Aleksandr Nevzorov (õigusteadlane)

Allikas: Vikipeedia

Aleksandr Serafimovitš Nevzorov (10. august (teistel andmetel 12. august[1]) 1861 (mõnedel andmetel 1862[1]) Tšeljabinsk, Orenburgi kubermang[1]9. detsember 1936 Voronež[viide?]) oli Eestis tegutsenud Vene õigusteadlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Nevzorov oli vaimuliku poeg.[1]

Nevzorov õppis Tšeljabinski ja Ufa vaimulikes koolides ning 1880–1884 Jaroslavli juriidilises lütseumis, kus omandas õigusteaduse kandidaadi kraadi; väitekiri käsitles abielulahutust ning selle ajaloolist arengut. Ta jäeti lütseumi juurde valmistuma professori kutseks. 1889. aastal kaitses ta Moskva ülikoolis magistrikraadi õigusteaduses.[1]

Jaroslavlis oli Nevzorov 1888 raamatupidaja ja varahoidja, 1889 Vjatkas kooliõpetaja. 1890–1891 oli ta Novorossiiski ülikooli dotsent Odessas, 1891–1894 Tartu Ülikoolis kaubandusõiguse[1] dotsent (teistel andmetel 1890. aastast)[2], 1894–1917 erakorraline professor. Ta õpetas kaubandus-, veksli- ja merekaubandusõigust, börsiasjandust, Balti kubermangude kohalikku õigust jm.[1]

1917. aasta novembrist oli Nevzorov taas Jaroslavlis, hiljem töötas Voroneži ülikoolis, kus talle anti teenelise professori aunimetus. Ta tegutses ka sealses kodu-uurimisühingus.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Nevzorov uuris alaealiste hooldusõigust ja naiste õiguslikku seisundit Venemaal, Balti kubermangude kohalikku õigust, selle allikaid, kirjandust ja õpetamist, börsiasjandust, kaubandusõiguse küsimusi jm. 1913–1915 oli ta Tartu Ülikooli üliõpilaste juriidilise ringi ajakirja Юридические известия toimetaja. Nevzorov aitas kaasa vene avaliku raamatukogu laiendamisele Tartus. Tema algatusel asutati 1898 Tartu Ülikooli üliõpilastele esimene kodusöökla.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Опека над несовершеннолетними. Исторический очерк института и положение его в действующем русском законодательстве. Ревель, 1892
  • Русская женщина в действующем законодательстве и в действительной жизни. Ревель, 1892
  • Русское благотворительное общество в г. Юрьев. Юрьев, 1895
  • Русские биржи. I–IV. Юрьев, 1897–1901
  • Преподавание и литература местного права Прибалтийских губерний. Юрьев, 1901
  • Конспектное изложение истории источников местного права Прибалтийских губерний. Юрьев, 1903
  • Краткое изложение курса местного права Прибалтийских губерний. 1–2. Юрьев, 1910
  • Пособие к изучению торгового права. Юрьев, 1912

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Левицкий, Григорий Васильевич (ред.), Биографический словарь профессоров и преподавателей Императорского Юрьевского, бывшего Дерптского, университета за сто лет его существования (1802–1902). Юрьев: Тип. К. Маттисена, 1902–1903, Том 1, 578–582
  • Научные работники СССР без Москвы и Ленинграда. Л., 1928, lk 274
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd II, lk 334
  • Leesment, L. Ülevaade Tartu keiserliku ülikooli õigusteaduskonnast. // TÜ ajaloo küsimusi VII, lk 82
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013


Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.