Ameerika Ühendriikide põhiseadus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse algeksemplari esileht.

Ameerika Ühendriikide põhiseadus on Ameerika Ühendriikide kõrgeim õigusakt.[1] Põhiseadus, mis algselt koosnes seitsmest paragrahvist, visandab riikliku valitsussüsteemi põhijooned. Selle esimeses kolmes paragrahvis kirjeldatakse võimude lahususe doktriini, mille kohaselt föderaalvalitsus jaguneb kolme haru vahel: seadusandlik haru, mis koosneb kahekojalisest Kongressist (esimene paragrahv), täidesaatev haru, mis koosneb presidendist (teine paragrahv), ja kohtuvõim, mis koosneb Ülemkohtust ja teistest föderaalkohtutest (kolmas paragrahv). Artiklid neli kuni kuus kirjeldavad föderalistlikke mõisteid nagu osariikide õigused ja kohustused, osariikide suhted föderaalvalitsusega ja põhiseadusse paranduste tegemise üldine protsess. Seitsmes paragrahv sätestab seejärel kolmeteistkümnes osariigis põhiseaduse ratifitseerimiseks kasutatud protseduuri. Ameerika Ühendriikide põhiseadust peetakse maailma vanimaks tänini kehtivaks kirjapandud ja kodifitseeritud riiklikuks põhiseaduseks.[2]

Alates põhiseaduse jõustumisest 1789. aastal on sellesse tehtud 27 parandust, sealhulgas üks parandus, mis tühistas varasema paranduse,[3] kohandamaks põhiseadust riigi vajadustega, mis on 18. sajandist saati oluliselt muutunud.[4] Esimest kümmet parandust tuntakse koondnimetusega "Bill of Rights", need pakuvad konkreetseid kaitsemeetmeid isikuvabadustele ja õigluse tagamisele ning piiravad valitsuse võimu.[5][6] Suurem osa 17 hilisemast parandusest laiendavad isiklike kodanikuõiguste kaitset. Ülejäänud puudutavad teemasid, mis on seotud föderaalvõimu volitustega, või muudavad valitsemisprotsesse või -protseduure. Erinevalt paljude riikide praktikast lisatakse USA põhiseaduse parandused põhiseadusele. Kõik USA põhiseaduse algsed neli lehekülge[7] on kirjutatud pärgamendile.[8]

Ameerika Ühendriikide Senati sõnade kohaselt: "Põhiseaduse esimesed sõnad – meie, rahvas – kinnitavad, et Ameerika Ühendriikide valitsus on olemas selleks, et teenida oma kodanikke. Üle kahe sajandi on põhiseadus jäänud jõusse, kuna selle loojad eraldasid võimuharud üksteisest ja seadsid need targalt tasakaalu, kaitstes sellega enamuse võimu ja vähemuse õigusi, vabadusi ja võrdsust, föderaalvalitsuse ja osariikide valitsuste huve."[4]

Esimese sedalaadi püsimajäänud põhiseadusena, mille kinnitasid laieneva riigi rahvaasemikud[a], tõlgendab, täiendab ja rakendab seda suur osa Ameerika Ühendriikide konstitutsiooniõigust ning see on mõjutanud paljude teiste riikide põhiseadusi.

USA põhiseadus, mis loodi 17. septembril 1787, ratifitseeriti 21. juunil 1788 ja jõustus 4. märtsil 1789, sätestab USA riigikorrana põhiseadusliku föderaalse vabariigi. Sellele kirjutas alla Konföderatsiooni Kongressi 55 delegaadist 39. Esimesena ratifitseeris põhiseaduse Delaware 7. detsembril 1787, viimasena Rhode Island 29. mail 1790.

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse tekke filosoofilised tingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Thomas Hobbesi mõju USA põhiseadusele[muuda | muuda lähteteksti]

Hobbes pidas ühiskondliku lepingut vältimatuks vajaduseks. Inimestel on vaja valitsejaid, kes kaitseks neid endi eest. Selle jaoks peaks valitsejal olema absoluutne võim. Hobbesi eelkäijad uskusid, et valitseja võim tuleneb Jumalalt, kuid Hobbes väitis, et võim tuleneb rahvalt. Hobbes arvas, et ühiskondlik leping kehtib üksnes rahva enda vahel, mitte rahva ja valitseja vahel. Pärast seda, kui rahvas on absoluutse võimu valitsejale üle andnud, on rahva õigus revolutsioonile välistatud. Asutajaisad leidsid inspiratsiooni Hobbesi ideedest, leides, et inimesed ei tule toime ilma tugeva tsentraliseeritud valitsuseta, kes neid kaitseks.[9]

John Locke’i mõju USA põhiseadusele[muuda | muuda lähteteksti]

