Aleksei Bjalõnitski-Birulja
| Aleksei Bjalõnitski-Birulja | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 24. oktoober 1864, 30. oktoober 1864 |
| Surmaaeg | 18. juuni 1937 (72-aastaselt) |
| Alma mater | |
| Amet | arahnoloog |
| Töökoht |
|
Aleksei Bjalõnitski-Birulja (vene keeles Алексей Андреевич Бялыницкий-Бируля) (24. oktoober 1864 Mogiljovi kubermang – 18. juuni 1937 Leningrad) oli vene zooloog, zoogeograaf ja polaaruurija.
Tema isa Andrei Bjalõnitski-Birulja oli meteoroloog, kes asutas Vitebskis meteoroloogiajaama, mis töötas 1864–1941. Esimesena pööras ta tähelepanu sellele, et linnad mõjutavad kliimat.
Aleksei lõpetas klassikalise gümnaasiumi Vjazmas. Kõrghariduse omandas ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas 1891, hiljem töötas korduvalt bioloogiajaamas Solovetsi saartel.
Ta oli Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia zooloogiamuuseumi zooloog. 1899 osales ta ekspeditsioonil Teravmägedele. 1900–1903 osales ta Eduard von Tolli polaarekspeditsioonil zooloogina.
Bjalõnitski-Birulja tegeles selgrootute, eriti ämblikulaadsete süstemaatika, morfoloogia ja zoogeograafiaga. Viimastel eluaastatel uuris ta ka imetajaid.[1]
Alates 1923. aastast oli ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige, Leningradi Riikliku Ülikooli professor. 1929. aastast zooloogiamuuseumi direktor ning 23. novembrist 1929 kuni arreteerimiseni zooloogiamuuseumi vanemzooloog.
Ta arreteeriti 16. novembril 1930 ning mõisteti 10. veebruaril 1931 kolmeks aastaks vangilaagrisse, karistust kandis Belballagis Segežas.[2] Karistust kandis ta arsti abilisena, vabastati enne tähtaega ja saadeti asumisele Arhangelskisse.
Pärast vabastamist töötas ta Riikliku Okeanograafiainstituudi Arhangelski osakonnas, kuni 1935 vallandati. Kuid samal aastal omistati talle bioloogiadoktori kraad ilma kaitsmiseta. Ta töötas NSV Liidu Teaduste Akadeemias lepingu alusel. 1935–1936 töötas ta NSV Liidu TA Kasahstani osakonnas algul vanemspetsialisti ja hiljem zooloogiasektori juhatajana.
Tema järgi said nimi Anemesia birulai (Spassky, 1937) ja Calchas birulai (Fet, Soleglad & Kovařík, 2009).
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Miscellanea scorpiologica, I - IX. "Ежегодник Зоологического Музея", 1896 - 1911;
- Материалы по биологии и зоогеографии преимущественно русских морей, I - VII. "Ежегодник Зоологического Музея", 1896 - 1909;
- Очерки из жизни птиц полярного побережья Сибири, "Зап. АН по физико-математическому отделению", 1907, т. 18, № 2;
- Биологические наблюдения над птицами Шпицбергена. "Ежегодник Зоологического Музея", 1910;
- Материалы по систематике и географии распространения млекопитающих, I - IV. "Ежегодник Зоологического Музея", 1910 - 12.
- Фаланги, в кн.: Фауна СССР. Паукообразные, т. 1, в. 3, М. – Л., 1938.