Akvitaania Eleanor

Allikas: Vikipeedia
Akvitaania Eleanori pitsat

Akvitaania Eleanor (prantsuse Aliénor d'Aquitaine), Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna ning Poitou krahvinna; 11221. aprill 1204) oli üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid keskaja naisi Euroopas. Ta oli nii Prantsuse kui ka Inglise kuninganna, ja kuningate Richard I ja John Maata ema. Eleanor osales ka Teises ristisõjas.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsepõlv ja teismeiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eleanor (sünninimega ema järgi Aenor, hiljem kutsuti teda alia-Aenoriks – Eleanor) sündis Akvitaania hertsogiriigis (praegune Prantsusmaa edelaosa). Tema isa nimi oli Guillaume X ja ema Aenor. Eleanori õde oli Petronella ja vend Guillaume Aigret.

Lapsepõlve veetis ta Poitiers' kindluses, kust sai hea hariduse. Ta õppis ka ladina ja provansi keelt. Kui Eleanor oli umbes seitsmeaastane, võttis ta osa Montierneufi munkade privileegide allkirjastamisest, tehes oma nime taha risti.

Aastal 1130 surid Eleanori ema ja vend, kes oli Akvitaania hertsogitrooni pärimises esimene, seega läks troonipärilusjärg Eleanorile.

Prantsuse kuninganna[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. aprillil 1137 suri Guillaume X, Eleanori isa. Varsti pärast seda viis Prantsuse kuningas Louis VI läbi oma poja Louis' ja Eleanori pulmad. Abiellumise hetkel oli Eleanor 15-aastane (Louis 16-aastane). Paar jäi elama Poitiers'sse.

1137. aasta augustis suri Louis VI, ning vastne troonipärija ja Eleanor suundusid Pariisi. Samal aastal krooniti nad kuningaks ja kuningannaks; elama asuti Cité paleesse.

Aastal 1145 sündis Eleanoril esimene laps Marie.

Teine ristisõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1147. aastal asus Eleanor koos Prantsuse kuninga Louis VII-ga St. Denis'st suure sõjaväega (umbes 100 000 meest) Teise ristisõtta (1147–1149). Antiookiasse jõudes kohtusid nad Eleanori onu Raymondiga, kes oli Antiookia valitseja. Seal palus Raymond Louis VII aidata vallutada muslimite käes olevat Edessa linna. Raymondi lossis aga levisid mitmed kuulujutud Eleanori armastusest oma onu vastu, seetõttu Louis loobus Edessa vallutamisest ja asus (vägisi) koos oma naisega Jeruusalemmat ründama. Louis' ristisõdijad taandusid pärast suuri kaotusi ning hiljem paljud ellujäänud sõjamehed deserteerusid. Aastal 1149 suundus Louis VII koos Eleanoriga löödult Pariisi.

Aastal 1150 sündis Eleanoral teine tütar Alex. Kui 1152. aastal suri abee Suger, kes oli hoidnud lagunenud abielu veel koos, toimus 21. märtsil 1152 ametlik lahutus, mille järel Eleanorist sai taaskord Akvitaania valitsejanna.

Inglise kuninganna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samal aastal abiellus Eleanor noore 19-aastase Inglise troonipärija Henryga. Abielu toimus salastatult 18. mail 1152 Akvitaanias.

1153. aastal puhkes Inglismaal kodusõda, kust võitjana väljus 1154. aastal Henry II. Koos Eleanoriga krooniti nad 19. detsembril 1154 Inglise kuningaks ja kuningannaks.

Inglismaad valitsedes oli Eleanoril suur mõjuvõim, sest tema abikaasa oli alatasa reisidel ja võitles ülesastunud aadlikega. Eleanor toetas igati kultuuri, kirjandust, õiglast kohtupidamist jms. Ta oli tark poliitik ja tegeles aktiivselt ka majanduslike probleemidega.

Aastal 1166 läksid Henry II ja Eleanor lahku. Pärast seda siirdus Eleanor Akvitaaniasse Poitiers'si, taastades oma endise õukonna. Seal elasid ka suur osa ka tema endi lastest.

Tagasi Akvitaanias[muuda | redigeeri lähteteksti]

11731174 toimus Eleanori poegade Henry, Geoffroi ja Richard Lõvisüdame mäss Henry II, kes oli nende isa, vastu. Mäss ebaõnnestus ja Henry II vangistas ka Akvitaania Eleanori.

Eleanori vangipõlv möödus Inglismaal Salisburys Old Sarumi lossikindluses, kus talle sunniti peale abtissi kohta kloostris, kuid millest ta kindlakäeliselt loobus.

1180ndate alguse paiku oli Henry II tervis märgatavalt halvenenud ning tema vastu olid mässama hakanud taaskord tema pojad. 1189. aasta 6. juulil Henry II suri ning Eleanori vangipõlv lõppes. Koos Eleanori abiga sai Inglise kuningaks ja Akvitaania, Anjou ning Normandia valitsejaks Richard Lõvisüda, kes koos Prantsuse kuninga Philippe'iga alustas Kolmandat ristisõda.

Aastal 1193 langes Richard Saksa keisri Heinrich VI vangi. Eleanor aga maksis vajaliku lunaraha ja Richard naasis Inglismaale, et taaskord valitseda.

Aastal 1194 läks Eleanor Fontevrault' kloostrisse, kuid 1199. aastal pärast Richardi mitmeaastast vaenujalal olemist Philippe'iga sai Richard surmavalt haavata. Surivoodil kohtus ta ka veel oma ema Eleanoriga. Pärast Richardi surma sai troonile John Maata, keda Eleanor polnud varem soosinud, kuid nüüd toetas.

Aastal 1202 algas sõda, kus Prantsuse kuningas koos Geoffrei poja Arthuriga astus John Maata vastu. Viimane oligi sunnitud loovutama Normandia ja Anjou piirkonna, kuid säilitas võimu Akvitaanias. Samal aastal ründas Arthur ka Mirebeau kloostrit, kus elas ka Eleanor. John Maata jõudis õigeaegselt appi, mille tagajärjel 1202. aastal Arthur vahistati; Eleanor aga pages Fontevrault' kloostrisse, kus 1. aprillil 1204 hinge heitis.

Eleanori lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ühtekokku oli tal 10 last, kellest 2 sündisid Louis VII ja 8 Henry II-ga.

Lapsed Louis VII-ga[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Marie (1145–1198)
  • Alix (1150–1197)

Henry II-ga[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • William (1153–1156)
  • Henry (1155–1183)
  • Matilda (1156–1189)
  • Richard Lõvisüda (1157–1199)
  • Geoffrey (1158–1186)
  • Eleanor (1161–1214)
  • Joan (1165–1199)
  • John Maata (1166–1216)