Locke nõustus enamjaolt Hobbesiga, kuid mõne olulise erinevusega. Nimelt pidas ta inimese elu, vabadust ja isiklikku vara võõrandamatuks – mitte keegi ei saa neid õigusi kelleltki teiselt ära võtta. Lisaks uskus Locke, et kõik inimesed on omavahel võrdsed. Locke leidis, et valitseja võim peaks olema piiratud, et inimeste õigusi paremini kaitsta. Samuti arvas Locke, et ühiskondlik leping on ka valitseja ja rahva vahel. Valitsejate võim ei ole absoluutne, nende ülesanne on jõustada ja kaitsta inimõigusi. Kui valitseja rikub oma ülesandeid, on rahval õigus mässata ning uus valitsusega asemele panna.[10]

John Locke’i ideedest tulenevalt kirjutas Thomas Jefferson 1776. aastal iseseisvusdeklaratsiooni. Locke pidas õigust elule, vabadusele ja isiklikule varale võõrandamatuks, Jefferson asendas iseseisvusdeklaratsioonis isikliku vara puutumatust õnne poole püüdlemisega. Nii iseseisvusdeklaratsioonis kui ka põhiseaduses on samuti kajastatud Locke’i ideed, et kõik inimesed on loodud võrdsena.

Montesquieu mõju USA põhiseadusele[muuda | muuda lähteteksti]

Montesquieu leidis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaksid lahus olema ning üksteist tasakaalustama. Sellest tuleneb kaks printsiipi: võimude lahusus ning kontrolli ja tasakaalu süsteem. Montesquieu ideedest inspireeritud James Madison rõhutas võimude lahususe olulisust kolmeharulises valitsuses ning ka riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Sellest lähtudes lõi Madison efektiivse kontrolli ja tasakaalu süsteemi, mis kehtib tänase päevani.[11]

USA põhiseaduse kohaselt on kõik kolm võimuharu üksteise suhtes vastastikmõjus. Et vältida võimude koondumist, on USA põhiseadusega kehtestatud, et presidendil on seadusandliku võimu esitatud seaduste suhtes vetoõigus. Samas võib seadusandlik võim presidendi vetoõigusest üle astuda kahe kolmandikulise häälteenamusega mõlemas kojas. Kohtuvõim saab presidendi väljakuulutatud määrused põhiseadusevastaseks kuulutada. Samuti on kohtuvõim kohustatud seadusandliku võimu välja kuulutatud seadusi tõlgendama ja vajadusel põhiseadusevastaseks kuulutama.[12]

Põhiseaduse parandused[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide põhiseaduse paranduste loend

Pärast põhiseaduse jõustumist 4. märtsil 1789 on Ameerika Ühendriikide Kongress vastu võtnud mitmeid parandusi, mis on osariikide poolt ratifitseeritud. Esimesed kümme parandust on tuntud kui Bill of Rights.

Põhiseaduse parandamiseks oli 2013. aasta alguseks tehtud umbes 11 500 ettepanekut. Neist oli Kongress kiitnud heaks 33, osariigid aga ratifitseerinud 27. Ratifitseerimata, kuid heakskiidetud parandustest neli on tehniliselt veel avatud, kaks on aga suletud. Viimati kiideti 5. mail 1992 heaks 25. septembril 1789 heakskiidetud parandus, mis sätestas, et Kongressi liikmete palgatõus jõustub alles järgmiste valimiste järel.

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maier 2010, p. 35
  2. Goodlatte says U.S. has the oldest working national constitution, Politifact Virginia website, September 22, 2014.
  3. United States Senate (1992). "Amendments to the Constitution of the United States of America" (PDF). The Constitution of the United States of America: Analysis and Interpretation. U.S. Government Printing Office. Lk 25 n.2. ISBN 9780160632686. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |chapterurl=, kasuta parameetrit (|chapter-url=) (juhend)
  4. 4,0 4,1 "Constitution Day". Senate.gov. United States Senate. Vaadatud 10. september 2016.
  5. Ritchie, Donald. "Bill of Rights". Annenberg Classroom – Glossary. Leonore Annenberg Institute for Civics of the Annenberg Public Policy Center of the University of Pennsylvania. Vaadatud 21. september 2014.
  6. Lloyd, Gordon. "Introduction to the Bill of Rights". TeachingAmericanHistory.org. The Ashbrook Center at Ashland University. Vaadatud 21. september 2014.
  7. "America's Founding Documents". 30. oktoober 2015.
  8. "Differences between Parchment, Vellum and Paper". 15. august 2016.
  9. Constitutional Rights Foundation. "Hobbes, Locke Montesquieu and Rousseau on Government". Vaadatud 17. oktoober 2021.
  10. "Ibidem". {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  11. "Ibidem". {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  12. Beers, B. "Checks and Balances". Vaadatud 17. oktoober 2021.
  13. "Pasquale Paoli – Corsican statesman".
  14. Ruppert, Bob. "Paoli: Hero of the Sons of Liberty". Journal of the American Revolution. Vaadatud 20. mai 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]