

Alates põhiseaduse jõustumisest 1789. aastal on sellesse tehtud 27 parandust, sealhulgas üks parandus, mis tühistas varasema paranduse,[3] kohandamaks põhiseadust riigi vajadustega, mis on 18. sajandist saati oluliselt muutunud.[4] Esimest kümmet parandust tuntakse koondnimetusega "Bill of Rights", need pakuvad konkreetseid kaitsemeetmeid isikuvabadustele ja õigluse tagamisele ning piiravad valitsuse võimu.[5][6] Suurem osa 17 hilisemast parandusest laiendavad isiklike kodanikuõiguste kaitset. Ülejäänud puudutavad teemasid, mis on seotud föderaalvõimu volitustega, või muudavad valitsemisprotsesse või -protseduure. Erinevalt paljude riikide praktikast lisatakse USA põhiseaduse parandused põhiseadusele. Kõik USA põhiseaduse algsed neli lehekülge[7] on kirjutatud pärgamendile.[8]

Ameerika Ühendriikide Senati sõnade kohaselt: "Põhiseaduse esimesed sõnad – meie, rahvas – kinnitavad, et Ameerika Ühendriikide valitsus on olemas selleks, et teenida oma kodanikke. Üle kahe sajandi on põhiseadus jäänud jõusse, kuna selle loojad eraldasid võimuharud üksteisest ja seadsid need targalt tasakaalu, kaitstes sellega enamuse võimu ja vähemuse õigusi, vabadusi ja võrdsust, föderaalvalitsuse ja osariikide valitsuste huve."[4]

Esimese sedalaadi püsimajäänud põhiseadusena, mille kinnitasid laieneva riigi rahvaasemikud[a], tõlgendab, täiendab ja rakendab seda suur osa Ameerika Ühendriikide konstitutsiooniõigust ning see on mõjutanud paljude teiste riikide põhiseadusi.

USA põhiseadus, mis loodi 17. septembril 1787, ratifitseeriti 21. juunil 1788 ja jõustus 4. märtsil 1789, sätestab USA riigikorrana põhiseadusliku föderaalse vabariigi. Sellele kirjutas alla Konföderatsiooni Kongressi 55 delegaadist 39. Esimesena ratifitseeris põhiseaduse Delaware 7. detsembril 1787, viimasena Rhode Island 29. mail 1790.

Põhiseaduse parandamiseks oli 2013. aasta alguseks tehtud umbes 11 500 ettepanekut. Neist oli Kongress kiitnud heaks 33, osariigid aga ratifitseerinud 27. Ratifitseerimata, kuid heakskiidetud parandustest neli on tehniliselt veel avatud, kaks on aga suletud. Viimati kiideti 5. mail 1992 heaks 25. septembril 1789 heakskiidetud parandus, mis sätestas, et Kongressi liikmete palgatõus jõustub alles järgmiste valimiste järel.

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maier 2010, p. 35
  2. Goodlatte says U.S. has the oldest working national constitution, Politifact Virginia website, September 22, 2014.
  3. United States Senate (1992). "Amendments to the Constitution of the United States of America". The Constitution of the United States of America: Analysis and Interpretation. U.S. Government Printing Office. p. 25 n.2. ISBN 9780160632686. 
  4. 4,0 4,1 "Constitution Day". Senate.gov. United States Senate. Vaadatud 10. september 2016. 
  5. Ritchie, Donald. "Bill of Rights". Annenberg Classroom – Glossary. Leonore Annenberg Institute for Civics of the Annenberg Public Policy Center of the University of Pennsylvania. Vaadatud 21. september 2014. 
  6. Lloyd, Gordon. "Introduction to the Bill of Rights". TeachingAmericanHistory.org. The Ashbrook Center at Ashland University. Vaadatud 21. september 2014. 
  7. "America's Founding Documents". 30. oktoober 2015. 
  8. "Differences between Parchment, Vellum and Paper". 15. august 2016. 
  9. "Pasquale Paoli – Corsican statesman". 
  10. Ruppert, Bob. "Paoli: Hero of the Sons of Liberty". Journal of the American Revolution. Vaadatud 20. mai 2017. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]