Alebrand

Allikas: Vikipeedia

Alebrand (ka Alabrand) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riia piiskopi misjonär ja preester.

Alebrand viibis Liivimaal alates hiljemalt 1202. aastast.[1] 1206. aastal sai ta Turaida piirkonna preestriks, viis seal läbi ristimise, määras kihelkondade piirid ning alustas kiriku ehitamist Krimuldasse. Lisaks vaimulikule võimule sai ta esialgu õiguse ka ilmalikes küsimustes kohut mõista.[2] 1208. aastal käis Alebrandi juhitud delegatsioon Ugandis, et nõuda tagasi kunagi Pihkvasse teel olnud kaupmeestelt röövitud vara, kuid ugalastelt positiivset vastust ei saadud. Tagasiteel sealt, külastades Ümerat, veenab ta kohalikke latgaleid astuma Riia kiriku alla ning peagi viibki seal koos Läti Henrikuga läbi ristimise.[3] 1209. või 1210. aastal läks ta uuesti Ugandisse, et sõlmida ugalastega rahu ning taas kaupmeeste vara tagasi nõuda. Seekordsel kohtumisel ähvardati teda algul tappa, ent lõpuks nõustuti rahuettepanekuga, röövitud vara siiski tagastamata.[4] 1211. on ta olnud tunnistajaks latglite maa jagamise dokumentaalsel vormistamisel.[5] 1212. aastal esindas Alebrand piiskop Albertit läbirääkimistel liivlastega, kes olid riialastega konflikti sattunud.[6] 1214. aastal astus vahepeal Idumea preestriks saanud Alebrand välja seal foogtiametisse asunud endise Pihkva vürsti Vladimir Mstislavitši võimu kuritarvituste vastu ja saavutaski vürsti lahkumise Venemaale.[7] Viimast korda mainitakse Alebrandi seoses tema saatmisega 1220. aastal Eestimaale rahvast ristima.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henriku Liivimaa kroonika, VI (2), lk 39
  2. Henriku Liivimaa kroonika, X (14-15), lk 67, 69
  3. Henriku Liivimaa kroonika, XI (7), lk 81
  4. Henriku Liivimaa kroonika, XIII (5), lk 101
  5. Indriķa hronika, VI (kommentaar 3)
  6. Henriku Liivimaa kroonika, XVI (3), lk 139
  7. Henriku Liivimaa kroonika, XVIII (2), lk 149
  8. Henriku Liivimaa kroonika, XXIV (1), lk 211

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
  • Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.