Aleksander Reinke
| Poks | ||
| Riik |  |
Eesti |
| ||
| Veerand- finaal |
1934 | Poolraskekaal |
| Veerand- finaal |
1937 | Poolraskekaal |
Aleksander Mentsel-Reinke (1. aprill (vkj)/ 14. aprill 1912 Tallinn – 21. august 1989 Tallinn) oli eesti poksija. Ta alustas poksiga tegelemist 1927. aastal.
Reinke oli seitsmekordne Eesti meister keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) aastatel 1932–1936, 1938 ja 1942.
Reinke kuulus 11 rahvusvahelisel võistlusel Eesti koondisse. Ta osales ühe korra Eesti-Soome maavõistlustel ning võitis oma kohtumise punktidega (1935. aastal). Ta osales ühe korra Eesti-Poola maavõistlustel poksis ning kaotas oma kohtumise punktidega (märtsis 1938).[1]
Reinke osales poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kuid kaotas veerandfinaalis oma kohtumise hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Hans Zehetmayerile (Austria) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[2] ning 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937), kuid kaotas veerandfinaalis oma kohtumise hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Luigi Musinale (Itaalia) ning jäi edasisest medaliheitlusest välja.[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli saksa aladelt pärit kangur Karl Albert Robert Reinke-Menzel.
Tal oli isa tõttu Saksa kodakondsus ning alles 3. aprillil 1937 sai ta Eesti kodakondsuse.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti – Poola maavõistlus poksis. Tallinn, märts 1938. Tulemused inglise keeles
- ↑ 4. Euroopa meistrivõistlused poksis. Budapest 1934. Tulemused inglise keeles
- ↑ 5. Euroopa meistrivõistlused poksis. Milano 1937. Tulemused inglise keeles
- ↑ Kodakondsuse toimik. Mentsel-Reinke, Aleksander, 20.02.1937-07.06.1937; Eesti Rahvusarhiiv RA ERA.14.14.1897, leht 8
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Spordibiograafiline leksikon. Tallinna Kirjastuse Kooperatiiv. Tallinn 1937
- Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 450