Alisson Kruusmaa

Allikas: Vikipeedia
Alisson Kruusmaa

Alisson Kruusmaa (sündinud 7. märts 1992 Pärnu[1]) on eesti helilooja. Alates 2015. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu liige[2].

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Alisson Kruusmaa (1992) lõpetas 2015. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu bakalaureuseõppe Tõnu Kõrvitsa juhendamisel ning 2017. aastal magistriõppe (cum laude) Helena Tulve kompositsiooniklassis. Ta on täiendanud end 2013/2014. õppeaastal Giuseppe Verdi nimelises Milano konservatooriumis.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Alisson Kruusmaa on kirjutanud nii orkestri-, ansambli- kui ka koorimuusikat ning teoseid sooloinstrumentidele[1]. Tema muusikas on enim nähtaval õrnad, haprad ja ruumiküllased kõlamaastikud.[3] Domineerib hõre ning delikaatne orkestratsioon ning avar kõlaruum, mis jätab kuulajale aja ja koha mõttepeegeldusteks.[2] Helilooja muusikat on esitatud nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Aasias.

2013. aastal pälvis Alisson Kruusmaa Erkki-Sven Tüüri nimelise noore helilooja stipendiumi. 2018. aastal valiti ta osalema festivalile “24th Young Composers Meeting” Hollandis, kus tema "Rain" (2018) metsosopranile ja puhkpilliorkestrile võitis parima teose auhinna.[4] Teos kõlas samal aastal festivalil Gaudeamus Muziekweek Utrechtis Orkest de Ereprijsi esituses ja seejärel osales Alisson Kruusmaa külalisheliloojana Hollandi kammermuusikafestivalil “Masterclass Apeldoorn“[5], kus kõlas esiettekandena "Lights of a Distant Forest" (2018) klarnetile, viiulile, vioolale, tšellole ja klaverile.[6] 2018. aasta septembris valiti helilooja Los Angelese kammerorkestri Kaleidoscope kompositsioonikonkursi finalistide hulka. 2019. aastal oli ta New Yorgis Mise-En Festivalil külalishelilooja.[7] 2020. aastal kõlas Milanos kammeransambli Le Cameriste Ambrosiane esituses maailmaesiettekandena Emily Dickinsoni luulest inspireeritud teos "The Moon is Distant from the Sea".[8]

Tähtsamad teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Süit sooloklaverile" sooloklaverile (2013)
  • "Pala sooloklaverile ja sümfooniaorkestrile" sooloklaverile ja sümfooniaorkestrile (2015)
  • "Mesmerism“ klarnetile ja klaverile (2015)
  • "Kolm miniatuuri" keelpillikvartetile (2016)
  • "Songs of Silver Light" metsosopranile, trompetile ja klaverile (2017, tekst Emily Dickinson)[9]
  • "Lindude vaikus" kammerkoorile (2017, tekst Ellen Niit)
  • "Rain" metsosopranile ja puhkpilliorkestrile (2018, tekst Robert Louis Stevenson)
  • "Pala soolotšellole II" soolotšellole (2018)[10]
  • "Kolm akvarelli" käsikelladele (2018)[11]
  • "Paberlilled" sooloklaverile (2019)[12]
  • "Hummingbirds" soolovioolale (2019)
  • "All õhtutaeva" kammerkoorile ja sümfooniaorkestrile (2020, tekst Marie Under)[13]
  • "Scattered Winds ..." soolobassklarnetile (2020)
  • "The Moon is Distant from the Sea" viiulile, vioolale, tšellole ja klaverile (2020)
  • "Justkui jõgi oleks laulnud ..." sooloklaverile ja sümfooniaorkestrile (2020)
  • "... and the Great Winds Come and Go" sopranile ja sümfooniaorkestrile (2021, tekst Robert Louis Stevenson)
  • "Spring Of Hope" neljale tšellole (2021)[14]
  • "Viis arabeski" kammerorkestrile (2021)
  • "Päev-päevalt, valguse poole" keelpillikvartetile (2021)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Eesti Muusika Infokeskus, Helilooja, Alisson Kruusmaa".
  2. 2,0 2,1 "Eesti Heliloojate Liidu veebilehekülg, Alisson Kruusmaa".
  3. Maltis, Malle (3. juuli 2015). "Lendutõusuteel". Sirp. Vaadatud 6.01.2021.
  4. Kuusk, Priit (2. aprill 2018). "Eesti muusikud maailmas märtsikuul". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  5. Kuusk, Priit (2. september 2018). "Eesti muusikud maailmas augustis". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  6. Maarits, Merit (24. august 2018). "Hollandis kõlavad helilooja Alisson Kruusmaa teosed". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  7. Maarits, Merit (20. juuni 2019). "New Yorgis tuleb esiettekandele Alisson Kruusmaa uus teos". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  8. Bakhoff, Marju (13. oktoober 2020). "Milanos kõlab helilooja Alisson Kruusmaa uus teos". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  9. Kiis, Kristiina (20. oktoober 2017). "Uute helide aeg". Sirp. Vaadatud 6.01.2021.
  10. Kuusk, Priit (31. mai 2019). "Eesti muusikud maailma lavadel mais". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  11. Kaldoja, Kerttu (15. juuli 2018). "Tartus ühineb 250 Arsise kella Jaani kiriku kelladega". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  12. Tyler, Maarja (8. märts 2019). "Eesti pianismi helge kuju". Sirp. Vaadatud 6.01.2021.
  13. Pärnpuu, Laura (2. märts 2020). "Eesti Muusika Päevadel kõlavad maailma esiettekanded". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  14. Sel nädalal tuleb maailmas esmaettekandele kaks Alisson Kruusmaa uudisteost, ERR, 2. märts 2021
  15. "ALISSON KRUUSMAA TEOS PÄLVIS HOLLANDIS AUHINNA". Eesti Muusika Infokeskus. 5. märts 2018. Vaadatud 26.05.2020.
  16. Kuusk, Priit (1. juuli 2019). "Eesti muusikud maailma lavadel juunis". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 6.01.2021.
  17. EPL Kultuur (1. oktoober 2021). "Rahvusooperis Estonia jagati muusikapreemiaid". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. oktoobril 2021.
  18. ERR (16. märts 2023). "Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib Alisson Kruusmaa". ERR. Vaadatud 19. märtsil 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]